Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud

Pärnu Maakohtu menetluses oli AS Koidu Kinnisvara hagi OÜ Campa Inkasso ja TL (pankrotis) vastu nõude 959 321,46 eurot tunnustamiseks teise rahuldamisjärgu nõudena TL pankrotimenetluses. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 10.05.2013 otsusega osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. 13.12.2013 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10.05.2013 otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi täielikult ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdses osas kostjate kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus kassatsioonkaebust menetlusse võtmast 03.03.2014 määrusega. Kassatsioonimenetluse kulud jäid kostja I kanda.

Hageja esitas Pärnu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja TL suhtes 11.02.2014 ning kostja OÜ Campa Inkasso suhtes 04.03.2014. Hageja palus mõista TL-lt välja menetluskulud summas 6254,96 eurot ja OÜ-lt Campa Inkasso 6348,71 eurot ning kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Avalduse kohaselt kandis hageja tsiviilasjaga seoses maa- ja ringkonnakohtus menetluskulusid 12 509,92 euro ulatuses (ilma käibemaksuta) ning Riigikohtus summas 93,75 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 11 928,25 eurot, riigilõivudest summas 494,55 eurot ja lepingulise esindaja sõidukuludest summas 87,12 eurot. Kassatsiooniastme menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-67. Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2013 otsusega jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdses osas kostja I ja kostja II kanda. Hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus (12 509,92 eurot) tuleb seega kostjalt I ja kostjalt II mõlemalt välja mõista 6254,96 eurot. Riigikohtu 03.03.2014 määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud (93,75 eurot) kostja I kanda. Kokku tuleb seega kostjalt I välja mõista 6348,71 eurot.

31.03.2014 esitatud vastuses kostja I seisukohtadele leidis hageja, et kostja I vastuväited hageja menetluskuludele on täies mahus alusetud ja põhjendamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses toimus kõigi hageja nõuete ja kostjate vastuväidete väljaselgitamine ja detailne analüüs, samuti taotluste lahendamine, tõendite kogumine ning asja sisuline arutamine kohtuistungitel koos tõendite uurimisega, sh tunnistajate ülekuulamisega. Seejuures oli asja suur maht tingitud eelkõige kostjatest, kes esitasid hagile suure hulga põhjendamatuid vastuväiteid ning taotlesid tõendite kogumist nii dokumentaalsete tõendite kui tunnistajate ütluste näol, millest ükski ei andnud alust jätta hagi mingiski osas rahuldamata. Lisaks tuli hagejal analüüsida kostja I poolt esitatud ja põhjendamatuks osutunud kassatsioonkaebust. Hageja menetluskulude nimekiri vastab täielikult seaduse nõuetele. Menetluskulude nimekirjast nähtub TsMS § 174 lg 3 järgi nõutava detailsusega, mida lepinguline esindaja tegi ja kui palju kulus õigusabi osutamiseks aega. Ebaõige on kostja I arusaam, nagu kohalduks asjas tulenevalt hagis ja kohtuotsuses TsMS § 132 lg 1 teise lause alusel märgitud tsiviilasja hinnast 1595 eurot lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäär 1600 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-le 2 kohaldub asjas sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäär 12 800 eurot.

Kostja I etteheited arve nr 20112340 osas on põhjendamatud. Tähtsust ei oma kostja I viide, et hagi aluseks olevad asjaolud on sarnased pankrotiavalduse ja nõudeavalduse aluseks olevate

asjaoludega. Hageja on kõiki varasemaid menetlusdokumente arvestanud ning selle võrra on hageja kulud hagiavalduse koostamisel väiksemad. Kostja I väide, et kohtueelsete menetluskulude hüvitamist ei saa nõuda, on asjakohatu, sest hageja ei ole taotlenud kohtueelsete menetluskulude hüvitamist. Erinevalt pankrotiavaldusest ja nõudeavaldusest oli hagi esitatud ühise hagina kahe erineva kostja vastu erinevatel õiguslikel alustel (vastavalt PankrS § 104 lg 2 ja § 106 lg 1) ning hagi ese ei kattunud pankrotiavalduses ja nõudeavalduses käsitletud nõudega. Seejuures oli hagiavalduse koostamise keerukus antud juhul tingitud suures osas kostjast I, kes ei vaevunud nõuete kaitsmise koosolekul 930 892,92 euro suurust vastuväidet esitades täpsustama, mis ulatuses ta vaidlustab hageja põhinõuet, mis ulatuses intressinõuet ja mis ulatuses viivisenõuet, kuigi hageja oli need kõik nõudeavalduses summaliselt määratlenud. Kostjast I tingitud segaduse tõttu pidi hageja arvestama hagiavalduse ettevalmistamisel võimalikke riske seoses hagi osalise rahuldamata jäämisega (taotledes juba tunnustatud nõude tunnustamist) või nõude tunnustamise hagi osalise esitamata jätmisega, kui kostja I oleks hakanud alles kohtumenetluses täpsustama, et esitas vastuväite hoopis muule osale nõudest kui see, mille hageja kohtusse tunnustamiseks esitas. Lisaks ei ole kostja pädev ütlema, kas väiksema ajakuluga koostatud hagiavaldus oleks olnud sama tulemuslik. Hagi koostamise kulude põhjendatust näitab saavutatud lahend. Riigikohus on öelnud, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 3-2-1-88-11 p 12). Kostja I etteheited arve nr 20113001 osas on põhjendamatud. Tähtust ei oma, et kostja I oli vastuses hagile esitanud osaliselt samu vastuväiteid, mida käsitleti ka pankrotiavalduse menetlemisel tsiviilasjas nr 2-08-82444. Kostja I esitas mitmeid uudseid vastuväiteid ning uudsed olid ka kõik kostja I poolt esitatud taotlused. Kostja vastuse osas seisukohtade koostamise kulude põhjendatust näitab saavutatud lahend, millega kostja vastuväited hagile loeti kohtute poolt 100% põhjendamatuteks. Kostja I esitas vastuses hagile mh vastuväiteid seoses kohtutäitur Priit Lantini menetluses olnud täiteasjaga ja selle raames algse võlausaldaja Nordea panga kui sissenõudja nõude osalise rahuldamisega. Vastuväidete kontrollimiseks olid hageja toimingud Nordea pangalt ja täiteasja materjalidest tõendite kogumiseks vajalikud ning seonduvad kulud põhjendatud. Kulude põhjendatuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja otsustas need tõendid kohtule esitada, sest pooled on vabad oma menetlusõigusi käsutama, sh otsustama, milliseid tõendeid asjas esitada (TsMS § 4). Kõigi asjas tehtud registripäringu kulud on olnud kohtuasjaga seotud ja asjas vajalikud. Asjaolu, et hageja on menetlusdokumentidele lisanud ka osaliselt varasemast ajast pärinevaid registriväljavõtteid, ei väära kulude vajalikkust registriandmete ajakohasuse kontrollimisel. Kostja I etteheited arve nr 20113157 osas on põhjendamatud. Nagu eespool märgitud, oli hageja poolne tõendite kogumine seonduvalt Priit Lantini täiteasjaga tingitud kostja I alusetutest vastuväidetest hagile, mis põhinesid vastaval täiteasjal. Tähtsust ei oma kostja I arvamus, et 02.04.2012 kohtunõude analüüsimise ja täitmise ajakulu 1 h olevat ülemäärane, sest dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise ajakulu hindamisel ei saa aluseks olla teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 3-2-1-88-11 p 12). Avaldusest kohtunõude täitmiseks nähtub, et kohtu poolt nõutavad andmed oli hageja tegelikult kohtule juba esitanud, mistõttu vajas kohtunõue detailset analüüsi, mõistmaks, miks kohus vastavaid andmeid uuesti küsib. Kontrolli tulemusel selgus, et kohtu poolt nõutavad andmed kattuvad nendega, mis hageja on varasemalt menetluses esitanud ning selguse huvides ja mitmeti mõistetavuse vältimiseks tõi hageja vastavad selgitused põhjalikult ära avalduses kohtunõude täitmiseks. Kostja I etteheited arve nr 20113387 osas on põhjendamatud. Otsitud ja sisutu on kostja I suvaline väide, nagu pidanuks hagejal kostja I täiendava 6-lehelise sisulise vastuse analüüsimiseks kuluma vähem aega kui 1 h ning nagu ei olevat vastavale täiendavale vastusele

