OÜ Do ut des avaldus enda pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
1.Avaldaja (võlgnik): Do ut des OÜ (registrikood 10485518, asukoht Piira küla, 46607 Vinni vald, e-post: [email protected]; [email protected]), juhatuse liige Erkki Veismann (isikukood xxxx);
Võlgniku juhatuse liige Erkki Veismann; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Resolutsioon
1.Lõpetada Do ut des OÜ (registrikood 10485518, asukoht Piira küla, 46607 Vinni vald, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Robert Sprengk Do ut des OÜ pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates äriühingu äriregistrist kustutamisest.
3.Määrata Do ut des OÜ säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Erkki Veismann (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: [email protected], [email protected], tel nr +3725041361).
4.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr 1104921291 AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 euro.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja võlgniku juhatuse liikmele täitmiseks ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.21. juunil 2013 esitatud pankrotiavalduse kohaselt Do ut des OÜ (võlgnik) ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ta on püsivalt maksejõuetu ja palub pankrotikaitset. Võlgnik palus vastavalt PankrS § 13 ja § 31 kuulutada välja enda pankrot.
2.Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud üldisest majandussituatsiooni halvenemisest ja eriti kinnisvarasektoris toimunud olulisest kinnisvaratehingute vähenemisest ja hindade langusest. 2007 aastal võttis võlgnik kinnistute ostuks ja majade ehituseks laenu AS-ilt SEB Pank 5 900 000 krooni ja AS-il Parex Banka 600 000 krooni. Täiendavalt finantseeriti ehitust äriühingu omanike laenudega ning täiendavate lühiajaliste laenudega teistelt äriühingutelt. Laenudega ehitati 2 paarismaja ja 1 kolmepereelamu. Majad valmisid 2007 aastal. Konkreetne ostja, kellele majad ehitati, loobus seoses poliitilise olukorraga elamuid ostmast. Tulenevalt üldisest majanduskeskkonna halvenemisest ja eriti kinnisvarahindade olulisest langusest tekkisid võlgnevused võlausaldajate ees, mis on viinud selleni, et krediidiasutused realiseerisid kinnisvara ja pöördusid juhatuse liikme kui käendaja vastu kohtusse ja juhatuse liige on pankrotis.
3.Võlgniku võlausaldajateks on: 1) AS SEB Pank (põhivõlgnevus 163 755.42 eurot, intress 10 168.41 eurot, teenustasud 1 118.60 eurot ja viivis seisuga 15.02.2012 144 612,93 eurot); 2) AS Parex Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) 293 933.58 eurot; 3) K V (käendusest tulenev nõue) 201 054 eurot; 4) H T (nõude summa arvutamisel); 5) Herba Apteegi AS (summa
2 (6)
2-13-30858 arvutamisel); 6) K V (nõue arvutamisel); 7) J V (nõue arvutamisel); 8) Erkki Veismann (pankrotis) 798 220 eurot.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 19.08.2013 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.28. oktoobril 2013 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on arvelduskonto nr 10502018054002 AS-is SEB Pank, kontol rahalised vahendid puuduvad, kahel viimasel aastal kontol rahalised liikumised puuduvad. Võlgnik omas kuni 13.08.2013 arvelduskontot Danske Pank A/S-i Eesti filiaalis nr xxxx, rahalised vahendid puuduvad ja kahel viimasel aastal kontol rahalised liikumised puudusid. Võlgnik omab AS-i Citadele Banka Eesti filiaalis arvelduskontot nr xxxx, konto jääk on negatiivne -23.68 eurot. Vararegistrites ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ega sõidukeid.
6.Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 1 101 348.55 eurot, s.h AS-i SEB Pank ees Võlgnevuse 314 599 eurot, AS-i SEB Liising ees 15 115.10 eurot, AS-i Reverta (endine Parex Panka AS) ees 483 770 eurot, millele lisanduvad viivised ja täituri tasu 24 541 eurot (võlgnevuse aluseks on Harju Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsus tsiviilasjas 2-12-5986, mille täitmiseks on alustatud täitemenetlus kohtutäitur Kersti Vilbo poolt), riiklike maksude võlgnevus koos viivistega 62 269.45 eurot, K V ees summas 201 054 eurot, võlgnevused H T , Herba Apteegi AS, K V ja J V ees (võlgnevuste suurused pole teada, võlgnevuste aluseks on laenulepingud).
