2-06-18073 T N hagi OÜ Belesta Grupi vastu tasaarvestuse ja kohustuse täitmise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja hüpoteegi üleandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Harju Maakohtu 28.02.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Belesta Grupi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T N xxxxxxxxxxxxx)
(IK
xxxxxxxxxxx,
elukoht
Kostja OÜ Belesta Grupi (registrikood 10325468, asukoht Kaupmehe 5-8, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 28.02.2013 määrust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Määruse resolutsioon sõnastada järgmiselt:
2.1.Välja mõista T Nlt (isikukood xxxxxxxxxxxxx) OÜ Belesta Grupi (registrikood 10325468) kasuks menetluskulud summas 5557,66 eurot (viis tuhat viissada viiskümmend seitse ja 66 senti).
2.2.
Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada T Ni tasuma OÜ-le Belesta Grupi viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja hageja avaldus
1.Harju Maakohtu 14.03.2007 otsusega kohaldas Harju Maakohus hagi aegumist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.03.2008 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 18.02.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. T N apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale jättis ringkonnakohus menetlusse võtmata. Riigikohus muutis 26.03.2012 määrusega ringkonnakohtu 15.06.2011 määruse resolutsiooni sõnastust ja jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes T N kanda.
2.Kostja esitas 19.04.2011 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 25.04.2012 täiendatud avalduse. Kostja palus kindlaks määrata lepingulise esindaja kulud 6231,38 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses, samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmist.
3.Hageja leidis, et kostja kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning pole leidnud tõendamist nende kandmine. Maakohtu määrus
4.28.02.2013 määrusega Harju Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4793,37 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
5.Kohus leidis, et hagiavaldus esitati kohtule 17.07.2006, s.o Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 kehtivuse ajal. Tegemist oli mittevaralise hagiga, mille hinnaks oli 19 219,02 eurot (300 712,30 krooni), seega on esindajakulude piirmääraks VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 alusel 75 000 krooni (4793,37 eurot). Sellises ulatuses kulusid õigusabile oli menetlusosalistel võimalik ette näha.
6.Kostjat esindas kuni 17.06.2010 vandeadvokaat Velmar Brett. Alates 02.09.2010 esindas kostjat vandeadvokaat Karl Haavasalu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kuludest 1406,05 eurot on vandeadvokaat Velmar Brett kulud ning 6721,59 eurot vandeadvokaat Karl Haavasalu kulud. Kuna eelnimetatud kulude summad ületasid lubatud piirmäära, taotles kostja välja mõista lepingulise esindaja kulud piirmääras, mida on korrutatud koefitsiendiga 1,3. Nii hageja kui kostja said ette näha kulutusi lepingulisele esindajale lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud VV 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärast. Eelnimetatud määruse §-s 2 sätestatud asjaolusid, mis oleksid lubanud rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, ei olnud ei hagejal ega kostjal hagi esitamise ajal võimalik ette näha, seega ei saanud nad sellega ka arvestada. Hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 ei sisalda sätet, mis võimaldaks lepingulise esindaja kulude piirmäärast suuremas ulatuses kulude väljamõistmist. Seega leidis kohus, et kostja menetluskulude avaldus VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 2 sätestatud koefitsiendi rakendamise osas tuleb jätta rahuldamata.
7.Kostja esitas järgmised andmed lepingulise esindaja kulude kandmise kohta: lepingulise esindaja Velmar Brett poolt osutatud õigusabi, mille kohta on kostjale esitatud arved 16071 - 20.10.2006 ja 10031 - 17.06.2010. Nimetatud arvetest ei selgu,
milliseid õigusabi toiminguid esindaja kostjale käesoleva kohtuasja raames on osutanud. Esimesel arvel on märgitud tundide arv, tunnitasu ja summa, teisel arvel on märgitud ainult summa. Kohus küsis kostjalt selgitust õigusabitoimingute, neile kulunud aja ja tasumäära kohta. Kostja esindaja vastas 28.08.2012 kohtule, et kuna arvete väljastamisest on möödunud mitu aastat ning kuna Velmar Brett ei tegutse enam advokaadina, ei ole kostjal võimalik anda täpsemat informatsiooni selle kohta, milliseid toiminguid on tehtud ja kui palju on neile kulunud aega.