seisukoha koostamise ajakulu 3 h põhjendatud. Tegemist on suvaliste põhjendamata oletustega, mida ei saa arvestada. Kostja I etteheited arve nr 20113793 osas on põhjendamatud. Esiteks on otsene vale kostja I väide, nagu ei oleks ajavahemikus 05.05.2012-12.11.2012 menetlustoiminguid tehtud. Maakohus tegi asjas 25.05.2012 määruse, millega määras asjas kirjaliku menetluse ning sellega seoses menetlusosalistele lõpptähtaja 08.06.2012 esitada kõik asjas vajalikuks peetav. Vastupidiselt kostja I arvamusele oli toimikuga tutvumine antud menetlusstaadiumis põhjendatud. Kuigi kostja I oli esitanud kirjaliku menetluse kohaldamisele vastuväite, ei olnud kohus seda 05.06.2012 seisuga veel lahendanud. Kuivõrd seisukohtade esitamise lõpptähtaeg 08.06.2012 lähenes, oli hageja esindamiseks elementaarne tutvuda enne lõppseisukohtade esitamise tähtaega asja toimikuga. Kostja I viited e-toimikule on asjakohatud, kuivõrd õiguslikku tähendust omab üksnes pabertoimik (TsMS § 56). Toimikuga tutvumise vajalikkust ja põhjendatust ei väära asjaolu, et hageja esindaja tegevuskoht on Tallinnas, kuivõrd menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole piiratud (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Toimikuga tutvumine oli hageja õiguste kaitseks hädavajalik, sest toimikuga tutvudes selgus, et hagile on vastanud ka kostja II, millist vastust ei olnud hagejale edastatud. Kostja II vastuse analüüs antud menetlusstaadiumis oli elementaarne, vajalik ja põhjendatud ning seda ei väära asjaolu, et hageja otsustas eraldi seisukohta antud vastuse osas mitte esitada. Lisaks eelnimetatud menetlustoimingute tegemisele esitas hageja 06.06.2012 kohtule taotluse lahendada kostja I vastuväide kirjaliku menetluse kohaldamisele enne seisukohtade lõpptähtaja saabumist 08.06.2012, vältimaks menetluslikku segadust vastava tähtaja kehtivuse ja tähenduse osas (Lisa 5). Vastavalt hageja taotlusele lahendaski kohus vastuväite enne 08.06.2012 ning tegi 07.06.2012 määruse kirjaliku menetluse tühistamise kohta. Eeltoodust nähtuvalt on otsene vale, justkui ei oleks vahemikus 05.05.-12.11.2012 menetlustoiminguid tehtud. Esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et positsiooni analüüsi on juunis 2012 teostanud teine advokaat kõrgema tunnihinnaga, sest menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei nõuta sama toimingu kulu hüvitamist topelt (ehk mitme esindaja kulusid, nagu alusetult väidab kostja I). Kostja I poolt alusetult viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-13 p 14 ei ütle midagi õigusabi tunnihinna kohta 159,78 eurot, vaid nimetab tunnihinda 120 eurot põhjendatuks. Kostja I etteheited arve nr 20120547 osas on põhjendamatud. Kostja I on taas jõudnud absurdi, leides et hageja ei pidanudki istungiks valmistuma, sest hageja osales aastaid tagasi ka ühes teises tsiviilasjas (pankrotiavalduse menetlemisel 2-08-82444). Seoses positsiooni kujundamisega, tõendite/taotluste esitamise tähtajaga ning kliendi informeerimisega e-kirja teel kokku 3,5 h ulatuses on kostja I unustanud elementaarse, et advokaadil ei ole võimalik ega lubatav esindada menetlusosalist üksnes dokumentide koostamise ja istungil osalemisega. Menetlusosalise ja tema esindaja vahel on käsundussuhe, mis eeldab obligatoorsetelt ka esindatava ja esindaja vahelist suhtlust, sh ülevaateid käsundi täitmisest (VÕS § 624 lg 1), juhiste küsimist ja andmist (VÕS § 621) ning advokaadist esindaja puhul lisaks esindatava pidevat teavitamist ja temale võimaluste selgitamist (advokatuuriseaduse § 44 lg 1, Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg-d 21 ja 4). Kostja I etteheited arve nr 20120789 osas on põhjendamatud eelmise punktiga samadel põhjustel. Kostja I etteheited arve nr 20120981 osas on põhjendamatud. Sisutu on kostja I etteheide, et tema seisukohti ja taotlusi analüüsiti, kujundati nende osas seisukoht ning koostati taotlus kohtule kokku ajakuluga 1 h. Tegemist on suvalise põhjendamata etteheitega ning Riigikohtu praktika kohaselt ei saa see olla aluseks ajakulu põhjendatuse hindamisel (RKTKm 3-2-1-8811 p 12). Mis puutub vastuväidete koostamisse kostja täiendavatele vastuväidetele ja taotlustele 8 h ulatuses, siis hageja osalus tsiviilasjas nr 2-08-82444 kajastubki käesoleva asja menetluskuludes seeläbi, et kulud on väiksemad ulatuses, milles oli varasema asja seiskohti ja dokumente võimalik käesolevas asjas kasutada.

