Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja tegi kostja tellimusel betoonitöid Jõeküla kalakasvatuse ehitusel. Kostja oli ehitusobjektil peatöövõtja. Pooltevahelised töövõtusuhted nähtuvad alltöövõtu koosoleku protokollidest, tööde üleandmise aktidest, väljastatud arvetest ning nende osalisest tasumisest, samuti e-kirjadest. Hageja poolt teostatud tööd anti kostjale üle kirjalike aktide alusel ja tehtud tööde eest esitati tasumiseks kostjale arved. Kostja ei ole täitnud tasu maksmise kohustust ulatuses, milles see oli kindlaks määratud tööde üleandmise aktidega ning nende alusel esitatud arvetega. 08.12.2011 esitas hageja arve 1123 summas 9 685,36 eurot. Arve on täies ulatuses tasutud 15.12.2011. 07.01.2012 esitass hageja akti nr 2-1 alusel arve nr 1225 summas 15 131,10 eurot, millest kostjal on tasumata 1 617 eurot. 07.05.2012 esitas hageja arve nr 1132 summas 12 000 eurot. Esitamise aluseks oli akt nr 3 summas 73 588,22 eurot. Kostja tegi arve nr 1132 katteks 16.05.2012 ülekande summas 5 000 eurot, millest hageja arvestas arve nr 1132 katteks 1 000 eurot (ülejäänu läks arve nr 1126 katteks) ja 24.05.2012 summas 7 000 eurot. Kostja jäi arve nr 1132 järgselt võlgu 4 000 eurot. Arvestades makseraskusi, võimaldati kostjal tasuda akti nr 3 alusel vastuvõetud tööde eest ka natuuras. Hageja nõusolekul tarnis kostja oma kulul hageja teistele ehitusobjektidele betooni ning armatuuri, mis arvestati akti nr 3 järgsest summast maha. Et mahaarvamised ka kusagil kajastuks, koostas kostja selle kohta tööde üleandmise akti nr 4 ning edastas selle 15.06.2012 e-kirjaga hagejale, esitades ühtlasi taotluse, et hageja teeks manuses oleva akti põhjal uue arve. Seega akti nr 4 alusel faktiliselt töid üle ei antud. Akt nr 4 pidi kokkuvõtvalt kajastama akti nr 3 järgsete tööde hinda peale seda, kui maha oli arvestatud arve nr 1132 järgne summa ning betooni ja armatuuri maksumus. Muudetud akti alusel esitas hageja 17.05.2012 arve nr 1134 summas 44 406,25 eurot, kuid nimetatud summa on täies ulatuses tasumata. Kokku on kostja üleantud tööde eest, mille kohta on vormistatud üleandmise aktid ning väljastatud arved, võlgu 50 023,25 eurot, mille hageja palus kohtul kostjalt välja mõista. Septembris 2012 esitas kostja hagejale avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks, hinna alandamiseks, leppetrahvi tasumiseks ning kahju hüvitamiseks. Samasisulise avalduse esitas kostja ka teisele alltöövõtjale, kes teostas ehitusobjektil elektritöid. Tööde üleandmisele järgneva mõistliku aja jooksul ei esitanud kostja kunagi selliseid väiteid ega asjaolusid, mis sisaldusid septembrikuu avalduses. Kõik viitab sellele, et kostja tegelik eesmärk oli leida põhjusi vabanemiseks koormavast maksekohustusest ja seda mitte ainult hageja ees. Lisaks viitas kostja avalduses 14.02.2012 2(10)