8.Kohtuasja toimikust on nähtavad kostja esindaja Velmar Bretti poolt esitatud dokumendid ja osalemine kohtuistungitel. Kui kohtuistungitel osalemise aja saab kindlaks määrata protokolli põhjal, siis ka seda kulu ei ole esitatud andmete alusel võimalik kindlaks määrata, kuna istungite toimumise aja kohta esitatud arvelt nr 10031 ei ole nähtav esindaja tunnitasu. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-112-09 märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid lepingulise esindaja Velmar Brett poolt õigusabi osutamisel teostatud toimingute ja neile kulunud aja kohta, ei ole kostja avaldust nende kulude osas võimalik rahuldada.
9.Lepingulise esindaja Karl Haavasalu poolt käesoleva kohtuasja raames kostjale osutatud õigusabi toimingud on olnud järgmised: arve nr 101235 – perioodil 30.07. 09.09.2010 teostatud õigusabi toimingud: suhtlemine kliendiga kokku 0,3 tundi, telefoninõupidamine vandeadvokaat V.Brettiga 0,3 tundi, tutvumine kaasuse materjalidega 2,4 tundi, tutvumine kohtutoimikuga Harju Maakohtus 2,5 tundi, tutvumine kohtutäitur M.Laanemetsa büroos T.Ni puudutavate täitetoimikutega 2 tundi, täiendavate seisukohtade koostamine kokku 7,6 tundi, büroosisene nõupidamine kokku 2 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 0,6 tundi, osalemine 09.09.2010 kohtuistungil 1,7 tundi, seega kokku 19,4 tundi, millest 18,4 tunni tasu on olnud 1900 krooni ja 1 tunni tasu 2700 (büroosisene nõupidamine, Paul Varul).
10.Kostja lepinguline esindaja lülitus kohtuasja 02.09.2010, pärast seda, kui asi oli juba läbinud kaks kohtuastet ning saadetud tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks. Seega oli uuel esindajal vaja tutvuda asja materjalidega ja suhelda kliendiga. 02.09.2010 esitas kostja esindaja kohtule kostja täiendavad seisukohad koos lisadega. 09.09.2010 toimus maakohtu istung, kostja esindaja osales sellel. Istung kestis protokolli kohaselt 1 tunni ja 30 min. Kostja esindaja toimingud kliendiga ja kliendi eelmise esindajaga suhtlemisel kokku 0,6 tundi, kohtuasja materjalidega tutvumisel kokku 6,9 tundi, kostja täiendavate seisukohtade koostamisel kokku 7,6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisel 0,6 tundi ja kohtuistungil osalemisel 1,5 tundi, seega kokku 17,2 tunni ulatuses - 2088,63 eurot, esindaja tunnitasu oli 1900 krooni, on olnud põhjendatud ja vajalikud.
11.Esindaja toimingud, mis on seisnenud büroosisestes nõupidamistes kokku 2 tunni ulatuses, on põhjendamata. Esindaja aruande kohaselt on nõu pidanud advokaat Karl Haavasalu 1 tunni ulatuses ja advokaat Paul Varul 1 tunni ulatuses (viimase tunnitasuks on olnud 2700 krooni). On ebaselge, kellega ja mis teemal pidas nõu advokaat Paul Varul, kes pole selles kohtuasjas kostjat esindanud. Kui advokaat Karl Haavasalu pidas büroos nõu advokaat Paul Varuliga, siis on arusaamatu, miks on esitatud tasumiseks nõupidamine kahekordselt, s.o mõlema advokaadi tunnitasu alusel, seega kokku 4600 krooni ulatuses. Kuigi büroo teiste advokaatidega nõupidamise vajadus võib olla esindaja seisukohalt mõistetav, on küsitav, kas selline kulu on käsitletav otseselt käesoleva kohtuasja raames õigusabi osutamisena ning kuna kostja esindaja tööaruandes on nimetatud toiming kajastatud ebaselgelt ja ülemäära suure
kuluga, tuleb kostja menetluskulude avaldus selles osas jätta rahuldamata. Kuna kohtuistung kestis protokolli andmetel 1 tunni ja 30 min, mitte 1,7 tundi nagu on kostja esindaja avaldanud, tuleb 0,2 tunni kulude osas kostja avaldus jätta rahuldamata.
