TN(N ) hagi BGOÜ vastu tasaarvestuse ja täitmise tuvastamiseks, täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks 9609.51 eurot (150 356.15 krooni)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja NT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja BGOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas; Ahtri 6A, 10151 Tallinn) 13. jaanuar 2011. a -
hageja: NT
-
kostja
lepinguline
esindaja:
vandeadvokaat
Karl
Haavasalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta TN hagiavalduse resolutiivosa p-is 3 esitatud nõue BGOÜ vastu tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud läbivaatamata.
2.Jätta TN hagi BGOÜ vastu täiteasjas nr XXXsundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ja hüpoteegi ülekandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata.
3.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 21.01.2011. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr XXX.
4.Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur Marek Laanemetsa poole täiteasja nr XXX menetluse jätkamiseks.
5.Rahuldada osaliselt BGOÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-06-18073 13.01.2011. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.
6.Parandada tsiviilasjas nr 2-06-18073 13.01.2011. a toimunud kohtuistungi protokolli lisades protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette sõna “hageja“ ja lisades protokolli
leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette sõna “kostja kohtule“.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja TN kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. veebruarist 2011. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on TN hagi BGOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. 11.10.2010. a. kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 31.10.2003. a otsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003 TN välja AS BIG kasuks 150 356.15 krooni. AS BIGkasuks oli hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega ”K I” seatud hüpoteek summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas (lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse sissekandmise kuupäeva) ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Tartu Maakohtu 31.10.2003. a kohtuotsuse täitmiseks alustas kohtutäitur Reet Vokk 22.07.2004. a täitemenetlust täiteasjas nr XXX, mis käesoleval ajal on kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses täiteasja numbriga XXX. Hageja võlg täiteasjas nr XXX moodustab 148 646.15 krooni ning nimetatud summa ulatuses on kostja nõue tagatud hüpoteegiga, mis on kantud kinnistule registriosa nr-ga XXX ja hageja abikaasale kuuluvale kinnistule, mis on koormatud hüpoteegiga. 04.10.2005. a loovutas AS BIGnõude tema ja hageja vahel 05.11.2001. a sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXX, nimetatud lepingu lisakokkulepetest ning Tartu Maakohtu 31.10.2003. a kohtuotsuse alusel tekkinud nõude hageja vastu täies ulatuses kostjale, 06.06.2006. a sõlmisid esialgne sissenõudja ja kostja ka keelumärke kustutamise avalduse ja hüpoteegi loovutamise kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku hüpoteegi loovutamises ning avaldasid soovi kanda Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu neljandasse jakku kande jooksva numbri üks alla kantud hüpoteegi ühishüpteegipidajana sisse kostja. Hageja on omandanud nõuete loovutamiste lepingutega Tartu Maakohtu 07.04.2003. a otsusest tsiviilasjas nr 2-589/02 tuleneva AK 39 109 krooni suuruse nõude kostja vastu ning Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2002. a otsusest nr 9-1-2/500-02 ja Tallinna Linnakohtu 27.04.2004. a otsusest tsiviilasjas nr 2/5/31-7859/02 tuleneva T (T ) Rosenbaumi 30 223.10 krooni suuruse nõude kostja vastu, lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2004. a otsusega nr 2-2/1477/04 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 51 333.33 krooni. 20.02.2006. a esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, milles leidis, et Harju Maakohtu 28.06.2004. a otsusega nr 2/1-210/02/04 on hageja kasuks kostjalt välja mõistetud 51 333.33 krooni, Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a otsusega nr 1-1462/03 on hagejalt välja mõistetud 430 000 krooni. Osundatud kohtuotsus on täitmisel kohtutäitur Marek Laanemetsa büroos (täiteasi nr 014/2006/72). Kostja teatas, et tasaarvestab Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a otsusest nr 1-1462/03 tuleneva nõude osaliselt summas 39 526.66 krooni hageja nõudega kostja vastu ning ülejäänud summa 11 806.67 krooni tasub kostja hageja eest Maksu- ja Tolliametile kinnipeetud tulumaksuna ja loeb seega kostjalt välja mõistetud summa 51 333.33 krooni hagejale tasutuks. Hageja kostja poolt pakutud tasaarveldusega ei nõustunud, vaid teavitas 06.03.2006. a kostjat, et tasaarveldab Tartu Maakohtu 07.04.2003. a otsusest tuleneva nõude summas 39 109 krooni, Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.05.2002. a otsusest ja
