Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr 052/2003/8530. Hageja arvates on sundtäitmine lubamatu aegumise tõttu. Täitedokumendiks on Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsus nr 1-175/98, millega mõisteti välja rahaline hüvitis 6665,35 euro suuruses kostjale. Hageja juhindus nõude esitamisel TsÜS § 157 lõikest 1, mille tagasiulatuvat jõudu arvestades kehtib see ka hageja olukorra suhtes. Kostja seisukoht Kostja märgib vastuses, et hageja koos XXXja XXXröövisid teda, võtsid ära auto, dokumendid ja raha, ähvardasid peret tappa. Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsusega mõisteti nad süüdi ja kohustati maksma kostjale solidaarselt 104 290 krooni. Hageja siiani maksnud ei ole. Kostja ei saa aru, miks peaks tema maksma kohtukulusid. Kostja on invaliid 80%-lise töövõimetusega, advokaadile maksmiseks raha ei ole. Kostja arvates on seadus tema vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, arvestades poolte poolt esitatud väiteid ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte nõusolekul määras kohus asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-175/98 (lk 63-78) mõisteti XXX (hageja), XXXja XXXkostja kasuks välja solidaarselt 104 290 krooni (6665,35 eurot). Viru Ringkonnakohus oma 07.12.1999 otsusega (lk 46-56) viidatud Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsust kostja kasuks raha väljamõistmise osas ei muutnud. Riigikohus jättis 21.03.2000 otsusega (lk 57-61) ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja (täitemenetluses sissenõudja) avalduse alusel algatatud täitemenetlus. Hageja poolt esitatud tõendi (vastus hageja avaldusele) kohaselt täidab täitedokumenti (kohtuotsust) kohtutäitur Urmas Tärno (lk 3, 35-45). Kostja sai oma nõude esitada täitemenetluse alustamiseks kõige varem 01.01.2001 (kuna täitemenetlust alustati 2001. a, kuid pole kuupäevaliselt teada, millal, arvestab kohus varaseima võimaliku kuupäevaga). Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜSi § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega pikenes Kohtla-Järve Linnakohtu 21.09.1999 otsusega nr 1-175/98 tunnustatud nõude aegumistähtaeg kuni 01.01.2031 (kui arvestada, et aegumine hakkas kulgema alates täitemenetluse algatamisest). Käesoleval juhul ei kohaldu ka VÕSRS § 9 lg-d 2 ja 3, kuna varasem aegumistähtaeg ei ole pikem kui alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜSis sätestatud aegumistähtaeg. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 teine lause sätestab, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem, kui sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Käesoleval juhul VÕSRS § 9 lg 4 teine lause ei kohaldu, kuna enne 01.03.2011 alanud 30aastane aegumistähtaeg ei saanud lõppeda varem, kui alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne 10-aastane aegumistähtaeg.

VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause ei sätesta, millisest ajahetkest arvetes tuleb hakata arvestama enne 03.01.2011 tekkinud kohtulahendiga tunnustatud nõuete aegumist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-116-13 p-s 13 leidnud, et tõlgendades VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koostoimes, hakkas enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele alates 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Üleminekuperiood on vajalik võlausaldajate huvide kaitseks. Seega aegub hageja nõue 01.03.2021 ning hageja viited nõude aegumisele on alusetud. TsMS § 132 lg 1 ja 19.03.2013 kohtumääruse alusel on hagihind 3500 eurot. Kohus rahuldas 19.03.2013 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastas ta hagiavalduselt 300 eurose riigilõivu tasumise kohustusest. Määruses selgitas kohus hagejale, et hagi rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt riigilõiv riigi kasuks välja. Juhindudes TsMS § 190 lg 2, mille kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks menetluskuluna (riigilõiv) 300 eurot. Riigilõivu peab hageja tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002, kõigil viitenumber 2900078444. Kooskõlas TsMS § 179 lg 9 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni (riigilõivu tasumiseni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.