Kostja I etteheited arve nr 20121178 osas on põhjendamatud. Sisutu on kostja I kriitika teostatud analüüside osas, kuivõrd menetluskulude nimekirjas on märgitud, millega seoses analüüse teostati. Kuivõrd kohus oli 11.02.2013 määruses olulise menetlusliku otsustusena määranud mitmete tunnistajate ülekuulamise, siis mõistetavalt tingis vastav menetlusliku olukorra muutus analüüsi edasise positsiooni kujundamise ja menetlustaktika osas. Läheneva istungiga seonduv analüüs ei ole mittevajalik, kui see tehakse eelneval kuul. Samuti ei ole istungieelne analüüs mittevajalik seetõttu, et seda tehti mitmes osas (osaliselt veebruaris ja osaliselt märtsis – esmalt seonduvalt eelkõige tunnistajate ülekuulamisega ning seejärel ülejäänud osas). Kostja I etteheited arve nr 20121361 osas on põhjendamatud. Vastaval arvel näidatud kulude osas on kostja I korranud õigusliku absurdi valdkonda jäävat väidet, justkui ei oleks istungiks valmistumine saanud võtta üle 1 tunni. Toimikuga tutvumine ei seisne toimiku läbilehitsemises, vaid kõigi esitatud materjalide olemasolu kontrollimises. Ka kostja I ülejäänud etteheited antud arve osas on eespool toodud motiividel sisutud. Kostja I etteheited arvete nr 20121546, 2012793, 20121982, 20122143, 20122290, 20130147, 20130966, 20131288 osas on põhjendamatud. Hageja kohtukõne teeside koostamise ajakulu on vajalik ja põhjendatud, mida kinnitab ka saavutatud lahend. Kostja teeside analüüs on elementaarselt vajalik hageja esindamisel. Kuna maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, oli kohtuotsuse analüüs ja edasikaebe aluste ning võimaluste selgitamine vajalik ja põhjendatud, mida kinnitab ka edasikaebuse tulemusel saavutatud lahend. Hagejale ülevaadete andmise vajalikkust on eespool selgitatud koos viitega esindussuhte algtõdedele. Toimikuga tutvumise vajalikkust on samuti eespool põhjendatud ning tegemist on kohtumenetluses elementaarselt vajaliku toiminguga. Asjakohatu on kostja I viide, et Riigikohtu praktikast tulenevalt pole vajalikud õigusabikulud kassatsioonile vastamisel, kui Riigikohus pole kassatsiooni vastust nõudnud. Käesoleval juhul ei olegi kassatsioonile vastust koostatud ega olematu vastuse kulusid nõutud. Kulud on seotud kostjalt laekunud kassatsiooni analüüsiga, mis on hageja esindamisel elementaarne toiming. Kogu ülejäänud osas koosnevad kostja I etteheited suvalistest oletustest, kui palju oleks hagejale õigusabi osutamisel võinud tema arvates aega kuluda, millised etteheited on sisuliselt põhjendamatud ning milliseid Riigikohtu praktika kohaselt ei saa võtta ajakulu põhjendatuse hindamisel aluseks (RKTKm 3-2-1-88-11 p 12). Kostja I seisukoht

17.03.2014 esitas kostja I hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväited, paludes jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja I suhtes lepingulise esindaja kulude osas täies ulatuses rahuldamata ning määrata kostja I poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 265,88 eurot (247,28, s.o pool riigilõivust, + 18,60, s.o pool põhjendatud sõidukuludest), alternatiivselt, kui kohus ei pea sellist menetluskulude kindlaksmääramist võimalikuks, määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks lisaks 800 eurot (s.o pool 1600 eurost) lepingulise esindaja kulude osas.

Kostja I vastuväidete kohaselt ei vasta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja selles sisalduv menetluskulude nimekiri tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Hageja ei ole maakohtule esitanud andmeid, mis võimaldaksid kontrollida ja hinnata hageja poolt väidetavalt kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 174 lg 3 ja TsMS § 174 lg 3 kohaldamist puudutava Riigikohtu praktika kohaselt peab nõuetekohase detailsusega menetluskulude nimekirjast eraldi nähtuma iga konkreetse lepingulise esindaja toimingu tegemise aeg ja toimingu ajakulu. Vastasel korral ei ole vastaspoolel võimalik teostada TsMS § 199 lg 1 p 4 ja p 6 ning § 176 lg 1 sätestatud õigusi ning kohtul puudub võimalus kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 5 lg 3 ja § 175 lg 1 sätestatud ulatuses. Hageja menetluskulude nimekiri ei vasta lepingulise esindaja kulude osas TsMS § 174

lg 3 nõuetele. Hageja menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja toimingud loetletud arvete kaupa. Nimekirjast on näha arve kuupäev, kuid nimekiri ei kajasta konkreetsete lepingulise esindaja toimingute tegemise täpset aega. Lisaks on nimekirjas mitmete toimingute ajakulu näidatud summeeritult (vt nt arvete nr 20113001, 20113157, 20113793, 20120547, 20120981, 20121178, 20121361, 20121793, 20121982, 20130430 kirjeldused). Nimekirja alusel ei ole võimalik tuvastada, millal täpselt iga toiming tehtud on ning kui palju aega toimingu tegemiseks eraldivõetuna kulus. Hageja poolt menetluskulude nimekirja koostamisel kasutatud meetod, kus ajakulu on näidatud summeeritult mitmete erinevate ja erineval ajal tehtud toimingute kohta, ei võimalda eraldi kontrollida iga konkreetse toimingu ajakulu põhjendatust. Samuti ei ole ebavajalike toimingute või põhjendamatu ajakulu tuvastamisel võimalik menetluskulude summat korrigeerida, kuna konkreetse toimingu ajakulu ei ole teada. Seega ei ole hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel võimalik hageja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrata.