Tallinna Linnakohtu 27.04.2004. a otsusest tuleneva nõude summas 30 223.10 krooni ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2004. a otsusest tulenava nõude summas 51 333.33 krooni kostja vastu Tartu Maakohtu 31.10.2003. a otsusest tuleneva kostja nõudega hageja vastu, kuna nimetatud nõue on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Hageja omab kostja vastu nõudeid kokku summas 120 665.43 krooni ja võlgneb kostjale kokku 148 646.15 krooni. Hageja on tasunud kostja kontole vahe summas 27 980.72 krooni, millega saab lugeda kostja nõude hageja vastu rahuldatuks tasaarvestuse teel, seega palub hageja kohtul tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt tasutud ning tunnistada sundtäitmine nimetatud täiteasjas lubamatuks. Kostja on hagejale avaldanud, et ei soovi tasaarvestust teostada mitte Tartu Maakohtu 31.10.2003. a otsusest tuleneva nõudega, vaid Tallinna Linnakohtu 16.08.2005. a otsusest tuleneva 430 000 kroonise nõudega, leides, et osundatud nõuet hageja vastu tagab esimesel järjekohal olev hüpoteek summas 500 000 krooni. Hageja on seisukohal, et 05.11.2001. a hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et pooled oleks sõlminud kokkuleppe, mis lubaks hüpoteegiga tagatud nõudeks lugeda ka nõudeid, mis tekivad hüpoteegipidajal omaniku vastu näiteks nõuete loovutamisega. Hageja ei ole esialgse sissenõudjaga sõlminud notariaalset kokkulepet hüpoteegi üleandmise kohta nõuete loovutamisel. Hageja tahe oli lepingu sõlmimisel suunatud sellele, et hüpoteek tagaks ainult hageja ja esialgse sissenõudja vahelistest lepingutest tulenevaid nõudeid. Kuivõrd käesolevaks ajaks on hüpoteegiga tagatud nõue osaliselt tasaarveldatud ja osaliselt tasutud, siis leiab hageja, et puudub võlg, mida oleks võimalik sundkorras täiteasjas nr XXXtäita. Kui hüpoteegipidajast võlausaldaja nõue rahuldatakse, annab asjaõigusseaduse § 349 lg 1 koormatud kinnisasja omanikule õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele, mistõttu palub hageja kanda kinnistule nimetusega „K I“ (registriosa nr XXX) neljandasse jakku seatud hüpoteek summas 500 000 krooni kinnisasja omaniku, hageja nimele. Kuivõrd hageja kahtleb kostja, kui hüpoteegipidaja tahtes anda vastavat notariaalset avaldust, siis palub hageja kohtul ka tuvastada, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega „K I“ (registriosa nr XXX) neljandasse jakku seatud hüpoteegi summas 500 000 krooni üle kandmiseks hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.30.09.2006. a esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu (tl 62-67, I kd). 01.02.2007. a dateeringuga avalduses esitas kostja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile muuhulgas aegumise vastuväite. 02.09.2010. a. esitas kostja täiendavad seisukohad, milles selgitas esiteks täiteasjade numbritega seonduvat. Kostja hinnangul tuleb hageja nõue täiteasjas nr. 025/2005/207 (käesoleval ajal täiteasi nr. XXX) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta läbi vaatamata, sest täitemenetlus on algatatud hageja abikaasa Kaire Nooda suhtes. Seega ei ole hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kostja poolt omandatud nõue hageja vastu, mis on sundtäitmises täiteasjas nr. 025/2004/1096 (käesoleval ajal täiteasi nr. 014/2002/313), ei ole lõppenud hagejapoolse tasaarvestuse teostamise läbi. Tartu Maakohus tegi 31.10.2003 kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-925/2003, millega mõisteti hagejalt AS-i BIG kasuks välja 150’356,15 krooni. Tartu Ringkonnakohus tegi 13.02.2004 tsiviilasjas nr. 2-2-98/2004 kohtuotsuse, millega jäeti Tartu Maakohtu viimatinimetatud kohtuotsus muutmata. 04.10.2005 sõlmisid AS BIG nõude loovutajana ning kostja nõude omandajana nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas AS BIG kostjale Tartu Maakohtu 31.10.2003 kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-925/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2004 kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-2-98/2004 tuleneva 150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu (Lisa nr. 3). 04.10.2005 saatis AS BIG150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu loovutamist kinnitava tõendi kostjale, hagejale ja KN’ile (Lisa nr. 4). Seega on kostja omandanud AS-ilt BIG150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu.
