Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-13-54062

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule 14.11.2013 esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ Paris-Extra (põhivõlgnik) ja Võlausaldaja vahel on 08.06.2012.a. sõlmitud nõude loovutamise leping nr 12057 (edaspidi nimetatud Leping), millest tulenevalt Võlausaldaja omandas:  OÜ Paris-Extra poolt 02.10.2012 väljastatud arve nr 17 alusel Siar Ehitus Grupp OÜ vastu nõude summas 10 920,00 eurot  OÜ Paris-Extra poolt 11.10.2012 väljastatud arve nr 18 alusel Swilton Trans OÜ vastu nõude summas 11 520,00 eurot. Lepingu ja 08.06.2012 käendusavalduse (vt. Lepingu lisa 3) allkirjastamisega on Võlausaldaja ja Võlgniku vahel sõlmitud käendusleping (edaspidi nimetatud Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt Võlgnik on Võlausaldaja ees käendajana vastutav OÜ Paris-Extra kohustuste eest solidaarselt OÜ-ga Paris-Extra. Käenduslepingust tuleneva Võlgniku vastutuse rahaline maksimumsumma on 70 000 eurot. Siar Ehitus Grupp OÜ ja Swilton Trans OÜ ei tasunud punktides ülalnimetatud arveid, mistõttu Võlausaldaja kasutas Lepingu punktis 7.1.8. sätestatud nõude tagasimüügiõigust. Lepingu p 7.2 kohaselt on Võlausaldajal õigus nõuda nõude tagasiostmist mõne Lepingu punktis 7.1 viidatud asjaolu esinemisel, sh. Lepingu punktis 7.1.8. sätestatud juhul, kui nõuded ei ole täielikult rahuldatud 30 päeva jooksul. Võlausaldaja edastas vastava teate OÜ-le Paris-Extra ja Võlgnikule 12.12.2012 ning nõudis rahaliste kohustuste tasumist nõude esitamise seisuga summas 22 440 eurot Võlausaldaja arvelduskontole hiljemalt 19.12.2012. Võlgnik on palunud kohustuste täitmise tähtaega edasi lükata, kuid ei ole kohustusi täitnud ka enda poolt lubatud ajal, mida tõendavad 17.12.2012, 18.12.2012, 24.03.2013 ja 02.09.2013 ekirjad. Lepingust ja Käenduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei ole täidetud. Võlausaldaja nõue põhineb õiguslikul alusel ning lähtub muu hulgas Lepingu punktist 7.2, mis sätestab, et Võlausaldajapoolse tagasimüügiõiguse teate saamisest olid OÜ Paris-Extra ja Võlgnik kohustatud tasuma 10 pangapäeva jooksul Võlausaldajale tagasi Brutosumma ning intressi suuruses 0,25% Brutosummalt iga päeva eest alates Ostuhinna tasumisest Võlausaldaja poolt kuni Brutosumma tagasimaksmiseni OÜ Paris-Extra või Võlgniku kui käendaja poolt. Lepingu p 12.4 ja Käenduslepingu alusel nõuab Võlausaldaja Võlgnikult viivise tasumist 0,25%i tasumata summalt (välja arvatud intressilt) päevas. Võlausaldaja on esitanud Võlgnikule nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse korduvalt, s.o. 25.01.2013 avalduse on Võlgnik saanud kätte 28.01.2013 ja 09.10.2013 avalduse on võlgnik saanud kohtutäituri vahendusel kätte 17.10.2013. Võlgnik on tunnistanud rahalist kohustust ka 28.01.2013 allkirjastatud võla tasumise kokkuleppega. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ka pärast pankrotihoiatuse kättesaamist 10 päeva jooksul. Võlgniku rahaline kohustus Võlausaldaja ees seisuga 09.10.2013 on ilma intressi arvestamata kokku summas 33 513,90 eurot, mis nähtub avaldusele lisatud võlgnevuse arvestusest. Võlausaldaja on omapoolsed Lepingust tulenevad kohustused täitnud, kuid Võlgnik ja Käendaja on jätnud omapoolsed rahalised kohustused täitmata, mistõttu on Võlausaldaja sunnitud esitama käesoleva korduva nõudeavalduse ja esitama pankrotihoiatused. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-13-54062

Võlgnikupoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). Võlausaldajal on õigus kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 ning § 108 ja § 115). Arvestades asjaoluga, et Võlausaldaja nõude puhul on tegemist rahalise kohustusega, siis on Võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113). Võlausaldaja võib rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda Võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnevust võlausaldajale tasunud. Eeltoodud suured rahalised kohustused tõendavad võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnikul puuduvad võimalused täita endale võetud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ning see maksejõuetus ei ole ajutine. Püsiv maksejõuetus on pankrotimenetluse algatamise ja võlgniku pankroti väljakuulutamise õiguslikuks aluseks. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning see on võlgniku pankroti väljakuulutamise aluseks (PankrS § 1 lg 2, § 31 lg 1). Pankrotimenetluse eesmärgiks on rahuldada võlausaldaja nõuded pankrotimenetluse kaudu võlgniku vara arvel võõrandamise kaudu (PankrS § 2). Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid püsivalt, mistõttu võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Seetõttu palutakse algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja palub keelata ka võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeeld palutakse kehtestada kogu võlgniku vara suhtes. Vastasel juhul võib jääda võlausaldaja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu vara suhtes (PankrS § 20 lg 1). Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja algatada G K (isikukood XXX) suhtes pankrotimenetlus ja määrata ajutine pankrotihaldur; kuulutada välja G K (isikukood XXX) pankrot; keelata G K (isikukood XXX) ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada; jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et mõista G K (isikukood XXX) välja Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks viimase poolt kantud menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja õigusabikulud.

MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohus 19.11.2013 määrusega (tl 42-45) võttis menetlusse Svea Finance AS avaldus G K pankroti väljakuulutamiseks; määras eelistungi ajaks ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks; toimetas G K kätte pankrotiavaldus koos lisadega ja selgitas, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite; kohustas Svea Finance AS tasuma 2 000 (kaks tuhat) eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti hiljemalt 25. novembriks 2013. Svea Finance AS esitas kohtule 21.11.2013 maksekorralduse (tl 67) ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 EUR kohtu deposiiti tasumise kohta.

VÕLGNIKU VASTUVÄIDE

3(6)

Tsiviilasi nr 2-13-54062

Võlgnik esitas kohtule 03.12.2013 enne eelistungit vastuväide pankrotiavaldusele (tl 99-100). Vastuväide kohaselt Võlausaldaja on esitanud kohtusse pankrotiavalduse (edaspidi ka Pankrotiavaldus) võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik käendanud põhivõlgniku OÜ Paris-Extra kohustusi ning võlausaldajal, Svea Finance AS-il, on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt põhivõlgnikult kui ka käendajalt G K. Pankrotiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt sõlmisid G K ja Svea Finance AS 28.01.2013.a. võla tasumise kokkuleppe (edaspidi ka Kokkulepe), mille p. 1.6. kohaselt oli seisuga 28.01.2013.a. OÜ-l Paris-Extra ja G K solidaarne rahaline kohustus Svea Finance AS-i ees summas 26 893,20 eurot, mille täitmist Svea Finance AS nõuab. Kokkuleppes on küll fikseeritud rahaline kohustus, mille täitmist võlausaldaja nõuab, kuid Kokkuleppest ei nähtu rahalise kohustuse täitmise tähtpäeva ja seega on kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määramata. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Võlausaldaja ei ole G K pärast Kokkuleppe sõlmimist nõudnud Kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmist ja seega ei ole G K käenduslepingust ja Kokkuleppest tulenev rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks. Pankrotiavaldusele on lisatud 09.10.2013.a. dateeritud nõudeavaldus ja pankrotihoiatus, milles võlausaldaja nõuab põhivõlgnikult ja käendajatelt rahalise kohustuse täitmist. Pankrotiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et see dokument oleks G K kätte toimetatud. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg 2 punktides 1-5 toodud asjaoludest. Võlasusaldaja on Pankrotiavalduses tuginenud võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatule, mille kohaselt võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Seega ei ole võlausaldaja poolt täidetud PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatud eeldused võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamiseks ja Pankrotiavaldus on põhistamata. Võlgnik rõhutab, et Pankrotiavalduses toodud kohustus ei ole käesolevas vastuväites toodud põhjustel sissenõutavaks muutunud ja võlgnik ei ole saanud kätte võlausaldaja poolt 09.10.2013.a. dateeritud nõudeavaldust ja pankrotihoiatust. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-13-54062