Lisaks ei saa hageja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud olla suuremad kui 1600 eurot. Hageja käsitleb oma nõuet ekslikult mittevaralise nõudena. Hagiavalduse esitamise ajal käsitleti pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagisid tuvastushagidena, st varaliste nõuetena. Hagiavaldusega koos esitas hageja kohtule ka pankrotihalduri arvamuse (hagiavalduse lisa 15), mille kohaselt on hageja nõude rahuldamise tõenäosus nullilähedane. Pankrotihalduri arvamusest lähtudes oleks hageja kooskõlas TsMS § 135 võinud hagi hinnaks nimetada ka 0 eurot. Sellele vaatamata otsustas hageja tsiviilasja hinnaks nimetada 1595 eurot. Asjaolu, et hageja põhjendas enda poolt nimetatud tsiviilasja hinda viidetega TsMS § 125 teisele lausele ja TsMS § 132 lg 1, ei muuda hageja nõuet mittevaraliseks. Kuna hageja esitas kohtule tuvastushagis väljendatud varalise nõude, nimetades tsiviilasja hinnaks 1595 eurot, kohaldub hageja lepingulise esindaja kuludele tsiviilasjades hinnaga kuni 3200 eurot kohalduv hüvitatavate kulude piirmäär 1600 eurot. Seega ei saa kostjalt välja mõistetav hageja lepingulise esindaja kulu olla suurem kui 800 eurot, kuna ringkonnakohtu 13.12.2013 otsuse kohaselt jäeti hageja menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades.

Lisaks on ilmne, et hageja menetluskulud on kohtumenetluse asjaolusid arvestades selgelt ülemäärased. - Arve nr 20112340 järgi on hageja lepinguline esindaja hagiavalduse koostamisele kulutanud 8,5 tundi ning hagiavalduse lisade komplekteerimisele 0,5 tundi. Lisaks on hageja lepinguline esindaja teinud registripäringuid summas 5,76 eurot. Nimetatud menetluskulu on olulises osas põhjendamatu. Hageja poolt 02.01.2012 kohtule esitatud hagiavaldus on 7-leheküljeline dokument, millest sisuline osa moodustab umbes 4,5 lehekülge. Hagiavalduse sisu langeb olulises osas kokku hageja poolt 04.12.2008 TL (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks esitatud pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-08-82444) ja hageja poolt TL (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse (hagiavalduse lisa 4) sisuga. Olukorras, kus hagiavalduse tekst kopeerib hageja poolt teistes kohtumenetlustes ja kohtuväliselt koostatud dokumentide sisu, ei saa hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamisele kulutatud aega (9 tundi) põhjendatuks pidada. Hageja esindaja oli hagi esitamise ajaks oma seisukohad juba välja kujundanud seoses hageja poolt TL (pankrotis) suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlemisega. Ka pankrotiavalduse läbivaatamisel vaidlesid hageja ja TL (pankrotis) eelkõige selle üle, kas üldse ja millises ulatuses on hagejal nõue TL (pankrotis) vastu (vt hagiavalduse lisad 1 ja 2). Asjaolu, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud seisukohad kordavad hageja poolt tsiviilasjas nr 2-08-82444 esitatud seisukohti, nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud tõenditest. Hageja on olulise osa kohtule esitatud tõenditest kogunud aastatel 2008 ja 2009, st TL (pankrotis) suhtes esitatud pankrotiavalduse läbivaatamise ajal ja sellega seoses. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Registripäringute kulu summas

5,76 eurot ei ole põhjendatud. Esiteks, hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millistesse registritesse ning milliste andmete saamiseks päringud tehti. Kostja ei pea hüvitama selliste päringute kulu, mille tulemusel saadud andmeid ei ole hageja kohtule esitanud. Teiseks, hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud ühe kinnistusraamatu väljavõtte (hagiavalduse lisa 9), kuid see väljavõte on tehtud 13.10.2008, s.o enam kui 3 aastat enne hagiavalduse esitamist. - Arve nr 20113001 kajastab hageja lepingulise esindaja poolt kostja vastusega seoses tehtud menetlustoimingute kulu. Kõnesolev kulu on ülemäärane. Kostja esitas oma 06.02.2012 vastuses hageja nõudele eelkõige selliseid vastuväiteid, mida TL (pankrotis) oli hageja nõudele esitanud nii kohtuväliselt (vt kostja 06.02.2012 vastuse lisa 1) kui ka hageja poolt tema suhtes esitatud pankrotiavalduse läbivaatamisel tsiviilasjas nr 2-08-82444. Kuna hageja oli pankrotiavalduse menetlemise raames oma seisukoha kostja vastuväidete osas juba kujundanud, ei ole hageja lepingulise esindaja poolt kostja vastuse analüüsimiseks ja selle kohta seisukoha koostamiseks kulutatud aeg (kokku 10 tundi) vajalik ega põhjendatud. Arusaamatuks jääb hageja lepingulise esindaja kulu, mis on seotud Nordea pangaga tõendite kogumiseks peetud e-kirjavahetuse, Nordea pangast laekunud andmete analüüsi, nõude suuruse arvestuse ja kohtutäitur Priit Lantinile saadetud päringuga (kokku 2,75 tundi). Hageja ei ole 12.03.2012 menetlusdokumendiga koos kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis oleks saadud Nordea pangalt või kohtutäitur Priit Lantinilt. Samuti ei ole hageja menetlusdokumendis viidatud Nordea pangalt või kohtutäitur Priit Lantinilt saadud andmetele. Kostja ei pea hüvitama selliste hageja lepingulise esindaja toimingute kulu, millel puudub seos konkreetse kohtumenetlusega. Registripäringute kulu summas 3,84 eurot ei ole samuti põhjendatud. Esiteks, hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millistesse registritesse ning milliste andmete saamiseks päringud tehti. Kostja ei pea hüvitama selliste päringute kulu, mille tulemusel saadud andmeid ei ole hageja kohtule esitanud. Teiseks, hageja poolt koos 12.03.2012 menetlusdokumendiga kohtule esitatud äriregistri ja kinnistusraamatu väljatrükid on kõik tehtud, kas 2008. a või 2009. a, s.o vähemalt 2 aastat enne hagi esitamist. Seega ei saa olla tegemist käesoleva tsiviilasjaga seoses tekkinud menetluskuluga. - Arve nr 20113157 on seotud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud erinevate päringute, analüüsi ja 02.04.2012 kohtunõude täitmisega. Nimetatud menetlustoimingute kulu ei ole vähemalt osaliselt põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, milliseid päringuid ja millisel eesmärgil hageja 2012. a aprillis justiitsministeeriumile ja kohtutäituri arhiiviteenuse osutajale tegi. Kohtule ei ole hageja selliste päringute tulemustest teatanud. Seetõttu ei ole nende päringute tegemisega tekkinud kulu vajalik ega põhjendatud. 02.04.2012 kohtunõude täitmisega seotud ajakulu 1 tund on ülemäärane. Hageja on 02.04.2012 kohtunõudele 16.04.2012 esitatud vastuses üksnes teatanud, et hageja on kõik kohtu poolt nõutud andmed juba varasemalt kohtule esitanud. Arusaamatuks jääb, miks kulus sellise teate koostamisele terve tund. Registripäringute tegemise ajakulu 0,25 tundi ja registripäringute kulu 5,76 eurot ei ole põhjendatud. Esiteks, hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millistesse registritesse ning milliste andmete saamiseks päringud tehti. Teiseks, hageja ei ole 16.04.2012 menetlusdokumendi ega ka 04.05.2012 menetlusdokumendiga koos kohtule esitanud ühtegi registri väljavõtet. - Arve nr 20113387 on seotud hageja lepingulise esindaja poolt kostja täiendava vastusega seoses tehtud menetlustoimingutega. Nimetatud toimingutega seoses tekkinud menetluskulu on osaliselt põhjendamatu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 16.04.2012 menetlusdokumendi analüüsimisele ja seisukoha kujundamisele 1 tund. Kostja kõnesoleva menetlusdokumendi pikkust (6 lehekülge) ja sisu (kostja ei esitanud ühtegi uut vastuväidet) arvestades ei saa dokumendi analüüsimise põhjendatud ajakulu olla kuidagi suurem kui 0,2 tundi. Kostja täiendava vastuse osas seisukoha koostamise ajakulu 3 tundi ei ole eeltoodud motiividel samuti põhjendatud. - Arve nr 20113793 kohaselt on hagejale menetlustoimingute tegemise vahelisel ajal (e-toimiku andmetel ei ole hageja ajavahemikus 05.05.2012 kuni 12.11.2012 teinud ühtegi