20.02.2006 saatis kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestati hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu, mis tulenes Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1210/02/04, kostja 430’000 krooni suuruse nõudega hageja vastu, mis tulenes Tallinna Linnakohtu 16.08.2005 otsusest nr. 1-1462/03. Seejuures märkis kostja 20.02.2006 tasaarvestusavalduses, et kostja 430’000 krooni suuruse nõude hageja vastu tasaarvestab kostja osaliselt, see on 39’526,66 krooni ulatuses hageja nõudega, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04; ülejäänud osa hageja nõudest, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04, täidab kostja seeläbi, et tasub 11’806,67 krooni hageja eest kinnipeetava tulumaksuna Maksu- ja Tolliametile; eeltoodust tulenevalt on hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu, mis tuleneb Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04, lõppenud. 06.03.2006 saatis hageja kostjale kirja, milles vaidles vastu kostja 430’000 krooni suuruse nõude hageja vastu tasaarvestamisele kostja 20.02.2006 avalduses näidatud viisil. Hageja teatas 06.03.2006 kirjas, et on omandanud AK’elt 39’109 krooni suuruse nõude kostja vastu, mille tasaarvestab koos hageja 51’333,33 krooni suuruse nõudega kostja vastu kostja poolt AS-ilt BIG omandatud 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu ning kostja poolt AS-ilt BIG omandatud nõue hageja vastu väheneb 90’442,33 krooni võrra. Muuhulgas avaldas hageja 06.03.2006 kirjas: „ BIG on mind teavitanud, et on oma hüpoteegiga tagatud nõude minu vastu loovutanud Teile“. 10.07.2006 hagiavalduse punktis 2 on hageja teatanud, et tasaarvestab AK’e poolt 01.03.2006 hagejale loovutatud 39’109 krooni suuruse nõude kostja vastu, TT’i poolt 17.04.2006 hagejale loovutatud 30’223,10 krooni suuruse nõude kostja vastu ning hageja 51’333,33 krooni suuruse nõude kostja vastu, mis tulenes Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusest nr. 2/1-210/02/04, kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu, mille kostja on omandanud AS-ilt Balti Investeeringute Grupp. Seoses osaga, milles A.K ’elt ja T.T ’ilt omandatud nõuded ning kohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 51’333,33 krooni suurune nõue ei kata kostja 150’356,15 krooni suurust nõuet hageja vastu (nõuded, millised hageja väidab omandanud olevat ja Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusega nr. 2/1-210/02/04 hageja kasuks väljamõistetud rahasumma kokku on 120’665,43 krooni), olevat hageja kandnud kostja kontole täiendavalt 27’980,72 krooni. Seonduvalt kostja seisukohaga, et hageja ei saanud 51’333,33 krooni suurust nõuet kostja vastu tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu ainuüksi põhjusele, et ajaliselt varem on kostja osaliselt tasaarvestanud ja osaliselt täitnud hageja 51’333,33 krooni suuruse nõude, on hageja viidanud VÕS § 201 lg 1 p-le 1 ning on leidnud, et esimeses järjekorras tuleb lugeda tasaarvestatuks esimesena sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja ei saa nõustuda hageja VÕS § 201 lg 1 p 1 käsitlusega ning leiab jätkuvalt, et kostja 20.02.2006 avalduse tagajärjel hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu lõppes. Seetõttu ei olnud hagejal õiguslikult võimalik hakata 06.03.2006 kirjaga ning 10.07.2006 hagiavalduses tooduga tasaarvestama hageja 51’333,33 krooni suurust nõuet, mis oli lõppenud 20.02.2006, kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega hageja vastu. Hageja väited selle kohta, nagu oleks hageja tasaarvestanud kostja 150’356,15 krooni suuruse nõude hageja vastu, mille kostja on omandanud AS-ilt Balti Investeeringute Grupp, on ebaõiged. 