alltöövõtulepingule, mida poolte vahel kunagi ei allkirjastatud. Töövõtusuhe algas poolte vahel varem kui 14.02.2012, mis nähtub alltöövõtu koosoleku protokollidest, esitatud arvetest ning tööde üleandmise aktidest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kokkuleppel hagejaga tasus kostja akti nr 2-1 alusel 07.01.2012 esitatud arvest nr 1225 summas 15 131,10 eurot 13 514,10 eurot ja ülejäänud 1 617 eurot jäi garantiiremondiks, kuna esialgne visuaalne vaatlus näitas, et tööd ei ole teostatud kvaliteetselt. Kuna hageja oli garantiiraha eraldamisega nõus, oli kostja nõus ka hageja jätkamisega objektil. Kokkuleppe olemasolule ja makstud summa tunnistamisele viitab ka kostja enda märge „laekumine olemas“ teostatud tööde aktil nr 2-1. Kuna hageja lõpetas IKM OÜ-lt ülevõetud ning kokkulepitud tööd, soovisid pooled sõlmida uue töövõtulepingu järgmise etapi tööde teostamiseks. Selleks saatis kostja hagejale digitaalselt allkirjastatud alltöövõtulepingu nr 14.02.2012, mille sõlmimise aluseks oli hageja poolt 12.02.2012 koostatud hinnapakkumine 11-55/4 basseini betoonitööde teostamiseks. Lepingu allkirjastamata jätmine, samas vastavalt lepingule tööde teostamine on seostatav hageja pahatahtliku käitumisega, lootes vabaneda sel viisil hageja poolt lepingu rikkumisel tekkivate leppetrahvide tasumise nõuetest. Hageja koostatud aktidel nr 1-4 on viide 14.02.2012 alltöövõtulepingule. Seega on hageja lepingu ning selle tingimused aktsepteerinud. Kuna hageja ei saanud enda lepinguliste kohustuste täitmisega hakkama, saatis kostja 11.09.2012 hagejale avalduse alltöövõtulepingu 14.02.2012 ühepoolseks ülesütlemiseks, hinna alandamiseks ning leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks. Avalduse lisana esitas kostja ka 01.08.2012 omanikujärelvalve Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pretensiooni, milles olid välja toodud avastatud ehitusvead ja garantiitööd. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei teostanud töid ei kokkulepitud ega ka seadusest tuleneva kvaliteediga ja tähtaegade jooksul, samuti ei ole hageja kostjale kvaliteetselt teostatud töid õigeaegselt üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle andnud, mille tulemusel oli kostja sunnitud kokkulepitud hinda alandama eelkõige ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. Lisaks on kostja kannatanud kahju tellija OÜ Piscor, kellega oli kostjal sõlmitud töövõtuleping, poolt esitatud leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõuete näol, mis olid tingitud hageja poolt tähtaegade rikkumisest ja mittekvaliteetsest ehitamisest. 18.05.2012 koostatud aktis kinnitab hageja juhatuse liige M M oma allkirjaga, et basseini seinte tööde teostus ei mahu lubatavate eksimuste/nihete intervalli piiresse ning basseini põhjaplaadil on plaadi ja seina ühenduskohtades ülejooksu betoon puhastamata. Hageja ei suutnud kuni septembrini 2012 oma praaki parandada, peale mida kostja katkestas töövõtusuhte hagejaga. Kostja nõudis hagejalt ebakvaliteetse töö parandamist, mida hageja ei teinud. Kostja allkirja omavad vaid rahalised aktid numbritega 2-1 ja 2-2. Need on seotud hageja poolt IKM OÜ tööde ülevõtmise eest esitatud rahaliste aktidega ning nende tööde eest on ka hageja poolt esitatud arvete alusel tasutud, välja arvatud 1 617 eurot, mis jäi garantiiremondi tagatiseks. Rahalised aktid nr 1-4 on kostja poolt allkirjastamata, nendes aktides nimetatud töid hageja kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei andnud. Nimetatud rahalised aktid on seotud kalakasvatuse ehitustööde teise etapiga, hageja poolt tehtud hinnapakkumisega nr 11-55/4 ja alltöövõtulepinguga 14.02.2012. Seega on aktidel 2-1 ja 2-2 ning aktidel 1-4 kajastatud tööde näol tegemist erinevate töö etappidega, mille hageja paneb ekslikult ühte ning kinnitab nõude sissenõutavust.

3(10)