menetlustoimingut) osutatud õigusabi kokku 6,75 tunni ulatuses. Sellises mahus õigusabi osutamine ei olnud menetluse seisu arvestades vajalik. Hageja väidab, et tema lepinguline esindaja tegeles 0,5 tundi asja seisu analüüsi ning kohtuga suhtlemisega. Jääb arusaamatuks, millest oli sisuliste menetlustoimingute vahelisel ajal tingitud vajadus analüüsida asja seisu ning miks oli hagejal vajalik suhelda kohtuga seoses kirjaliku menetluse määramise ja kostja poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväitega. E-toimikust ei nähtu, et hageja oleks seoses kirjaliku menetluse määramise ja kostja vastuväitega kohtule mingisuguseid menetlusdokumente esitanud. Menetluskulu nimekirja kohaselt tutvus hageja lepinguline esindaja 4 tundi toimikuga Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Toimikuga tutvumine selles menetlusstaadiumis ei olnud vajalik. Kuigi kohus oli 25.05.2012 menetlusnorme rikkudes tõepoolest määranud kirjaliku menetluse (hageja põhjendab toimikuga tutvumist just kirjaliku menetlusega), esitas kostja juba 31.05.2012 kirjaliku menetluse määramisele vastuväite. Seega pidi hagejale olema arusaadav, et hagi vaadatakse läbi siiski kohtuistungil ning istungite vahelisel ajal ei ole toimikuga tutvumine vajalik. Seda enam, et toimikuga tutvumiseks pidi Tallinnas tegutsev hageja lepinguline esindaja sõitma Saaremaale. Lisaks, olukorras, kus kõiki menetlusdokumente salvestatakse ka e-toimikus, on toimikuga tutvumise vajalikkus ja põhjendatus üldse küsitav. Jääb ka mõistetamatuks, millistel põhjustel võttis toimikuga tutvumine aega 4 tundi. Selleks ajaks (2012. a juuni) kohtule esitatud dokumentide hulka arvestades ei saanud toimikuga tutvumisele kuluda rohkem kui paarkümmend minutit. Seetõttu on kahtlus, et hageja poolt avaldatud toimikuga tutvumise aja sisse on arvestatud ka Saaremaale jõudmiseks kulunud aeg. Kohtupraktika kohaselt ei ole aga menetlusosaliselt võimalik välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Hageja lepingulise esindaja poolt TL (pankrotis) vastuse analüüsile, seisukoha kujundamisele ning kostja vastuväite osas taotluse esitamisele kulutatud 2 tundi ei ole samuti põhjendatud. TL (pankrotis) esitas oma kostja vastuse 02.05.2012. Hageja ei ole 2012. a mais ega ka hiljem TL (pankrotis) vastuse osas kohtule oma seisukohta esitanud. Seetõttu ei pea kostja hüvitama ka TL (pankrotis) vastuse analüüsimise ja selle osas seisukoha kujundamise ajakulu. Lisaks ei nähtu e-toimikust, et hageja oleks 2012. a juunis esitanud kohtule taotlusi kostja poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväite osas. Samuti ei nähtu e-toimikust, et kohus oleks hagejalt palunud seisukohta kostja vastuväite osas. Ülepaisutatud on ka kohtuistungi ajaga seotud teadete ja päringute ajakulu 0,25 tundi. Mõistetamatuks jääb arve kirjelduses märgitud ajakulu 0,25 tundi seoses analüüsiga positsioonist. Esiteks, samal arvel on juba kajastatud „analüüs asja seisust.“ Teiseks, hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, kelle positsiooni ja miks 2012. a juunis analüüsiti. Kolmandaks, kuigi see menetluskulude nimekirjast otseselt ei nähtu, võib hageja poolt avaldatust järeldada, et positsiooni analüüsimisel oli tunnihinnaks 159,78 eurot. Samas ei ole hageja selgitanud, miks on ühe toimingu puhul rakendatud kõrgemat tunnihinda. Võimalik, et positsiooni on analüüsinud teine (kõrgema tunnihinnaga) advokaat, millisel juhul tulnuks hagejal menetluskulude nimekirjas selgitada, et hageja on kasutanud samaaegselt mitut esindajat ning kooskõlas TsMS § 175 lg 3 põhjendada mitme esindaja kasutamise vajalikkust. Tunnihind 159,78 eurot on Riigikohtu praktikat arvestades ka põhjendamatult kõrge. - Arve nr 20120547 on seotud hageja 13.11.2012 menetlusdokumendi koostamise ja 21.11.2012 kohtuistungil osalemisega. Nende toimingute kaasnenud menetluskulu on hageja näidanud põhjendamatult suurena. Arusaamatuks jääb ajakulu 3,5 tundi, mis on seotud tõendite/taotluste esitamise tähtaja analüüsi, positsiooni kujundamise ja kliendile saadetud e-kirjaga. Olukorras, kus hageja esitas 13.11.2012 kohtule ainult ühe tõendi (1 lehekülg), ei saa vajalikuks ega põhjendatuks pidada sellele eelnenud ebamäärase analüüsi ja positsiooni kujundamise ajakulu 3,5 tundi. Samuti on olulises osas põhjendamatu täiendava tõendi esitamise avalduse koostamise ajakulu 0,5 tundi ja kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 3,5 tundi. Ligikaudu poole lehekülje (sisuline osa) pikkuse dokumendi koostamiseks ei saanud 30 minutit kuluda. Arvestades asjaolu, et hageja lepinguline esindaja omas tsiviilasjas nr 2-08-82444 osalemise tõttu põhjalikku ülevaadet hageja nõudest ja seda nõuet puudutavate vastuväidetega seotud