51’333,33 krooni suurust hageja nõuet kostja vastu ei saanud hageja 06.03.2006 või ajaliselt hiljem kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega tasaarvestada, kuna hageja 51’333,33 krooni suurune nõue kostja vastu oli 20.02.2006 lõppenud. T.T ’ilt väidetavalt 17.04.2006 omandatud 30’223,10 krooni suurust nõuet ei saanud hageja tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega, kuna kostja arvates on dokumentide, millest nähtub 30’223,10 krooni suuruse nõude väidetav omandamine hageja poolt, ehtsus kaheldav. Samuti ei saanud A. T ’i nõue kostja vastu olla suurem kui 1’857,27 krooni. A.K ’elt väidetavalt 01.03.2006 omandatud 39’109 krooni suurust nõuet ei saanud hageja tasaarvestada kostja 150’356,15 krooni suuruse nõudega, kuna kostja arvates on dokumentide, millest nähtub 39’109 krooni suuruse nõude väidetav omandamine hageja poolt, ehtsus kaheldav. Samuti ei saanud A. K ’e nõue kostja vastu olla suurem kui 29’589,87 krooni.
Kostja jääb selle juurde, et hageja poolt esitatud täiteasjas nr. 025/2004/1096 (käesoleval ajal täiteasi nr. XXX) täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue on aegunud ning kostja palub kohtul kohaldada aegumist.
MENETLUSE KÄIK
3.08.09.2006. a määrusega rahuldas Harju Maakohus TN hagi tagamise taotluse ning määras peatada täitemenetlus täiteasjades nr XXX ja XXX kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. 13.09.2006. a määrusega võttis Harju Maakohus TN hagi BGAS vastu menetlusse.
4.14.03.2007. a kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus kohaldada Tarmo Noodi hagis BGAS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning tahteavalduse tegemisele kohustamise tuvastamise nõudes hagi aegumist. Hageja esitas nimetatud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 17.03.2008. a otsusega osaliselt rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus otsustas tühistada Harju Maakohtu 14.03.2007. a otsus ning saata tsiviilasi uueks läbirääkimiseks esimese astme kohtule.
5.17.03.2008. a määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja taotluse ja tegi hagi tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kuivõrd hageja talle antud tähtaja jooksul tagatist ei andnud, tühistas Tallinna Ringkonnakohus 16.04.2008. a määrusega Harju Maakohtu 08.09.2006. a määrusega kohaldatud hagi tagamisabinõu – täitemenetluse peatamise täiteasjades nr XXX ja XXX. Riigikohus jättis 08.09.2008. a määrusega hageja poolt Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2008. a määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata.
6.11.10.2010. a. esitas hageja vastuse kostja 02.09.2010. a. seisukohtadele ja hagi tervikteksti. Kohus on asja lahendamisel lähtunud hagi terviktekstist (tl 107-115, II kd).
7.26.10.2010. a esitas kostja täiendavad seisukohad seonduvalt hageja 11.10.2010. a protsessidokumendiga (tl 148-156).
8.09.11.2010. a. määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja taotluse Kaire Nooda iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasamiseks (tl 193-194, II kd).