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Elteks Group OÜ-lt Tempare OÜ kasuks välja võlgnevuse 50 023,25 eurot. Menetluskulud jättis kohus Elteks Group OÜ kanda. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Aktidega 1, 2 ja 3 on tõendatud asjaolu, et hageja ise luges 14.02.2012 alltöövõtulepingu sõlmituks ning teostas töid nimetatud lepingu alusel, kuna hageja on aktides märkinud lepingu reale – alltöövõtuleping 14.02.2012. Hageja ei ole 14.02.2012 lepingut küll allkirjastanud, kuid on aktides lepingu äramärkimisega avaldanud kaudselt tahet lugeda leping sõlmituks. Pooled aga jõudsid 14.02.2012 lepingu punktides kokkuleppele osaliselt. Hageja ei allkirjastanud enda selgituste kohaselt lepingut põhjusel, et hageja vastutus oli lepingujärgselt liiga suur. Seega on tõendatud asjaolu, et pooled ei jõudnud kokkuleppele lepingu punktis 11, mis reguleerib poolte vastutust ja nimetatud ulatuses tuleb kohaldada seadustes sätestatut. Kohus leidis, et tulenevalt VÕS § 637 lg-st 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-72-11 märgitust jõudsid pooled tasu osas enne tööde alustamist kokkuleppele, võttes aluseks 12.02.2012 tehtud hinnapakkumise. Kostja nõustumust hinnapakkumises märgitud hinnaga näitab asjaolu, et pakkumises märgitud hinna võttis kostja aluseks ka 14.02.2012 alltöövõtulepingu projekti koostamisel. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku teistsuguses hinnas, kui hageja märkis 12.02.2012 hinnapakkumises. Kohus luges tuvastatuks, et hageja on esitanud kostjale allakirjutamiseks tehtud tööde aktid:

4(10)

Hageja nõue põhineb kolmel tööde üleandmise aktil: • 2-1, mille alusel väljastati arve nr 1225, millest jäi tasumata 1617 eurot; • 3, mille alusel väljastati osaline arve nr 1132 summas 12 000 eurot ja millest kostja jäi võlgu 4000 eurot; • 4, mille alusel väljastati arve nr 1134, millest jäi tasumata 44 406,25 eurot. Nimetatud aktide alusel moodustab kostja võlgnevus kokku 50 023,25 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast akti nr 3 vormistamist tarnis kostja hageja nõusolekul hageja teistele ehitusobjektidele betooni ning armatuuri, mis arvestati akti nr 3 järgsest summast maha. Hageja selgituste kohaselt akti nr 4 alusel midagi üle ei antud, vaid aktist 4 arvestati maha töömaterjal (betoon ja armatuur), mida kostja tarnis hagejale. Akt nr 4 oli tasaarvestus. Asjas ei oma tähtsust, kummal pooltest olid makseraskused. Kohus luges 15.06.2012 kostja esindaja Koit Tuuliku e-kirjaga hageja esindajale tõendatuks asjaolu, et akti nr 4 koostas kostja ise, paludes viimase arve manuses oleva akti põhjal veelkord ümber vormistada. Kostja on allkirjastanud kolmest aktist kaks (aktid 2-1 ja 3), mille alusel on arved tasumata, ning ühe akti (akt nr 4) on kostja koostanud ise. Seega saab nõustuda hagejaga, et kostja on kõigi aktide alusel tööd vastu võtnud. Viidatud põhjustel ei oma tähtsust ka 18.05.2012 töö üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puudused. Kohus leidis, et kostja ei saa tugineda viidatud puudustele, kuna on ise hiljem, s.o 15.06.2012 esitanud hagejale akti nr 4, kus ei ole viidatud 18.05.2012 märgitud puudustele. Seega, juhul kui puudused 18.05.2012 esinesid (hageja märked – tutvunud ja kõrvaldamisel 22.05.12), siis oli hageja 15.06.2012 puudused kõrvaldanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Õige ei ole kostja väide selle kohta, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja on tegelikult tööd aktidega vastu võtnud. Seega tuleb kostjal vastuvõetud tööde eest tasuda. Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja ei ole esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Hageja on tööde teostamise ajal esitanud eelpoolviidatud aktid ning kostja ei ole kordagi leidnud, et tegemist ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kostja on nimetatud vastuväite esitanud esmakordselt vastuses hagile. Seega on pooled tööde teostamise käigus pidanud hageja poolt esitatud akte piisavaks, et lugeda tööd üleantuks. Asjas ei ole tõendanud, et kostja oleks esitanud garantiist tuleneva nõude. Garantiiga ei ole hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust aktile nr 2-2 kostja esindaja Koit Tuuliku tehtud garantiimärge. Samuti tuleb arvestada, et kostja on kinnitanud, et on nimetatud arve täies ulatuses tasunud. Põhjusel, et töövõtja ei ole suutnud kinni pidada lepingu tähtajast ning ei ole teostanud töid lepingus kokkulepitud kvaliteeditingimustele vastavalt ning on seega lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud, on kostja väidetavalt hagejale edastanud 11.09.2012 avalduse 14.02.2012 sõlmitud alltöövõtulepingu ühepoolseks ülesütlemiseks, hinna alandamiseks ning leppetrahvi tasumiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole aga tõendanud, et 11.09.2012 avaldus oleks hagejale kätte toimetatud ning selles esitatu tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kuivõrd hageja tõi välja asjaolu, et ta