12.Arve nr 101471 - perioodil 30.09. - 26.10.2010 teostatud õigusabi toimingud: olukorra analüüsimine, suhtlemine Tallinna Ringkonnakohtu ja kohtutäitur M.Laanemetsaga 2,10 tundi, T.Ni 11.10.2010 protsessidokumendi analüüsimine 0,7 tundi, vastuse koostamine T.Ni 11.10.2010 protsessidokumendile 4,30 tundi. 11.10.2010 esitas hageja kohtule vastuse kostja 02.09.2010 seisukohtadele ja hagi tervikteksti. Kostja esindaja esitas 26.10.2010 kohtule kostja täiendavad seisukohad. Kostja esindaja toimingud hageja esitatud dokumendi ja selle lisade analüüsimisel ja sellele dokumendile vastuse koostamisel, ajaliselt kokku 5 tundi - 607,16 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas arve tööaruandes nimetatud 30.09.2010 teostatud toimingu, olukorra analüüsimine, suhtlemine Tallinna Ringkonnakohtu ja kohtutäitur M.Laanemetsaga 2,10 tundi, osas tuleb kostja menetluskulude avaldus jätta rahuldamata. Kostja ei ole täpsustanud, missugust olukorda oli vajalik analüüsida ning millisel teemal on suheldud kohtutäituri ja ringkonnakohtuga. Kohtuasja toimikust ei nähtu sellel perioodil ühtegi protsessuaalset toimingut, seega ei ole kohtuasjas toiminud midagi sellist, mis oleks vajanud olukorra analüüsimist. Mingit vajadust suhtlemiseks ringkonnakohtuga sellel perioodil ei olnud, kohtuasi oli sel ajal lahendamisel veel maakohtus, samuti on kostja poolt põhjendamata kohtutäituriga sellel ajal suhtlemise vajadus.
13.Arve nr 101619 - perioodil 02.11. - 11.11.2010 teostatud õigusabi toimingud: 02.11.2010 ettevalmistus kohtuistungiks ning osalemine kohtuistungil 3 tundi, kliendile e-kirja koostamine 0,2 tundi, olukorra uurimine seonduvalt K.Ni või K.Ni poolt Belesta Grupi OÜ nõude väidetava osalise täitmisega ning kohtule saadetava selgituse koostamine 0,9 tundi. 02.11.2010 toimus maakohtu istung, kostja esindaja osales sellel, istung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ja 10 minutit. 11.11.2010 esitas kostja esindaja kohtule kirja nõude täitmisest. Kostja esindaja toimingud kohtuistungiks valmistumisel ja istungil osalemisel, kliendiga suhtlemisel ja kohtule selgitava kirja ettevalmistamisel ja esitamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt kokku 4,1 tunni ulatuses - 497,87 eurot mõistlikus mahus.
14.Arve nr 102116 – 10.12.2010 taotluse koostamine kohtutäitur M.Laanemetsale T.Ni suhtes täitemenetluste jätkamiseks. Nimetatud toiming ei ole teostatud käesoleva kohtuasja raames ega kuulu menetluskuluna hageja poolt hüvitamisele. Kostja avaldus tuleb nimetatud kulu osas 60,72 eurot jätta rahuldamata.
15.Arve nr 110021 - perioodil 06.01. - 13.01.2011 teostatud õigusabi toimingud: 06.01.2011 olukorra analüüsimine ning taotluse koostamine tunnistajate ülekuulamiseks 1,2 tundi, suhtlus telefoni teel kliendiga kokku 1,7 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1,5 tundi, toimikutes sisalduvate materjalide veelkordne analüüs ja osalemine 13.01.2011 kohtuistungil 2,8 tundi. Kohtutoimikus on registreeritud kostja esindaja kohtutoimikuga tutvumine 13.01.2011, maakohtu istung toimus 13.01.2011, kostja esindaja osales sellel, istung kestis protokolli andmetel 1 tunni ja 30 minutit. Kostja esindaja suhtlemine kliendiga, kohtutoimiku materjalidega tutvumine ja nende analüüsimine, kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, kokku ajaliselt 6 tunni ulatuses - 720 eurot, tunnitasu määr sellel perioodil oli 120 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud toimingud.