9.21.01.2011. a määrusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja määras peatada täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumiseni.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hageja nõue tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud, tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja nõue täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal puudub nõude esitamiseks õiguslik alus ning nõue hüpoteegi ülekandmiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks ja hüpoteegi hageja nimele kandmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ei tuvastatud, et kostja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded oleks täidetud. Kohtu poolt on dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud järgmised asjaolud: • BIGAS avalduse ja Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2925/2003 alusel on kohtutäituri Reet Voki poolt alustatud 22.07.2004. a. täitemenetlus TN suhtes 150 356.15 krooni (täiteasi nr XXX) sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud täiteasja nr XXX kohta avatud täitetoimiku tiitellehega (tl 154, I kd); • täiteasi nr XXX anti üle kohtutäiturile Kaire Põlts, kelle menetluses oli täiteasja nr 025/2004/1096 (tl 155, I kd) ja seejärel on täiteasi 15.08.2006. a. üle antud kohtutäiturile Marek Laanemets, kelle menetluses on täiteasja numbriks XXX(tl 156, 158 I kd). Asjaolu üle ei ole vaidlust. • täiteasjas nr XXX toimetati täitmisteade (täitekutse) TNkätte hiljemalt 05.08.2004. a. Asjaolu on tõendatud täiteasja nr XXX kohta avatud täitetoimiku tiitellehe pöördel nähtuva sissekandega, kust nähtub, et võlgnik NTon käinud kohtutäituri vastuvõtul (tl 154 pöördel). Asjaolu üle ei ole ka vaidlust (tl 229, II kd).
• BIGAS loovutas Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003 tunnustatud nõude TN vastu üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 189, II kd). • 04.10.2005. a. teatas BIGAS hagejale kirjaga, et on 04.10.2005. a. sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega esialgne sissenõudja loovutas tema ja TN vahel 05.11.2001. a. sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr XXX, nimetatud lepingu lisakokkulepetest ning Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse alusel tekkinud esialgse sissenõudja rahalise nõude TN vastu täies ulatuses BGOÜ-le. Asjaolu üle ei ole vaidlust (vt ka tl 109, II kd). • BIGAS loovutas Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteegi summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni BIGAS kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Asjaolu on tõendatud BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppega (tl 18-19, I kd). • BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppe p-is 4.1.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on loovutatud hüpoteegiga kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad hüpoteegi omandaja nõuded TN vastu, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis ja hüpoteegi sissekandmisest või omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, kulud notarile ja kinnistusametile (tl 19, I kd).
11.Käesoleva kohtuotsuse p-is 6 on kohus märkinud, et lähtub asja lahendamisel hageja 11.10.2011. a. esitatud hagiavalduse terviktekstist. Hagiavalduse 11.10.2011. a. tervikteksti resolutiivosa p-ide 3-6 kohaselt on hageja esitanud järgmised nõuded: • tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel oleva nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud; • tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXX lubamatuks; • kanda Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteek summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kinnisasja omaniku TN nimele; • tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek TN kuuluva Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “, üle kandmiseks TN nimele.
12.Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud. Hageja on kohtu korraldusel selgitanud oma tuvastushuvi poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse ja nõude osaliselt täitmise tuvastamiseks, selgitades, et esitatud tuvastusnõude võimalik rahuldamine ei kõrvalda täitedokumendi sundtäidetavust. Hageja on seletanud, et tema õiguslik huvi poolte võlasuhte tasaarvestuse ja osaliselt täitmisega lõppemise tuvastamiseks seisneb selles, et täitemenetluse saaks siis lõpetada (tl 101 pöördel, II kd). Seega on hageja tuvastusnõue suunatud samuti täitemenetluse lõpetamisele, mis eeldab TMS § 48 p 4 kohase kohtulahendi esitamist kohtutäiturile ja millisel juhul on kohaseks õiguskaitse vahendiks sundtäitmise hagi esitamine. Ka käesolevalt esitatud nõudes täiteasjas nr XXXsundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja tuginenud asjaolule, et pooltevahelised rahalised nõuded on osaliselt tasaarvestatud ja täidetud. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud tuvastusnõue ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue esitatud sama eseme kohta samal alusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-ile 4 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
Seega tuleb hageja nõue tuvastada, et täiteasjas nr XXX täitmisel olev nõue summas 150 356.15 krooni on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud, jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.11.2010. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-104-10 p 14). Riigikohus on osundatud kohtuotsuses ka sedastanud, et tuvastushagi menetluse selline lõpetamine ei oma tähendust TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi juhul, kui hageja soovib esitada hagi kostja vastu eelpool nimetatud tasaarvestamiseks kasutatud nõude sissenõudmiseks.