7.Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 101 348.55 euro võrra. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnevused on tekkinud enne 2008 aastat. Alates 2008 aastast võlgnikul ka sisuline tegevus puudub. Kohtutäitur Kaire Põlts on realiseerinud AS-i SEB Pank kasuks täitemenetluses kinnisasja 9597602 ja 1⁄2 kaasomandist kinnisasjas 9597802. Laekumisi oli 154 934.85 eurot. Täitemenetluses on võõrandatud ka kinnisasi nr 10218902, mis on võõrandatud Parex Panka Eesti filiaali nõude katteks.
8.Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 (6)
2-13-30858
9.Ajutine haldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikule kuulunud kolm kinnistut on müüdud täitemenetluse käigus ja käesoleval ajal puudub info, et nende tehingute tagasivõitmine oleks võimalik ja esineks alus selleks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse.
10.Võlgnik võttis nn ehitusbuumi ajal laenu elamute ehitamiseks, kuid kinnisvarakrahhi tulemusena ei suutnud neid võõrandada ehitamiseks kulunud vahendite hinnaga. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduskeskkonna halvenemine ja kinnisvarahindade oluline langus 2008 aastal. Võlgniku viimase aastaaruande kohaselt oli võlgniku omakapital juba seisuga 31.12.2007 negatiivne -213 210 krooni. Ka seisuga 31.12.2008 ja 31.12.2009 ei vastanud omakapital seadusega ette nähtud nõuetele, olles vastavalt 14 474 krooni ja 10 030 krooni. Kuna võlgnikul ka 2007 sisuline majandustegevus puudub võib asuda seisukohale, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2008 aasta alguseks.
11.Võlgnik pole teadaolevalt teinud tehinguid, mis tooksid kaasa võlgniku juhatuse liikme vastutuse eeltoodu kohaselt, toimunud on võlgniku vara suhtes sundtäitmine. Asjaolu, kas võlgniku juhatuse liige on alates 2008 rikkunud AS § 180 lg 51 kohustust, mis tooks kaasa ka vastutuse karistusseadustiku § 3851 järgi, sõltub lisaks sellest, kas võlgniku juhatuse otsis aktiivselt alates sellest ajast kliente kinnistute müümiseks, kas oli eeldada, et kinnistuid on võimalik realiseerida nende soetusmaksumusega jne. Ajutine pankrotihaldur pole sellist võlgniku juhatuse liikme tegevust uurinud ega vastavaid asjaolusid selgitanud. Võlgniku juhatuse liige ei esitanud nõuetekohaselt ka registrile aastaaruandeid, mis viitab, et raamatupidamine oli ebakorrektne ja võis puududa ka selge ülevaade finantsseisust. Samuti toimusid mitmed sundtäitmised võlgniku vara suhtes, mis võisid vähendada võlgniku juhatuse liikme ülevaadet finantsseisundist.
12.Ajutine haldur palus PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel: 1) määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 1 500 eurot, avaldades ka vastavasisulise teate, 2) juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Erkki Veismann; 3) kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja toetas pankrotiavaldust. Tema seletuste kohaselt tagas ta võlgniku kohustusi isikliku käendusega. Ka käendaja vastu esitati pankrotiavaldus ja kuulutati välja käendaja pankrot. Käendaja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus.
14.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde.
4 (6)
2-13-30858
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seadusliku esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
16.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
17.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 101 348.55 euro ületavad tema vara 100%.
18.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 29.10.2013 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 02.12.2013 1 500 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
19.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
20.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
5 (6)
2-13-30858 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
21.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 10 tunni eest summas 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest.
22.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
23.Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot. Dokumentatsiooni hoidja
24.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Erkki Veismann’i ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
25.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.