Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

tahteavaldust võib asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Muud pooltevahelised vastastikused nõuded ei oma vaidluse lahendamiseks tähtsust. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on esitanud hagi sellises kontekstis, nagu piirduks kostja nõue hageja vastu AS-ilt Balti Investeeringute Grupp omandatud 150.356 krooni nõudega. Tegelikult on kostjal hageja vastu tasaarvestusi arvestades nõudeid 835.809, 83 krooni ulatuses, sealhulgas riisumisest tekkinud 430.000 krooni nõue (välja mõistetud Tallinna Linnakohtu 16. augusti 2005. a. otsusega kriminaalmenetluses, millega hageja mõisteti süüdi riisumises), leppetrahvi ja kohtukulu nõue summas 316.000 krooni (Harju Maakohtu 17. märtsi 2006. a. tagaseljaotsusega väljamõistetud leppetrahv 300.000 krooni ja kohtukulu 16.000 krooni), samuti kostja poolt AS-ilt Balti Investeeringute Grupp omandatud nõue 150.356 krooni ja ISP Telecomilt omandatud nõue 17.877 krooni. Seega oli kostjal hageja vastu sundtäidetavaid nõudeid summas 914.233 krooni. Kostja on täitemenetlus käigus saanud hageja pangaarvelt 38.896, 51 krooni ja teinud ise tasaarvestuse summas 39.526, 66 krooni. Kostjal on eluasemelaenulepingust tulenevalt täiendavad hüpoteegiga tagatavad nõuded hageja vastu (viivise ja saamata jäänud tulu nõue). Hageja poolt esitatud CC ja DD nõuete tasaarvestamist kostja ei tunnista seni, kuni nimetatud ei ole esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 172 nimetatud dokumenti. Tasaarvestada ei saa nõudeid, millele saab esitada vastuväiteid.

Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohtu otsus ei ole õige, paludes selle tühistada ning saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus aegumist kõigi esitatud nõuete osas, kuid TMS § 221 lõikes 3 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg ei kohaldu tasaarvestamise, hüpoteegi hageja nimele kandmise ja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamise nõuetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg. 5 kohaselt on kinnisomandi üleandmise, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Tasaarvestamise nõude korral on aegumistähtaeg kolm aastat. Õige ei ole maakohtu seisukoht ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise osas. Maakohus on kohaldanud aegumist täiteasjas 032/2004/1099 (praegune number 014/2006/313), kus hageja on täitekutse vastu võtnud 6. septembril 2004. a. Kohus ei ole välja selgitanud, kas täitemenetlust ka tegelikkuses läbi viidi või oli see peatatud, mil apellandil oli seadusest tulenev õigus jätta sooritused tegemata. Kostja taotles täiturilt täitemenetluse uuendamist alles pärast hüpoteegi loovutamise lepingu sõlmimist. Kohtutäitur Kaire Põlts taandas end 15. juuli 2006. a. otsusega täiteasja menetlemisest ja edastas täitetoimiku täiturile Marek Laanemetsale, kes uuendas menetluse juulis 2006. a. Oluline on see, millal hageja sai teada, et hüpoteegipidajaks (sissenõudjaks) on kostja. Enne 6. juunil 2006. a. kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupp vahel sõlmitud kokkulepet hüpoteegi ülekandmise kohta kostjale ja avaldust kostja hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kandmiseks puudus hagejal alus nõuda hüpoteegi kandmist tema nimele ning kostja tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamist, sest kostja ei olnud hüpoteegipidaja. Kohtutäitur Kaire Põlts teavitas hagejat viidatud notariaalse kokkuleppe sõlmimisest 27. juunil 2006. a. Hagejal tekkis õigus nõuda tasaarvestamist ja hüpoteegi oma nimele kandmist alates 27. juunist 2006. a. Hagi on seega esitatud tähtaegselt. Vastus apellatsioonkaebusele Vastuses apellatsioonkaebusele leiab kostja, et ringkonnakohus on kaebuse võtnud ebaõigesti menetlusse: apellant venitab menetlust, kuritarvitades oma menetlusõigust, jättes kohtudokumentidele järele minemata, esitades taotlusi ja jättes kohtu poolt antud tähtajad kohustuste täitmiseks järgimata. Ka sisuliselt ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Kohtul ei ole kohustust välja selgitada, kas täitemenetlust ka tegelikkuses läbi viidi või oli täitemenetlus peatatud, sest iga pool peab ise esitama end õigustavad asjaolud ja neid tõendama. Apellant ei ole seda teinud. Isegi kui eeldada, et täitemenetlus oli peatatud, siis ei too see kaasa hagi aegumise peatumist, sest see tooks kaasa mitte kohustuse täitmise peatumise, vaid täituri õiguse mitte läbi viia täitetoiminguid. Hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks oli esitatud oluliselt pärast täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi aegumist. Ka menetluse uuendamisel ja kostja ning AS-i Balti Investeeringute Grupp vahel sõlmitud lepingul ei ole hagi aegumise seisukohalt tähtsust. Kostja nõustub kõigi kohtuotsuses toodud põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas esineb menetlusõiguse normi – § 656 lg. 1 p. 5 – rikkumine, mis osundatud sätte kohaselt võib olla aluseks tsiviilasjas tehtud otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal tühistamiseks ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.

TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded otsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendus kirjeldatud nõuetele ei vasta. Nii ei ole maakohus tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Otsusest ei nähtu isegi, milline on otsuse põhjenduses viidatud täitetoimiku 032/2004/1099 (või 014/2006/313) seos nende täiteasjadega, milles täitemenetluse lubamatuks tunnistamist on hageja hagiavalduse kohaselt taotlenud (025/2004/1096 ja 025/2005/207). Otsuse põhjendusest ei selgu, milline on see pooltevaheline õigussuhe, milles maakohus luges hageja poolt esitatud hagi aegunuks. Otsuse põhjenduses esitatud järeldust täitmisteate kättetoimetamise ja hagi aegumise kohta ei ole vaidluses esitatud faktiliste asjaoludega seostatud. Otsuses ei ole maakohus vastanud ka hageja väitele selle kohta, et täitmisteadet, mille kättetoimetamisega kostja seostab hagi aegumise, ei saa seostada täitemenetlustega, mille lubamatuks tunnistamist on hageja hagis hagenud. Et maakohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulist faktiliste asjaolude kogumit, siis ei ole ta pidanud vajalikuks ka hinnata selle kohta kohtule esitatud tõendeid. Üldse mingit põhjendust ei sisalda kohtuotsus selle kohta, miks on aegunud hageja poolt hüpoteegi tema nimele kandmiseks esitatud nõue ning hageja nõue tuvastada, et kostjal on kohustus teha vastav tahteavaldus. Kirjeldatud rikkumist ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, kuna asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi esmakordsel selles menetluses tuvastamisel piirataks poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripärast tulenevalt ei oleks pooltel sel juhul võimalik üldse kaevata tõendite hindamise ja selle alusel faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Lisaks eespooltoodule ei vasta ka otsuse resolutsioon seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 442 lg. 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis on maakohus märkinud, et kohaldab aegumist, ei ole aga ühemõtteliselt ja selgelt märkinud seisukohta hagi lahendamise kohta. Niisugust selget seisukohta hagi lahendamise kohta ei sisalda ka otsuse põhjendus. Samuti ei ole maakohus otsustanud hagi tagamise abinõude üle, kuigi 8. septembri 2006. a. määrusega oli kohus hagi taganud ja kooskõlas TsMS § 386 lg. 4 lausega 1 oleks tulnud hagi tagamine tühistada kohtuotsusega, kui hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas ei ole otsuse resolutsioon ja põhjendus kooskõlas, sest põhjenduse kohaselt on jäetud hageja kanda menetluskulud, resolutsiooni kohaselt aga kohtukulud. Et menetluskulu ja kohtukulu mõisted ei kattu, siis on tegemist kohtuotsuse vastuoluga. Vastuseks vastustaja poolt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta esitatud vastuväitele peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei pea võimalikuks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist TsMS § 643 lg. 1 alusel sellest tulenevalt, nagu oleks apellatsioonkaebus menetlusse võetud TsMS § 637 lg. 1 p. 3 rikkumisega. Osundatud sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Apellant on tasunud kaebuselt riigilõivu 24.200 krooni. Tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse määramisel on ringkonnakohus ise olnud ebatäpne, kohustades 24. aprilli 2007. a. määrusega tasuma apellanti riigilõivu 24.250 krooni ja 4. juuli 2007. a. määrusega 24.500 krooni, vastuoluline on summa osas ka 27. detsembri 2007. a. määrus. Seaduse kohaselt tuli tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 24.250 krooni, seega on vähem tasutud 50 krooni. Arvestades aga tasutud ja tasumata riigilõivuosa proportsiooni, ei oleks

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine riigilõivu ebaolulise osa tasumata jätmise tõttu olnud kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega. Hagejalt tasumata riigilõivuosa 50 krooni sissenõudmine on võimalik TsMS § 179 lg. 1 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. Ülejäänud vastustaja poolt kirjeldatud asjaolud ei anna iseenesest alust apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud poolte vahel tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.