Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud 08.12.011 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXX pankroti ja nimetas XXX pankrotihalduriks Maire Armi. 27.06.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 12.11.2013 esitas pankrotihaldur Maire Arm kohtule XXX (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Maire Arm halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, kinnitada pankrotimenetluse kulutused ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.11.2013. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne. Võlgnikule kuulus korter asukohaga XXX, Tallinn. Kõnealuse korteri müügiks kulus mitmeid enampakkumisi, mis toimusid võlausaldajaga kooskõlastatud alghinnaga. Korter müüdi 04. aprillil 2013.aastal hinnaga 105 000 eurot. Muu vara menetluses puudub, tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pankrotimenetluses on tasutud kommunaalkulude võlgnevus 1 243,33 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ja elatise taotlusi menetluses ei olnud. Jaotise alusel on 141 eurot.

võlausaldajale Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal välja makstud 90

Korter oli tagatud hüpoteegiga võlausaldaja kasuks ja selle müügist laekus 105 000 eurot. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Haldur on viinud läbi kõik tavapärased ja seaduses ettenähtud vajalikud menetlustoimingud. Kõige aeganõudvam oli vara müük, mis sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja hindade kõikumistest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurodes, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil jääb saamata 13 589,38 eurot. Läbi vaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on bürookulud summas 11 343 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2 268 eurot, kokku seega 13 611,60 eurot, mis jääb alla lubatavat 15% list ülemmäära arvestades pankrotivara väärtust. Arvestades menetluse kestust, mis on olnud kaks aastat, on kulud halduri hinnangul proportsionaalsed. Muid kulusid ja tasu haldur ei taotle. Kõnealuse summa arvestas ja kajastas pankrotihaldur ka jaotusettepanekus, millega võlausaldaja on tutvunud. Võlausaldaja kuludele vastuväiteid ei esitanud. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli pikaajaline haigus, mis muutis võetud eluasemelaenu tagasimaksmise võimatuks. XXX on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate üldkoosolekul, 21. oktoobril 2013.a., võlausaldaja ei osalenud. Pankrotihaldur leiab, et kohutustustest vabastamine on põhjendatud, kuna seadus näeb üksikisikutele sellise võimaluse ning kohtud on seda seni valdavalt rakendanud. Haldurile teadaolevalt puuduvad seaduses sätestatud alused vabastamise menetluse mittealgatamiseks. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tegi võlgnik koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks teda ennast. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 12.11.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 12.11.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on XXX (pankrotis) pankrotimenetluses jäänud raha saamata järgmiselt: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 13 589,38 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Maire Arm tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Käesolevas pankrotimenetluses haldur tasu ei taotle. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 14 854,93 eurot, milleks on massikohustusena tasutud korteril lasunud kommunaalmaksed ja bürookulud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole lõpparuandele, sealhulgas selles esitatud kulutustele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused summas 14 854,93 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. XXX on 29.11.2011 kohtule esitanud taotluse enda, kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Pankrotihaldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Asja materjalidest nähtuvalt 21.10.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust võlausaldaja osa ei võtnud. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tegi võlgnik koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks teda ennast. Tulenevalt eeltoodust tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.