Pankrotiavaldus põhistamata ja tuleb jätta PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust palutakse jätta Svea Finance AS-i pankrotiavaldus rahuldamata ning G K suhtes pankrotimenetlus algatamata, ajutine haldur nimetamata ja pankrot välja kuulutamata.

EELISTUNG

03.12.2013 eelistungil palus avaldaja nimetada ajutine haldur ja ei nõustunud vastuväidetega. Avaldaja esindaja esitas kohtule G. K nimele 10.10.2013 saadetud 09.10.2013 dokumendi (nõudeavaldus ja trahvihoiatus) kättetoimetamise akt, mis tõendab, et võlgnik sai kohtutäituri kaudu nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse. Avaldaja leiab, et tema nõue muutus sissenõutavaks 19.12.2012. 12.12.2012.a oli saadetud võlgnikule tagasiostmise ja kohustuste täitmise nõue (tl 15 pöördel). G. K sai selle kätte 28.01.2013.a. G K käendajana ja põhivõlgnikuna on võlast teadlik. Ei ole vaidlust, et G K palus ise võla edasilükkamist. See nähtub kirjavahetusest: detsembris 2012.a, märtsis 2013.a K on saatnud e-maile. Seega ta kogu aeg oli teadlik võlast. 28.01.2013 oli sõlmitud võlatunnistus (võla tasumise kokkuleppe). Seal on märgitud, millal võlausaldaja soovib võlga saada. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Võlausaldajal on õigus nõuda kohustuste täitmist solidaarselt põhivõlgnikult kui ka käendajalt G K. 28.01.2013 oli sõlmitud G K ja Svea Finanse AS vahel võla tasumise kokkuleppe. Kuid kokkuleppest ei nähtu aega, millal käendaja peab täitma kohustused.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et tuleb jätta ajutine haldur nimetamata. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 3 p-le 1 kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus, tutvudes võlgniku vastuväidetega, samuti tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et võlgnik G. K on käendanud põhivõlgniku OÜ Paris-Extra kohustusi. Samuti puudub vaidlus selle üle, et menetlusosaliste vahel 28.01.2013 oli sõlmitud võla tasumise kokkulepe (tl 28). Võla tasumise kokkulepe punkti 1.6 kohaselt käesoleval hetkel on Võlgnikul ja Käendajal solidaarne rahaline kohustus Võlausaldaja ees kokku 26 893,20 eurot, mille tasumist Võlausaldaja nõuab. Tutvudes 28.01.2013 võla tasumise kokkulepe tekstiga kohus ei tuvastanud võla tasumise (kohustuse täitmise) tähtpäeva, seega on põhjendatud G. K vastuväide, et kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määramata. Menetlusosaliste vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas avaldaja nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks või mitte, vaidlus nõude üle aga tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 5(6)

Tsiviilasi nr 2-13-54062

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle aga tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, mistõttu jätab kohus ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. PankrS § 15 lg 7 kohaselt kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-13-54062 menetlus lõpetada. Vastavalt PankrS § 15 lg-le 5 ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus jätab menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-54062 võlausaldaja Svea Finance AS kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.