5(10)

sai viidatud avalduse kätte asja sisulisel arutamisel, siis analüüsis kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka avalduses toodut. Kostja on 11.09.2012 avalduses viidanud nii lepingust taganemisele kui ka lepingu ülesütlemisele, kuid on pealkirjastanud selle osa avaldusest „lepingu ülesütlemine“. Kohtu hinnangul on kostja soovinud lepingu üles öelda. Samas ei nähtu avaldusest, millised on need olulised lepingurikkumised, mis annaksid kostjale aluse lepingust taganemiseks. Olulisi rikkumisi ei ole kohus tuvastanud ka menetluse kestel. Lisaks on kostja esitanud lepingu ülesütlemise avalduse peaaegu kolm kuud peale viimase akti (nr 4) hagejale saatmist, mis annab alust arvata, et kostja on avalduse esitamisega soovinud vabaneda maksmiskohustusest. Kohtu hinnangul on kostja esitatud seisukohad vastuolulised. Kostja soovib garantiitööde teostamist, lepingust taganeda ja ka leping üles öelda. Kostja avaldused on üksteist välistavad ning seetõttu nende üheaegne kasutamine lubamatu. 11.09.2012 avalduse punktis 3 on kostja hagejalt nõudnud lepingutingimustele mittevastavate töödest tulenevat hinna alandamist 44 406,25 euro võrra koos käibemaksuga. Avalduse kohaselt on 14.02.2012 lepingu punkti 11.1 ja 11.5 järgi tellijal õigus alandada hinda sellise summa võrra, nagu tellija hinnangul kulub mittekohaselt tehtud töö ümbertegemisele, kui selline hinnang ei ole konkreetsetel asjaoludel võimalik, siis võrdeliselt mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Punktis 3.3 nimetab kostja 01.08.2012 omanikujärelvalve poolt peale basseinide betoonosa ülevaatust avastatud 8 ehitusviga. Punkti 3.4 kohaselt kulub tellija hinnangul töövõtja poolt teostamata või mittekohaselt tehtud töö ümbertegemisele 44 406,25 eurot koos käibemaksuga, mille võrra alandab tellija hinda. Avalduse lisana esitas kostja ka 01.08.2012 omanikujärelvalve Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pretensiooni, milles olid välja toodud avastatud ehitusvead ja garantiitööd. Kohtu hinnangul ei tõenda omanikujärelevalve pretensioonikiri ehitajale nr 2 ehitusvigu. Samuti ei ole kostja esitanud mitte mingeid tõendeid selle kohta, milline on hageja väidetavalt puudustega tehtud töö parandamise (puuduste kõrvaldamise) maksumus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele, puudub tal alus hinna alandamiseks. Kostja on esitanud 11.09.2012 avalduses hagejale leppetrahvi 22 286,99 eurot nõude. Kuna kohus tuvastas eespool, et pooled ei jõudnud poolte vastutust käsitlevates punktides kokkuleppele, siis puudub kostjal alus leppetrahvi nõudmiseks. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et pooled oleksid 14.02.2012 lepingus jõudnud kokkuleppele ka vastutuses, siis puudub kostjal alus leppetrahvi nõudmiseks vastavalt VÕS § 159 lg-le 2, kuna kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. 11.09.2012 avalduse punktis 6.3-6.6 märgib kostja, et töövõtja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu (tööde tähtajaks lõpetamata jätmine ning mittekohaselt tehtud töö) lükkus ehitise omanikul Piscor OÜ-l edasi planeeritud kalade kasvatustsükkel ning kuna betoonbassein ei ole vettpidav, siis tekkis ka arvestav veekulu, mille tulemusena kandis Piscor OÜ kahju kokku summas 36 300 eurot. Piscor OÜ on nimetatud kahju nõude esitanud kostjale. Seoses elektritööde õigeaegse lõpetamata jätmisega on kostja rikkunud ka tema ja Piscor OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu tähtaega ja Piscor OÜ esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 10 800 eurot. Kostja leidis, et eeltoodud Piscor OÜ poolt temalt nõutud summad on hageja poolt talle tekitatud kahju. Kohtu hinnangul tuli kostja kahjunõue jätta arvestamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tööd teostanud puudustega ning et kostjal oleks sellest tulenevalt tekkinud mingit kahju. Kahjunõude tekkimist ei saa tõendada ainult kostjale edastatud nõudeavalduse esitamisega. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Piscor OÜ-l kahju tegelikult tekkis.