asjaoludest, ei saa kohtuistungiks valmistumisele kulutatud aega 3,5 tundi põhjendatuks pidada. 21.11.2012 kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.30 ja lõppes kell 12.35. Seega kestis istung kokku 65 minutit. Sellele vaatamata näitab hageja lepinguline esindaja kohtuistungil esindamise ajakuluna 4,5 tundi, mis ületab kohtuistungi tegelikku kestust enam kui 4 korda. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetlusosaliselt võimalik mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Põhjendamatu on ka tõendi tõlkimise ajakulu 0,5 tundi. Hageja poolt esitatud tõlge oli ca 1 leheküljeline dokument. Tõlkebürood tõlgivad dokumente inglise keelest eesti keelde keskmise hinnaga 13 eurot üks lehekülg. Hageja poolt nimetatud tõlkimise ajakulu (0,5 tundi) ja hageja lepingulise tunnihinda (124,63 eurot) arvestades on hageja poolt väidetavalt kantud tõlkekulu suurus 62,32 eurot, mis ületab keskmise tõlkekulu enam kui 5 korda. - Arve nr 20120789 kirjelduse järgi on hageja lepinguline esindaja esmalt 1 tunni ulatuses analüüsinud kohtu poolt 21.11.2012 toimunud istungil antud korraldusi ja esitanud ülevaate kliendile. Samas jääb ebaselgeks, millist eraldi analüüsi kohtu korraldused vajasid ning miks tuli lepingulisel esindajal koostada eraldi ülevaade kliendile olukorras, kus istungi käik on tervikuna kajastatud kohtuistungi protokollis. Lisaks on hageja lepinguline esindaja koostanud avalduse kohtunõude täitmiseks (ajakulu 0,25 tundi), kuid 2012. a detsembris ei ole hageja kohtule ühtegi avaldust esitanud. 27.11.2012 esitas hageja kohtule avalduse, mille sisu koosneb täpselt neljast lausest. Arusaadavalt ei saa sellise dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu kuidagi olla 0,25 tundi. Registripäringute kulu summas 1,92 eurot ei ole samuti põhjendatud. Esiteks, hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millistesse registritesse ning milliste andmete saamiseks päringud tehti. Teiseks, hageja ei ole 2012. a detsembris kohtule ühtegi registri väljavõtet esitanud. Kostja ei pea hüvitama selliste päringute kulu, mille tulemusel saadud andmeid ei ole hageja kohtule esitanud. - Arve nr 20120981 kohaselt on hageja lepinguline esindaja 1 tunni ulatuses analüüsinud kostja seisukohti ja taotlust, kujundanud seisukoha ja esitanud kohtule taotluse. Eelduslikult on kirjeldatud toimingud seotud kostja 21.12.2012 menetlusdokumendiga ning hageja 08.01.2013 menetlustähtaja pikendamise taotlusega. Kostja 21.12.2013 dokument oli 4-leheküljeline, millest sisuline osa moodustas pisut enam kui 2 lehekülge. Hageja 08.01.2013 taotlus mahtus poolele leheküljele. Arusaadavalt ei saa 2 lehekülje läbitöötamiseks ja 0,5-leheküljelise taotluse koostamisele kuluda tervet tundi. Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 21.12.2012 menetlusdokumendile vastuväidete koostamiseks 8 tundi. Selline ajakulu ei ole põhjendatud, kuna hageja 17.01.2013 menetlusdokumendis sisalduvad seisukohad oli hageja kujundanud juba tsiviilasja nr 2-08-82444 käigus. Seda kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et ainus hageja menetlusdokumendile lisatud tõend oli prinditud juba 03.11.2008. - Arvel nr 20121178 on hageja lepinguline esindaja kajastanud erinevaid analüüse kokku 6 tunni ulatuses. Seda vaatamata asjaolule, et 2012. a veebruaris ei ole hageja teinud ühtegi sisulist menetlustoimingut. E-toimikus ei ole andmeid isegi hageja poolt väidetavalt kohtule edastatud päringu kohta. Hageja menetluskulude nimekirjast ei selgu, millest oli tingitud ja millega on põhjendatud niivõrd mastaapsete analüüside tegemine. Analüüside tegemist ei saa kuidagi selgitada ka 13.03.2013 toimunud kohtuistungiks valmistumisega, kuna selleks kohtuistungiks ettevalmistamist on hageja arvel nr 20121361 juba enam kui 2 tunni ulatuses kajastanud. Eraldi väärib tähelepanu ka ajakulu 2 tundi seoses kompromissi võimaluste analüüsi ja arvutustega. Hageja ei ole 2012. a veebruaris ega ka 2012. a märtsis teinud kostjatele ühtegi konkreetset kompromissettepanekut. Kostjalt ei saa nõuda hüvitist kompromissi võimaluste analüüsimise eest olukorras, kus kompromissi ei ole arutatud. - Arve nr 20121361 kirjelduse puhul jääb ebaselgeks hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungiks ettevalmistamisele kulutatud aeg. Hageja lepinguline esindaja on kohtuistungiks valmistumist kajastanud nii eraldi kirjena (2 tundi) kui ka kohtuistungil esindamist puudutava kirje osana (kokku 6 tundi), jättes seejuures märkimata, kui suure osa kohtuistungil esindamise