13.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmisele esitatud nõue on osaliselt tasaarvestatud ja osaliselt rahuldatud. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et kuna vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse alustamise ja täitmisteate kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus ei sisaldunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituuti, siis ei ole hagejal õigust sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse p-is 10, et BIGAS avalduse ja Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel on 22.07.2004. a. kohtutäituri Reet Voki poolt alustatud täitemenetlus TN suhtes 150 356.15 krooni (täiteasi nr XXX) sissenõudmiseks. Kohus on ka tuvastanud, et täiteasjas nr XXX toimetati täitmisteade (täitekutse) TN kätte hiljemalt 05.08.2004. a. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et täiteasi nr XXX anti üle kohtutäiturile Kaire Põlts, kelle menetluses oli täiteasja numbriks 025/2004/1096 (tl 155, I kd) ja mis seejärel on 15.08.2006. a. üle antud kohtutäiturile Marek Laanemets. Seega on kohtutäiturid Reet Vokk, Kaire Põlts ja Marek Laanemets viinud täitetoiminguid läbi ühe täitemenetluse raames Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 otsuse täitmiseks. Arvestades, et tsiviiltäitemenetlust reguleerivad normid on tsiviilkohtumenetluse jätkuna käsitletavad menetlusnormide kogumina ning et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus alustatud 22.07.2004. a. ja hagejale täitekutse (täitmisteade) kätte toimetatud 05.08.2004. a, tuleb kohtu hinnangul vastavalt TsMS §-ile 6 käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.01.2006. a. kehtinud täitemenetluse seadustik. Kohus nõustub kostjaga, et hagejale täitekutse kättetoimetamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus ei sisaldu õiguslikku alust, mis võimaldaks juhul, kui täitedokumendiks on kohtulahend, esitada sissenõudja vastu nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi instituut kehtestati 01.01.2006. a. jõustunud TMS uue redaktsiooni §-is 221. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemaolevat ja soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes (vt Riigikohtu 22.10.2003. a. kohtuotsuse nr 3-2-1-96-03 p 19). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse varasemate täitemenetluste suhtes normide rakendamist reguleeriv § 11 ei ole andnud 01.01.2006. a. jõustunud TMS § 221 sisalduvatele normidele tagasiulatuvat jõudu. Kuna enne 01.01.2006. a. jõustunud TMS kehtinud TMS-i redaktsioon ei sätestanud võlgniku õiguskaitse vahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks alust ning seadusandja ei ole andnud rakendussätetes TMS § 221 sätestatud võlgniku nõudeõigusele tagasiulatuvat jõudu, siis puudub hagejal antud asjaoludel õiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamiseks ning hagi tuleb jätta eelkõige seetõttu rahuldamata.