6(10)

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti Elteks Group OÜ kanda ning saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus luges 14.02.2012 alltöövõtulepingu poolte vahel sõlmituks, kuna pooled on koostöös järginud nimetatud lepingut ja hageja ise on tööde akteerimisel samale lepingule tuginenud. Kohus on lugenud tõendatuks ka asjaolu, et pooled ei jõudnud kokkuleppele 14.02.2012 alltöövõtulepingu punktis 11. Samas ei ole menetluses esitatud ühtegi tõendit, mis kajastaks hageja pretensiooni kostjale lepingu sõlmimise osas või mis tõendaks hageja soovi muuta alltöövõtulepingu punkti 11. Kuna puudub hageja mistahes tahteavaldus lepingu sisuliseks muutmiseks, tuleb lugeda 14.02.2012 alltöövõtuleping hagejale siduvaks kogu ulatuses. Kohus pole lahendis tuvastusi tehes järginud pooltevahelises alltöövõtulepingus kokkulepitut. Nii on kohus jätnud üldse tähelepanuta 14.02.2012 alltöövõtulepingu punktid 9.1. - 9.3., mis käsitlevad eeldusi tellija ja töövõtja vaheliste arvelduste tegemiseks, kui tuvastas lahendis, et kostjale esitamata arvete 1132 ja 1134 ning aktide 3 ja 4 alusel on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Samas pidanuks olema hageja rahalised aktid (õiendid) esitatud kostjale, seejärel need saama kostja poolt aktsepteeritud ja selle alusel koostatud arve alusel tasutud. Kohus on vääralt lugenud hageja poolt teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuks, leides, et hageja on tööd kostjale üle andnud hageja koostatud aktide 1 kuni 4 alusel. Samas määratleb 14.02.2012 alltöövõtulepingu punkt 8 ja selle alapunktid oluliselt teistsuguse teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra, kui hageja esitatud tõenditest nähtub. Kohus ei ole pidanud vajalikuks hinnata kogu hageja teostusdokumentatsiooni vastavust 14.02.2012 alltöövõtulepingu punktile 8 ja selle alapunktidele. Kohus on jätnud tuvastamata, milliseid töid ja kui palju on hageja teinud ning kostjale üleandmiseks esitanud. Hageja nõuete lahendamiseks tuleb esmalt selgeks teha, mida ja kui palju on pooltevahelise lepingu järgsetest töödest valmis ja üle antud, kuivõrd töövõtja lepingujärgne tasunõue muutub VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingujärgsete teostatud tööde mahu tuvastamata jätmine on oluline puudus, millega kohus on eiranud TsMS § 436 ja 438 sätteid. Lahendist ei nähtu, mis kuupäevast loeb kohus hageja teostatud töö kostjale üleantuks, mis kuupäevast muutub hageja tasunõue sissenõutavaks ja millise dokumendi alusel. Kohus pole lahendis kordagi käsitlenud alltöövõtulepingu täitmise tähtaja küsimust ja on jätnud selle üldse käsitlemata, kuigi niivõrd oluline tähtaja ületamine (peale lepingulist tähtaega 30.03.2012, tehti akte/õiendeid veel ka juunis ja augustis 2012) on kostja poolele selge alus VÕS § 101 sanktsioonide kasutamiseks. Kohus ei ole ka tuvastanud hageja aktide (1 kuni 4) alusel kostjale üleantud tööde mahtu ja vastavust alltöövõtulepingule. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 9.1. kuulus hageja töö tasustamisele kostja poolt allkirjastatud õiendi ja selle kohase arve esitamisel. Lepingu punkti 9.1.1. järgi pidi kostja tasuma hagejale erandina lepingujärgse viimase makse töö vastuvõtuakti alusel, mitte vahepealsete õiendite alusel. Nimetatud seisukohast tulenevalt on oluline tuvastada akti nr 4 ja arve nr 1134 esitamine kostjale ning omakorda kostjale nõuetekohase vastuvõtu akti koos lisadokumentidega esitamise asjaolu. Kostja ei nõustu kohtupoolse käsitlusega kostjale akti nr 4 esitamise kohta. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud aktiga nr 4 ei antud üle mitte ühtegi tööd, seda on kinnitanud menetluses korduvalt ka hageja. Kuivõrd kohus isegi on väitnud, et aktiga nr 4 tehti vaid tasaarvestusi, ei leia menetluses tõendamist, kui palju esialgse akti nr 3 (mis tehti ümber aktiks nr 3