16.06.01.2011 olukorra analüüsimine ning taotluse koostamine tunnistajate ülekuulamiseks, ajaliselt kokku 1,2 tundi, on toiming, mis ilmselt ei ole seotud antud kohtuasjaga. Kohtutoimikus on kostja esindaja poolt 06.02.2011 kohtule esitatud
taotlus, kuid nimetatud taotlus on esitatud kohtuasjas 2-10-29602. Kohtutoimikus puuduvad andmed, et kostja esindaja oleks nimetatud andmeid parandanud, seega tuleb lugeda, et nimetatud taotlus ei ole esitatud antud kohtuasja raames ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
17.Arve nr 110155 - perioodil 04.02. - 07.02.2011 teostatud õigusabi toimingud: kliendile e-kirja koostamine 0,2 tundi, määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu 21.01.2011 määruse peale 2 tundi, olukorra analüüsimine seonduvalt täitemenetluse peatamisega ning TsÜS § 88 lg 2 regulatsiooniga 0,7 tundi, Riigikohtu praktika analüüsimine TsÜS § 88 lg 2 -1 tund, Harju Maakohtu 21.01.2011 kohtumääruse peale koostatava määruskaebuse muutmine ja täiendamine 2 tundi, maakohtu 21.01.2011 kohtumääruse analüüsimine 0,6 tundi. 21.01.2011 vormistas Harju Maakohus kohtumääruse, millega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2006/313, nimetatud määrus edastati kostja esindajale 24.01.2011. 07.02.2011 esitas kostja esindaja määruse peale määruskaebuse. Kostja esindaja toimingud kliendiga suhtlemisel, olukorra analüüsimisel, TsÜS § 88 lg 2 regulatsiooni suhtes riigikohtu praktikaga tutvumisel, määruskaebuse koostamisel, muutmisel ja täiendamisel, kokku ajaliselt 5,9 tunni ulatuses - 708 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikus mahus.
18.Kostja esindaja aruandes on 07.02.2011 märgitud toiminguks maakohtu 21.01.2011 kohtumääruse analüüsimine. Samal päeval esitas kostja esindaja kohtule määruskaebuse nimetatud määruse peale, määruskaebuse ettevalmistamiseks oli kulunud peaaegu 6 tundi, mis sisaldas ka olukorra analüüsimist. Seega ei ole põhjendatud kostja esindaja poolt määruskaebuse esitamisega samal päeval veel kaevatava määruse analüüsimine, nimetatud määruse analüüs pidi eelnema määruskaebuse koostamisele ja selline toiming on ka esindaja poolt 04.02.2011 toimunud toiminguna mainitud. Seega on 07.02.2011 märgitud analüüs põhjendamata ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
19.Arve nr 111105 - perioodil 07.06. - 15.06.2011 teostatud õigusabi toimingud: telefoninõupidamine kliendiga 0,2 tundi, ettevalmistus nõupidamiseks kliendiga 0,9 tundi, tutvumine tsiviilasja toimikuga Tallinna Ringkonnakohtus 0,3 tundi, taotluse koostamine T.Ni poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmiseks 1 tund, tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumäärusega 0,1 tund. 18.02.2011 vormistas Harju Maakohus antud kohtuasjas otsuse, millega jättis hageja nõuded osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise ja rahuldas osaliselt kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Seega oli kohtuotsus kostja suhtes positiivne. 29.04.2011 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. 09.06.2011 esitas kostja esindaja ringkonnakohtule kostja taotluse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kuna maakohtu 18.02.2011 otsus oli igati positiivne kostja suhtes, on arusaamatu ja aruandes põhjendamata, millisel teemal pidas kostja esindaja antud perioodil kostjaga nõupidamisi kokku 2,1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei küsinud kostjalt arvamust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta, seega on kostja esindaja sellekohane taotlus 09.06.2011 olnud põhjendamata toiming. Kostja esindaja toimikuga tutvumine on kohtutoimikus registreeritud. Eelnimetatud kostja esindaja toimingutest tuleb lugeda põhjendatuks tutvumist kohtuasja toimikuga 0,3 tundi, tutvumist ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumäärusega 0,1 tundi ning kuna esindaja suhtlemine esindatavaga on ka vajalik, maakohtu otsus ei olnud jõustunud, siis suhtluseks kliendiga 0,5 tundi, seega kokku põhjendatud ja
vajalikke toiminguid 0,9 tunni ulatuses - 108 eurot. Ülejäänud osas tuleb kostja menetluskulude avaldus selle arve toimingute osas jätta rahuldamata.