ajakulust ettevalmistus täpselt moodustab. Kohtuistungi pikkust (1 tund ja 45 minutit) arvestades ei saa kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ajakulu kokku olla suurem kui 1 tund. Kohtuistungil esindamise ja toimikuga tutvumise ajakuluks on hageja lepinguline esindaja märkinud 6 tundi. 13.03.2013 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 tund 45 minutit. Eeldades, et toimikuga tutvumisele kulus samuti mõnikümmend minutit, ei saa istungil osalemise ja toimikuga tutvumise põhjendatud ajakulu kokku olla oluliselt suurem kui 2 tundi. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetlusosaliselt võimalik mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kohtuistungi protokolli analüüsi ja protokolli parandamise taotluse koostamise ajakuluks nimetab hageja 0,5 tundi. Protokolli pikkust ja hageja poolt soovitud paranduste mahtu arvestades ei saa nende toimingute põhjendatud ajakulu olla suurem kui 0,2 tundi. Osaliselt põhjendamatu on ka kostja poolt tunnistajale esitatud küsimuste analüüsimise ja nende kõrvaldamise taotluse koostamise ajakulu kokku 2 tundi. Nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on kostja 20.03.2013 menetlusdokumendi ja hageja 27.03.2013 menetlusdokumendi mahtu arvestades vähemalt kaks korda väiksem. Arusaamatuks jääb, millistel põhjustel oli hageja lepingulisel esindajal vaja kulutada terve tund kliendi jaoks ülevaate koostamisele. 13.03.2013 kohtuistungil toimunust andis ammendava ülevaate kohtuistungi protokoll. Kliendi informeerimiseks piisanuks protokolli edastamisest. - Arve nr 20121546 kohaselt oli hageja poolt 26.04.2013 kohtule esitatud kohtukõne teeside (10 lehekülge) koostamise ajakulu 7 tundi. Selline ajakulu ei ole põhjendatud, kuna kohtukõne teesid kordavad olulises osas hageja poolt menetluse käigus varasemalt esitatud seisukohti ja hageja menetluspositsioon oli sisuliselt tervikuna välja kujundatud juba tsiviilasja nr 2-0882444 menetluse raames. Samuti ei ole põhjendatud kostja kohtukõne teeside analüüsimise ajakulu 0,75 tundi. Kostja poolt kohtule esitatud kohtukõne teesid ei vaja nende olemusest (TsMS § 402 lg 2) tulenevalt hageja põhjalikku analüüsi. Põhjendatuks saab seetõttu pidada üksnes kostja kohtukõne teesidega tutvumise ajakulu, mis ei saa olla suurem kui 0,15 tundi. - Arve nr 2012793 kirjelduse järgi kulus hageja lepingulisel esindajal kohtuotsusega seotud analüüside tegemiseks 2 tundi. Olukorras, kus maakohtu otsus oli hagejale pigem positiivne (olulises osas hageja nõue rahuldati), puudus vajadus kohtuotsuse väga põhjalikuks analüüsimiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohtuotsuse vaidlustamiseks hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse sisuline osa mahtus 4 leheküljele. - Arve nr 20121982 kohaselt koostas hageja lepinguline esindaja apellatsioonkaebust 5,5 tundi. Apellatsioonkaebuse mahtu ning apellatsioonimenetluse esemeks olevate vaidlusküsimuste hulka arvestades on selline ajakulu ülemäärane. Apellatsioonkaebuse sisulist osa (ca 4 lehekülge) arvestades ei saa apellatsioonkaebuse põhjendatud ajakulu olla suurem kui 2 tundi. Kostja ei pea hüvitama hageja lepingulise esindaja kulu (0,5 tundi õigusabi), mis tekkis seoses riigilõivu tasumisega apellatsioonkaebuselt. Kindlasti ei ole vajalik ega põhjendatud ajakulu 0,25 tundi seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse ja täiendava riigilõivunõude äralangemise analüüsimisega. Hagejal puudus mistahes vajadus eraldi analüüsida enda jaoks positiivset lõpplahendust. - Arve nr 20122143 kirjelduse kohaselt analüüsis hageja lepinguline esindaja 0,5 tunni ulatuses kostja vastust apellatsioonkaebusele. Põhjendatud ei ole rohkem kui 0,15 tundi. - Arve nr 20122290 kajastab lepingulise esindaja poolt hagejale edastatud ülevaatega seotud ajakulu 0,25 tundi. Jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil taoline ülevaade edastati. Hagejal endal oli võimalik apellatsioonimenetluse seisust ülevaade saada ka apellatsioonkaebuse ja kostja poolt sellele esitatud vastusega tutvudes. - Arve nr 20130147 kirjelduse järgi on hageja lepinguline esindaja 0,25 tunni jooksul tutvunud toimikuga. Toimikuga tutvumine ei olnud selles menetlusstaadiumis vajalik. Seda enam, et hageja lepinguline esindaja oli varem juba kahel korral toimikuga tutvunud ning toimikumaterjalid olid kättesaadavad e-toimiku kaudu. Ülemäärane on ka kostja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuse osas seisukoha koostamise ajakulu 1,5 tundi. Hageja

27.09.2013 menetlusdokumendi sisuline osa moodustab ca 2,5 lehekülge. Arvestades hageja poolt varasemalt esitatud dokumentide sisu ja mahtu, ei saanud täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ületada 0,5 tundi. - Arve nr 20130966 kirjelduse kohaselt analüüsis hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtu otsust 0,5 tundi. Kostja ei pea hüvitama hageja jaoks positiivse otsuse analüüsimise kulu. - Arve nr 20131288 koosneb kassatsiooniastme menetluskuludest. Menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid hagejal kassatsiooniastmes menetluskulud lepingulise esindaja kuludena summas 93,75 eurot. Nimetatud kulu on tekkinud seoses kostja kassatsioonkaebuse analüüsiga, millele hageja lepinguline esindaja kulutas 0,75 tundi. TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib menetlusosalisel kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Riigikohus jättis kostja poolt esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Samuti ei ole Riigikohus kohustanud hagejat kassatsioonkaebusele vastama. Seega ei ole hageja poolt kassatsiooniastmes kantud menetluskulud vajalikud ega põhjendatud.