7(10)

summas 12 000 eurot) märgitud tööde mahust, summas 73 568,22 eurot, kostjale üle anti. Seega hageja poolt on tõendamata tööde üleandmine summas 61 568,22 eurot (73 568,22 – 12 000 eurot). Kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited puuduste kohta hageja töös. Kuivõrd kohus tuvastas puudused hageja töös seisuga 18.05.2012, tulnuks hagejal tõendada ja kohtul tuvastada otseste tõendite alusel puuduste kõrvaldamine ja selleks tehtud tööde/toimingute teostamine. Selline tuvastus kohtuotsuses puudub. Kohtu käsitlus kostja õiguse kohta leping öelda üles on puudlik. Kohus on jätnud lahendis olulises osas tuvastamata rea käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid (tööde teostamine, puudused töös, dokumentatsiooni üleandmata jätmine, jne), mistõttu on ekslik kohtu tuvastus, et kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu järeldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus on õigesti tuvastanud asjaolud, mis puudutavad hageja poolt tööde tegemist, kostjale üleandmist, arvete esitamist ja kostja poolt töö eest tasumata jätmist. Eeltoodud osas kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi ei korda. Apellant väitis, et maakohus on küll õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 14.02.2012 kuupäeva kandev alltöövõtuleping, kuid maakohtu järeldus, et selle p 11 ei kehti, on ebaõige. Kolleegium möönab, et apellandi väited selles osas on kaalukad. Maakohtu järeldus tulenes hageja seletusest, mille kohaselt ei kirjutanud ta lepingule alla, kuna ei nõustunud p-ga 11. Õige on apellandi väide, et mittenõustumisele p-ga 11 ei viita hageja eelnev käitumine lepingu täitmisel. Hageja ei ole teatanud enne käesoleva hagi esitamist, et ta ei nõustu lepingu p-ga 11. Seetõttu leiab kolleegium, et hageja on käitunud viisil, millest järeldub, et ta on nõustunud kostja poolt 14.02.2012 saadetud lepinguga tervikuna. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Samas ei muuda eeltoodu maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. 14.02.2012 lepingu p-s 11 leppisid pooled kokku vastutuses lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Maakohus on analüüsinud kostja 11.09.2012 kirjas sisalduvat 22 286,99 euro suuruse leppetrahvi nõuet ja leidnud, et juhul kui lepingu p 11 kehtib, ei ole kostjal võimalik leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 järgi nõuda, kuna ta ei ole leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul teatanud. Kostja pidi hageja poolt lepingu rikkumisest teada saama 01.04.2012 ja kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks 11.09.2012 kuupäeva kandva kirja, milles sisaldus leppetrahvi nõue, kätte saanud enne käesolevas menetluses selle esitamist. Kolleegium nõustub maakohtu sellekohase järeldusega. Kolleegium lisab, et arvestades kostja poolt esitatut, ei olnud maakohtul muuhulgas isegi põhjust leppetrahvi nõude põhjendatust hinnata. Kostja on vastuväidetes hagile küll väitnud, et tal on hageja vastu leppetrahvi nõue, kuid seda nõuet ta hageja vastu esitanud ei ole, samuti ei ole ta esitanud tasaarvestamise avaldust, milles ta hageja nõude sooviks oma väidetava leppetrahvi nõudega tasaarvestada.