20.Arve nr 111427 - perioodil 19.08. - 23.08.2011 teostatud õigusabi toimingud: olukorra analüüsimine seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse kättetoimetamisega T.Nile ning ringkonnakohtule saadetava e-kirja koostamine 0,8 tundi, olukorra analüüsimine seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumääruse T.Nile kättetoimetamisega, telefoninõupidamine Kohtutäitur Laanemetsaga, kohtutäiturile ja kliendile saadetava e-kirja koostamine 0,7 tundi. Kohtutoimiku andmetel on T N juba 15.06.2011 vastanud kohtule ja palunud saata kohtumäärus elektrooniliselt teises formaadis, kuna tal puuduvad võimalused tutvuda dokumendiga e-toimiku kaudu. Kohus ka saatis talle dokumendi uuesti 20.06.2011, millele ta kinnitust ei saatnud. Kohus edastas dokumendid ka posti teel. 19.08.2011 on kostja esindaja pöördunud ringkonnakohtu poole seoses kohtumääruse kättetoimetamisega hagejale, kuna kostja oli huvitatud kohtumääruse kiirest jõustumisest. 22.08.2011 vastas ringkonnakohtu referent kostja esindaja pöördumisele ja selgitas, mida on kohus ette võtnud dokumendi kättetoimetamiseks hagejale. Kuna kostja huvi kohtumääruse jõustumiseks oli põhjendatud, on olnud põhjendatud kostja esindaja toimingud kohtuga, kohtutäituriga ja kliendiga sel teemal suhtlemisel, kokku ajaliselt 1,5 tunni ulatuses - 180 eurot.
21.Arve nr 120358 - perioodil 16.02. - 17.02.2012 teostatud õigusabi toimingud: vastuse koostamine T.Ni määruskaebusele Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumääruse peale 5,4 tundi. Hageja esitas 26.09.2012 Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumääruse peale. Kostja esindaja esitas 17.02.2012 Riigikohtule vastuse. Kostja esindaja eelnimetatud toimingud ajalises kogumahus 5,4 tundi - 648 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud.
22.Eelneva kokkuvõtteks on OÜ Belesta Grupi lepingulise esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud ajaliselt 40,6 töötunni ulatuses, mis rahalise kuluna moodustab 5557,66 eurot (ilma käibemaksuta), mis arvestades seda, et hagimenetlus kestis üle 5 aasta, läbis kahel korral esimese ja teise kohtuastme, esitati mitmeid määruskaebusi, ei ole ülemäära suur. Kuigi kostja põhjendatud kulud õigusabile on käesolevas määruses määratletud 5557,66 eurot, on hagejalt kostja kasuks võimalik välja mõista lepingulise esindaja kulu VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 määratud maksimaalses määras, s.o 4793,37 eurot. Sellises ulatuses kulutusi oli protsessiosalistel võimalik ette näha ning nendega arvestada. Määruskaebus
23.Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega mõista T Nlt kostja kasuks välja menetluskulu 6115,56 eurot. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega kohus jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-is 2 sätestatud koefitsiendi 1,3; Advokaadibüroo Varul arvet nr 101235 puudutavas osas seonduvalt vandeadvokaatide Paul Varuli ja Karl Haavasalu nõupidamisega; Advokaadibüroo Varul arvet nr 110021 puudutavas osas seonduvalt 06.01.2011 koostatud tunnistajate ülekuulamise taotlusega; Advokaadibüroo Varul arvet nr 111105 puudutavas osas seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtule taotluse koostamisega. Muus osas määruskaebuse esitaja 28.02.2013 kohtumäärust ei vaidlusta.
24.25.04.2012 käesolevas tsiviilasjas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palus määruskaebuse esitaja kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-is 2 sätestatud koefitsienti 1,3. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-10 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või teine määrus, sest sellest sõltub kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt väljamõistetavate menetluskulude suurus.
25.15.12.2005 määruse nr 306 §-is 2 on sätestatud, et kohus võib asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral, näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada, samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Määruskaebuse esitaja arvates on antud juhul igati põhjendatud nimetatud sätte kohaldamine seetõttu, et: tsiviilasjas menetletud vaidlus oli kahel korral esimese astme kohtu menetluses, kahel korral teise astme kohtu menetluses ning ühel korral Riigikohtu menetluses. Samuti kestis menetlemine märkimisväärselt kaua, veidi vähem kui 5 aastat. Tegemist oli mahuka vaidlusega. Tsiviilasja pikale kestvusele aitas kaasa vastustaja käitumine. Korduvalt on olnud raskusi vastustajale menetlusdokumentide kättetoimetamisega. See omakorda on põhjustanud määruskaebuse esitaja esindaja jaoks lisatööd ning määruskaebuse esitaja menetluskulude suurenemist. Määruskaebuse esitaja vahetas menetluse ajal esindajat.