8,5 h; hagiavalduse lisade komplekteerimine – 0,5 h (hagiavaldus I kd lk 2-8, lisad I kd lk 1086); Campa Inkasso kostja vastuse ja taotluste analüüs, e-mail ülevaatega kliendile – 1 h; seisukohtade koostamine kostja vastusele, vastuväited kostja taotlustele – 9 h (AS Koidu Kinnisvara seisukohad, I kd lk 132-137, 12 lk dokument, lisad I kd lk 139-171); meilivahetus Nordea pangaga tõendite kogumiseks, analüüs seoses Nordea pangast laekunud täiendavate andmetega, nõude suuruse arvestused, päring kohtutäitur Priit Lantinile – 2,5 h; meilivahetus Nordea pangaga tõendite kogumiseks – 0,25 h; telefonipäringud justiitsministeeriumile ja kohtutäituri arhiiviteenuse osutajale seoses kostja Campa Inkasso poolt käsitletud täiteasjaga – 0,25 h; analüüs seoses 02.04.2021 kohtunõudega andmete esitamiseks, avaldus kohtunõude täitmiseks – 1 h; registripäringute tegemine – 0,25 h; Campa Inkasso täiendava kostja vastuse analüüs, seisukoha kujundamine – 1 h; seisukoha koostamine kostja täiendavale vastusele – 3 h; analüüs asja seisust, telefoni- ja meilisuhtlus kohtuga seoses kohtu poolt kirjaliku menetluse määramise ja toimikuga tutvumisega ning kostja Campa Inkasso vastuväitega kohtu tegevusele – 0,5 h; tutvumine toimikuga Kuressaare kohtumajas seoses kirjaliku menetluse määramisega – 4 h; TL kostja vastuse analüüs, seisukoha kujundamine, taotlus kohtule kostja Campa Inkasso vastuväite kiireloomuliseks lahendamiseks – 2 h; teated ja päringud kohtule seoses istungiaja kooskõlastamisega ning teistele menetlusosalistele istungiaja sobivusega – 0,25 h; analüüs seoses tõendite/taotluste esitamise tähtajaga, positsiooni kujundamine, e-mail kliendile – 3,5 h; avaldus täiendava tõendi esitamiseks – 0,5 h; ettevalmistus kohtuistungiks – 3,5 h; tõendi tõlkimine kohtunõude täitmiseks – 0,5 h; esindamine kohtuistungil Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas – 4,5 h; kohtuistungi protokolli analüüs, taotlus protokolli parandamiseks – 0,25 h; analüüs seoses kohtu poolt istungil antud korraldustega, ülevaade kliendile – 1 h; avaldus kohtunõude täitmiseks – 0,25 h; analüüs seoses kostja Campa Inkasso seisukohtade ja taotlustega, seisukoha kujundamine, taotlus kohtule – 1 h; e-mail ülevaatega edasisest tegevusest kliendile – 0,25 h; vastuväidete koostamine kostja Campa Inkasso täiendavatele seisukohtadele ja taotlustele – 8 h; analüüs seoses kohtumäärusega, telefoninõupidamine ja meilivahetus kliendiga – 1 h; analüüs ja meilivahetus kliendiga seoses tunnistajate küsitlemisega – 0,5 h; analüüs seoses istungiga, päring kohtule, meilivahetus kliendiga – 1 h; analüüs ja nõupidamine kliendiga – 1,5 h; analüüs ja arvutused kompromissi võimalustest – 2 h; ettevalmistus kohtuistungiks – 2 h; ettevalmistus kohtuistungiks, esindamine kohtuistungil Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, toimikuga tutvumine – 6 h; kostja TL seisukohtade ja täiendavate tõendite analüüs – 0,5 h; kohtuistungi protokolli analüüs, taotlus protokolli parandamiseks – 0,5 h; analüüs seoses kostja Campa Inkasso küsimustega tunnistajatele, e-mail ülevaatega kliendile – 0,5 h; taotluse koostamine küsimuste kõrvaldamiseks – 1,5 h; ülevaate koostamine kliendile – 1 h; kohtukõne teeside koostamine – 7 h; kostja Campa Inkasso teeside analüüs – 0,75 h; kohtuotsuse analüüs, analüüs edasikaebamise võimalustest ja kuludest, e-mail ülevaate ja hinnanguga kliendile – 2 h; apellatsioonkaebuse koostamine – 5,5 h; kohtunõude analüüs täiendava riigilõivu nõudmise kohta, taotlus kohtule nõude tühistamiseks – 0,5 h; analüüs kostjate poolt maakohtu otsuse vaidlustamata jätmise õiguslike tagajärgedega, e-mail hinnanguga kliendile – 0,5 h; analüüs seoses kohtumäärusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja täiendava riigilõivunõude äralangemisega – 0,25 h; kostja Campa Inkasso apellatsioonkaebuse vastuse analüüs – 0,5 h; e-mail ülevaatega kliendile asja seisust – 0,25 h; toimikuga tutvumine Tallinna Ringkonnakohtus – 0,25 h; telefoninõupidamine kliendiga – 0,25 h; seisukoha koostamine kostja Campa Inkasso apellatsiooni vastusele – 1,5 h; meilivahetus kliendiga menetluse seisust, telefonisuhtlus kostja Campa Inkasso esindajaga – 0,25 h; Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüs, e-mail ülevaatega kliendile – 0,5 h; kostja Campa Inkasso kassatsioonkaebuse analüüs – 0,75 h.

põhjendamatuks. Kohus nõustub hageja esindaja selgitustega menetlustoimingute vajalikkuse kohta ega pea vajalikuks menetlusosalise põhjendusi korrata.

esitada määruskaebuse, olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 436 lg 1 näeb ette, et määrus peab olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Maakohus on kõiki eelnimetatud sätteid rikkunud. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta ei nõustunud määruskaebuse esitaja väidetega. Veelgi enam, maakohus ei ole määruskaebuse esitaja väiteid üldse analüüsinud. Seega ei ole maakohus ise hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust üldse hinnanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

tuleks kõrvaldada. Kui alama astme kohtu määrus ei sisalda põhjendusi, ei ole kaebuse esitajal võimalik ka osundada, milles alama astme kohus eksis ja millest tulenevalt maakohus valele järeldusele jõudis. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu põhjenduste puudumise tõttu võimalik hinnata isegi seda, kas maakohus on ületanud diskretsioonipiire TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus asjas lõpplahendit teha ning asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.