8(10)

Kostja põhiline vastuväide hagile oli see, et hageja nõue ei ole muutnud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole töid kostjale üle andnud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Teistsugust järeldust ei anna teha ka apellandi poolt viidatud 14.02.2012 lepingu p-d 9.1. – 9.3. Maakohus on tuvastanud, mil viisil on hageja tööd üle andnud ja kuidas on esitatud tehtud ja üleantud tööde eest kostjale arved. Arvete numeratsiooni erinevust on maakohus vaidlustatud otsuses analüüsinud. Kolleegium märgib 17.05.2012 arve nr 1134 (lk 7) kohta, et selle vormistamise aluseks oli kostja töötaja Koit Tuuliku vormistatud tööde teostamise akt (lk 9), mille ta saatis hagejale arve vormistamiseks 15.06.2012 (lk 8). Seega oli kostja teadlik lõplikust tasust, mis kuulus maksmisele. Asjaolu, et lepingu kohaselt pidi hageja vormistama akti ja kostja selle kinnitama, ei muuda tegelikult toimunud tööde üleandmist ja arveldustes kokkuleppimist tühiseks. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus pole tuvastanud, millised tööd on tehtud. Maakohus tuvastas, et tehtud on tööde üleandmise aktides märgitud tööd. Apellant ei ole kaebuses esile toonud, millised tööd neist ei olnud tehtud. Õige on see, et 18.05.2012 aktis on välja toodud puudused hageja töös ja hageja esindaja on nende olemasolu kinnitanud allkirjaga. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei tuvastanud nende puuduste kõrvaldamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 18.05.2012 aktis viidatud puuduste kõrvaldamisele viitab kostja töötaja Koit Tuuliku poolt 15.06.2012 tööde vastuvõtmise kohta akti saatmine. Juhul, kui puudused oleksid kõrvaldamata, siis poleks akti vormistatud või oleks sinna tehtud märge, et puudused on kõrvaldamata. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus luges tehtud tööd vastuvõetuks olenemata sellest, et 14.02.2012 lepingu p 8 järgi saab tööd vastuvõetuks lugeda ainult siis, kui tellija on allkirjastanud tööde vastuvõtu akti. Maakohus on tööde vastuvõtmisena hinnanud kostja töötaja Koit Tuuliku poolt 15.06.2012 hagejale tööde teostamise akti saatmist. Kolleegium nõustub sellega, kuna eeltoodud aktis väljendus kostja tahteavaldus tööd vastu võtta ja hageja nõustus sellega ja vormistas akti alusel arve. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai ja lg 2 järgi majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldama. Kolleegiumi arvates kostja seda teinud ei ole. Arvestades, et tööd on vastu võetud 2012 juuni keskel, siis ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale puudustest töös teatanud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale 11.09.2012 kirja saatnud ja hageja on väitnud, et ta sai kirja kätte koos vastusega hagile. Õige on see, et pooled olid 14.02.2012 lepingus kokku leppinud, et tööd tuleb lõpetada 30.03.2012 ja tegelikult vormistati viimased tööde üleandmise aktid juunis 2012, kuid eeltoodu ei mõjuta hageja tasu nõuet. Kostja on oma apellatsioonkaebuses viidanud sanktsioonide rakendamise võimalusele seoses tööde tähtaja ületamisega. Kostja soovi leppetrahvi saada on kolleegium eelnevalt käsitlenud. Kostja väitis ka, et tal on õigus hinda alandada tulenevalt 14.02.2012 lepingu p-st 11. Hinna alandamise väite osas märgib ringkonnakohus, et kostja väited on omavahel vastuolus, kuna hinda on võimalik alandada siis, kui mittekohane täitmine on vastu võetud. Kostja põhiline vastuväide käesolevas asjas oli, et ta ei ole hageja poolt tehtud töid vastu võtnud. Lisaks eeltoodule olid õiged ka maakohtu järeldused, mille kohaselt ei olnud kostja tõendanud hinna alandamise aluseks olevate asjaolude esinemist. Apellant väitis, et hageja tegevuse tõttu kandis ta kahju, kuid kahju nõuet ta esitanud ei ole ja ringkonnakohtu istungil kinnitas ta, et tasaarvestuse avaldust ta samuti esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega osas, kus maakohus hindas kostja poolt lepingu ülesütlemist, ja eeltoodu tõttu ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks märgib

9(10)

kolleegium, et kuna hageja poolt oli leping täidetud, siis ei olnud kostjal enam võimalik lepingut 11.09.2012 kirjaga üles öelda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja (apellandi) kanda. Maakohus on õigesti hagi rahuldamise tõttu jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.