14.Kohus möönab, et kuna vaidlusaluses täiteasjas toimus täitemenetlus ka ajal, mil jõustus TMS 01.01.2006. a. kehtima hakanud redaktsioon, milles sisaldus õiguslik alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, võiks kohaldamisele tulla 01.01.2006. a. jõustunud TMS. Kostja leiab, et ka juhul kui kohaldamisele tuleb 01.01.2006. a. jõustunud TMS on hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud, mistõttu on kostja palunud kohaldada aegumist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte
hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kohus juhindub siinkohal Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2007. a. kohtuasjas nr 3-2-1-101-07 tehtud kohtumääruses väljendatud seisukohast, mille kohaselt on TMS § 221 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise 30-päevane tähtaeg vaadeldav hagi aegumistähtajana. Kohtu hinnangul hakkaks tingimusel, et TMS § 221 sisalduva regulatsiooni jõustumisel täitemenetlus toimus, hagi esitamise tähtaeg kulgema vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 seaduse vastava redaktsiooni jõustumisest, s.o. 01.01.2006. a. Seega pidi hageja tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 esitama hagi vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-925/2003 alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hiljemalt 31.01.2006. a. Hagi on kohtule esitatud 17.07.2006. a, mistõttu on hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt sundtäitmisele esitatud tasaarvestuse ja sundtäitmisele esitatud nõude täitmisega seonduvad vastuväited ja tõendid ega analüüsi neid sisuliselt (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
15.Viimasena käsitleb kohus hageja nõuet hüpoteegi hageja nimele kandmiseks ning hüpoteegi ülekandmiseks tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-le 1 kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Seega pidi hageja nõude rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et BIGAS loovutas Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2925/2003 tunnustatud nõude TN vastu üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ). Kohus on ka tuvastanud, et BIGAS loovutas Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kinnistu “K “ neljandasse jakku kantud hüpoteegi summas 500 000 krooni intressimääraga 36% aastas, lugedes aasta alguseks hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kuupäeva, ja kõrvalnõuete suurusega 165 000 krooni BIGAS kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle BGAS-ile (nüüd BGOÜ) ning et BIGAS ja BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel 06.06.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise kokkuleppe p-is 4.1.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt on loovutatud hüpoteegiga kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad hüpoteegi omandaja nõuded TN vastu, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis ja hüpoteegi sissekandmisest või omanikule tagasiloovutamisest tulenevad kulutused, kulud notarile ja kinnistusametile. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-le 1 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga. Osundatud normist ja BIGAS ning BGAS-i (nüüd BGOÜ) vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevalt tagab vaidlusalune hüpoteek ka kohtulikult tunnustatud nõudeid ning seadus ei nõua taga. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks kostja Tartu Maakohtu 31.10.2003. a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-925/2003 välja mõistetud, sundtäitmisele esitatud nõude osaliseltki täitnud (kohus tegi korduvalt hagejale ettepaneku oma vastavat väidet tõendada (vt nt tl 26, II kd) või et nõuet ei oleks tekkinud. Seega on AÕS § 349 lg 1 sätestatud eeldused täitmata ning puudub alus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaseks kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
16.19.01.2011. a. esitas kostja taotluse 13.01.2011. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt tuleks protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja kohtule“. Samuti tuleks protokolli leheküljel 3 neljas lõik sõnastada ümber järgmiselt: “Kostja
esindaja: Riigikohtu 17.11.2010 lahendist nr. 3-2-1-104-10 punktist 14 nähtuv suunis on selline, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud, puudub võimalus esitada tuvastushagi. Seetõttu ei saa kuuluda rahuldamisele ka hageja nõue tuvastada, et täiteasjas XXX hageja vastu täitmisel olev nõue on osalise täitmise ja osalise tasaarvestamise läbi lõppenud. Seda põhjusel, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on aegunud. Kuna käesolevas kohtuasjas ei saa kuuluda tuvastamisele kostja 150’356,15EEK nõude hageja vastu väidetav lõppemine, siis ei saa kuuluda ka rahuldamisele hageja nõue kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks hüpoteegi hageja nimele kirjutamiseks”. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osas, milles taotletakse protokolli leheküljel 3 ülevalt teise lõigu ette kirjutada sõna “hageja“ ja on protokolli leheküljel 3 ülevalt kolmanda lõigu ette kirjutada sõna “kostja kohtule“, sest selliselt kajastab protokoll täpsemalt ka võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Ülejäänud osas jätab kohus kostja taotluse rahuldamata, sest vastavalt TsMS § 50 lg 1 p-ile 8 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja poolt esitatu, mille kohta ta taotleb enda öeldu osas täpsustuste tegemist, ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte.
17.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 21.01.2011. a. määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati täiteasjas nr XXX täitemenetlus peatada (TsMS § 386 lg 4)].
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.