hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, epost xxx); kostja S P (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt S P (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 45.75 eurot, intress 3.73 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 16.03.2026.
3.Mõista kostjalt S P (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 667.65 eurot ja intress 21.85 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:
4.Mõista kostjalt S P (isikukood xxx) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni.
5.Jätta menetluskulud S P (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt S P (isikukood xxx) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 181.60 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S P (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2
2-25-18936
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Bondora aktsiaselts (AS) esitas 07.11.2025 hagiavalduse S P vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 656.98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 12.79 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 656.98 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 100 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 22.03.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingu 29.08.2025 üles. Harju Maakohus võttis 02.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Kohus on kostjale toimetanud menetlusdokumendid kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 02.04.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 16.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt 16.03.2026 seisukoha lisas 6 toodud uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 08.04.2024 kuni 09.03.2026 makseni olema tasunud 23 osamakset kokku 453.10 eurot, kuid kostja oli tasunud 443.02 eurot ehk 22. makse (st 08.01.2026 makse summas 19.70) eurot terves ulatuses ning 23. osamaksest (st 09.02.2026 osamaksest) oli tasunud kokku 9.62 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 23. osamakse põhiosast 8.72 eurot ja intressist 1.36 eurot. Alates 24. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ehk käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga (16.03.2026) on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 27.26 eurot ja intressimaksetena 2.52 eurot (23.osamakse võlgnevus ja 24.osamakse võlgnevus).
3
2-25-18936 Hageja palub kohtul alates 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud maaras vastavalt uuesti määratud tagasimaksete (vt lisa 6) osamaksete sissenõutavaks muutumisest (alates 09.03.2026) iga sissenõutavaks muutunud osamakse põhiosalt. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 08.04.2026 kuni 08.03.2029 kokku summas 709.20 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 686.14 eurot ja intress 23.06 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 4
2-25-18936 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
7.Hageja toob välja, et kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, samuti edastati kostjale hageja pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Hageja toob välja, et on järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe).
5
2-25-18936 Hageja ei too hagiavalduses välja konkreetseid andmeid, mille põhjal jõuti järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja esitatud teave analüüsida kostja krediidivõimelisust lepingute sõlmimisel hetkel. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole lepingu sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
8.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole lepingu sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
9.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Vastavalt 16.03.2026 seisukoha lisas 6 toodud uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 08.04.2024 kuni 09.03.2026 makseni olema tasunud 23 osamakset kokku 453.10 eurot, kuid kostja oli tasunud 443.02 eurot ehk 22. makse (st 08.01.2026 makse summas 19.70) eurot terves ulatuses ning 23. osamaksest (st 09.02.2026 osamaksest) oli tasunud kokku 9.62 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 23. osamakse põhiosast 8.72 eurot ja intressist 1.36 eurot. Alates 24. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ehk 16.03.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 27.26 eurot ja intressimaksetena 2.52 eurot (23.osamakse võlgnevus ja 24.osamakse võlgnevus). Hageja palub kohtul alates 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt uuesti määratud tagasimaksete (vt lisa 6) osamaksete sissenõutavaks muutumisest (alates 09.03.2026) iga sissenõutavaks muutunud osamakse põhiosalt. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 08.04.2026 kuni 08.03.2029 kokku summas 709.20 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 686.14 eurot ja intress 23.06 eurot, kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest.
10.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja ütles lepingu 29.08.2025 üles. Võttes arvesse hageja esitatud nõude ümberarvestust ning kostja tehtud makseid, ei olnud kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused 29.08.2025 seisuga täidetud. Kostja on ümberarvestuse kohaselt makseviivituses alates 23ndast osamaksest, mille maksetähtaeg oli 09.02.2026. Kostja ei olnud 29.08.2025 seisuga 3 osamaksega makseviivituses.
6
2-25-18936
11.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingust xxx tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevuse nõue. Antud juhul on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu makseid tulevikus vabatahtlikult ning hageja peaks uuesti pöörduma kohtu poole nõudega. Kostja on hagejale tasunud tulenevalt lepingust nr xxx viimati 2025. aasta veebruarikuus ehk tänaseks enam kui aasta tagasi. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vms. Olukorras, kus kostja ei osale ka kohtumenetluses (st jätab hagile reageerimata), on hageja hinnangul ilmne, et kostja ei kavatse kohustusi vabatahtlikult ka tulevikus täita. Kostjale on lepingu alusel väljastatud laen 1100 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 443.02 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhivõlg 45.75 eurot ja intress 3.73 eurot (periood 08.01.2026 - 08.04.2026, 22. osamakse - 25. osamakse) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 667.65 eurot ja intress 21.85 eurot (periood 08.05.2026 - 08.03.2029).
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 45.75 eurot, intress 3.73 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 16.03.2026 ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 667.65 eurot, intress 21.85 eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7
2-25-18936
14.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 16.03.2026 seisukoha kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 175 eurot ja õigusabikulud 181.60 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi esitamise kokkuleppetasu 100 eurot; kohtumäärusega tutvumise ajakulu on 7 minutit; kohtunõudele vastuse koostamise ajakulu on 3 tundi 23 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 48 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (175 + 181.60) 356.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.