26.Käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise ajal 2006 pidi hageja olema teadlik 15.12.2005 määrusest nr 306. Muuhulgas pidi vastustaja olema teadlik ka sellest, et juhul, kui tema poolt esitatud hagiavaldusest tulenevalt algav kohtumenetlus kujuneb mahukaks või kui esineb muid 15.12.2005 määruse nr 306 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel võimalik kasutada koefitsienti 1,3. Täiesti arusaamatuks jääb maakohtu viide Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137.
27.Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 101235 leiab kaebaja, et on igati tavapärane, et sama advokaadibüroo advokaadid peavad nõu õiguslikult komplitseeritud küsimustes. Käesoleval juhul toimus vandeadvokaatide Paul Varuli ja Karl Haavasalu nõupidamine seonduvalt tasaarvestuse teostamise ning VÕS § 201 lg 1 mõtte ja olemusega. Kuna nõupidamiseks kulus nii vandeadvokaat Paul Varuli tööaeg kui ka vandeadvokaat Karl Haavasalu tööaeg, siis on arvel kajastatud mõlema tööaeg.
28.Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 110021 leiab kaebaja, et tõepoolest on 06.01.2011 protsessidokumendil ekslikult märgitud ebaõige tsiviilasja number. Samas on antud taotlusel õigesti märgitud täiteasja number, mille raames toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle käesolevas tsiviilasjas vaidlus toimus. Samuti ilmneb 06.01.2011 protsessidokumendi nii sisust kui ka menetlusosaliste andmetest, et määruskaebuse esitaja 06.01.2011 protsessidokument on seotud just nimelt käesoleva tsiviilasjaga.
29.Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 111105 oleks määruskaebuse esitaja arvates tulnud lugeda Tallinna Ringkonnakohtule taotluse koostamise aeg vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmiseks ja sellele vastav tasu samuti põhjendatud menetluskuluks. Menetluse edasine käik
30.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
31.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt välja mõistetud menetlusabi kulude suuruse osas.
32.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda maakohtu määruses olevat põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja § 659 üle. Küll aga leiab kolleegium, et praegusel juhul esinevad 15.12.2005 määruse nr 306 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis annavad aluse mõista menetluskulud välja nimetatud määruses kehtestatud §-s 1 piirmäärast suuremas ulatuses.
33.Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik oli lepingulise esindaja tasu ajaliselt 40,6 töötunni ulatuses, mis rahalise kuluna on kokku 5557,66 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et hagimenetlus kestis ligi 5 aastat, läbis kahel korral esimese ja teise kohtuastme, esitati mitmeid määruskaebusi, ei ole kulutatud aeg ülemäära suur. Kuigi kostja põhjendatud kulud õigusabile on määratletud 5557,66 eurot, leidis maakohus, et hagejalt kostja kasuks on võimalik välja mõista lepingulise esindaja kulu VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 määratud maksimaalses määras, s.o 4793,37 eurot ja kohaldada ei saa määruse lg-s 2 nimetatud koefitsienti 1,3. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega viimatinimetatud osas ei nõustu.
34.Määruses nr 3-2-1-43-10 leidis Riigikohus, et kui asjas kohaldub hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306, tuleb kooskõlas määruse §-s 2 sätestatuga asja keerukuse hindamisel arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Käesoleva tsiviilasja keerukuse hindamisel omab ringkonnakohtu hinnangul lisaks sellele, et tsiviilasi on ligi viie aasta jooksul kahel korral läbinud menetluse maakohtus ja ringkonnakohtus ning ühel korral Riigikohtu menetluse, tähtsust asjaolu, et hageja on tahtlikult menetlust venitanud, keeldudes menetlusdokumentide vastuvõtmisest jms, millega põhjustas vastaspoolele lisakulu. Tegemist oli mahuka vaidlusega. Kohaldamisele kuuluva VV 15.12.2005 määruse nr 306 lg 2 alusel sai teine menetluspool, arvestades nimetatud asjaolusid, ka suuremas ulatuses menetluskulusid ette näha. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et põhjendatud on menetluskulud 5557,66 euro suuruses summas hagejalt välja mõista. Nimetatud suuruses menetluskulu jääb, arvestades koefitsienti 1,3, maksimaalselt lubatud esindajatasu piiridesse (4793,37 x 1,3=6231,38).
35.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.