Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
25.novembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-14896 XXXhagi XXXja XXXvastu tehingu tagasivõtmise korras kehtetuks tunnistamise ning sellega seotud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks
Hageja Rikka Toman Hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostjad XXXja XXX Kostjate lepinguline esindaja Ivo Jaama
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks XXXja XXXvahel 11.05.2012.a. sõlmitud ja Tallinna notari Heleriin Kulla ametitegevuse raamatu registri numbriga XXX all registreeritud korteriomandi XXX, Tallinn kinkeleping ning asjaõigusleping.
3.Tunnustada XXXõigust nõuda XXX’lt tahteavalduse andmist Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX omanikukande muutmiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena tehakse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa numbriga XXX teise jakku esimesele vabale järjekohale kanded, millega esmalt kustutada kanne XXXkinnistu omandiõiguse kohta ning seejärel teha uus omanikukanne, millega kanda XXXkinnistusraamatusse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX alla kantud korteriomandi omanikuna.
4.Lugeda tuvastatuks XXXkohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja
õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks XXXnõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 24.04.2012.a. tsiviilasjas nr. 2-12-8979 tagaseljaotsuse, milles mõistis XXX XXX kasuks välja poolte vahel 28.01.2009.a. sõlmitud eluruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 4 791,69 eurot ning menetluskulud 929,33 eurot, kokku 5 721,02 eurot. 11.05.2012.a., s.o vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist sõlmisid XXX ja tema tütar XXX Tallinna notar Heleriin Kulla poolt notari ametitegevuse raamatu registri nr. XXX alla kantud lepingu, mis pealkirjastati kui „Korteriomandi kinkeleping ning asjaõigusleping“. Kinkelepinguga kinkis XXX XXX’le Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse registriosa nr. XXX alla kantud korteriomandi, aadressiga XXX, Tallinn. Pooltevahelise lepingu alusel kanti XXX 23.05.2012.a. korteriomandi omanikuna ka kinnistusregistrisse. Korteriomand oli ainus XXX kuuluv kinnisasi ning muid kinnisasju XXX ei kuulu. Hageja esitas kohtutäitur Kairi Kumm’ile avalduse täitemenetluse algatamiseks 24.04.2012.a. tsiviilasjas nr. 2-12-8979 tehtud kohtuotsuse alusel. Antud avalduse alusel alustas kohtutäitur Kairi Kumm XXXsuhtes täitemenetlust täiteasjas nr. 048/2012/1979. Kohtutäitur Kairi Kumm’ilt saadud informatsiooni kohaselt on XXXkorteriomandi endine omanik. XXXei kuulu muud registrisse kantavat vara, millele sissenõuet pöörata.
2.Hageja palub: 1) tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXXja XXXvahel 11.05.2012.a. sõlmitud ja Tallinna notari Heleriin Kulla ametitegevuse raamatu registri numbriga XXX all registreeritud leping pealkirjaga „Korteriomandi kinkeleping ning asjaõigusleping“; 2) tunnustada XXXõigust nõuda XXX’lt tahteavalduse andmist Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX omanikukande muutmiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena tehakse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa numbriga XXX teise jakku esimesele vabale järjekohale kanded, millega esmalt kustutada kanne XXXkinnistu omandiõiguse kohta ning seejärel teha uus omanikukanne, millega kanda XXXkinnistusraamatusse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX alla kantud korteriomandi omanikuna; 3) lugeda tuvastatuks XXXkohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja
õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks XXXnõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. XXXkinnitusel ei ole tegemist selle üürilepinguga, mis 28.01.2009.a. sõlmiti ning samuti on XXXallkiri selgelt erinev, kui lisatud XXXvolikirjal. Kohtule esitatud üürilepingu tingimused on nimetatud tsiviilasjas määrava tähtsusega, sest selle alusel sätestati nii üüri makseviis, maksetingimused kui ka viivis, mis võivad oluliselt erineda esialgselt sõlmitud üürilepingust. Hagi aluseks olnud 01.03.2011.a. eluruumi üürilepingu ülesütlemise avaldus on kunstlikult loodud, sest sellist avaldust ei ole kostjale kunagi esitatud. Samuti ei vasta ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 2 p 4 sätestatud nõuetele ja on seetõttu vastavalt VÕS § 325 lg 5 tühine. Tegelikult ei olnud üürilepingu lõpetamise alus eelpool nimetatud õigustühine ülesütlemiseavaldus, vaid mõlema poole poolt 26.06.2011.a. allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt eluruumi üürilepingu lõpetamiseks, mille kohaselt võlgnevus puudub. Hageja eesmärk realiseerida korteriomand väidetava võlgnevuse katteks on selgelt ebaproportsionaalne kahjustatava õigushüvega, mida riivatakse. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 31.05.2013.a. kohtumääruses (t/l 79) kui ka 02.10.2013.a. kohtuistungil (t/l 100-102).
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
7.TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
8.Hagejal on kostja XXXsuhtes olemas täitedokument, s.o Harju Maakohtu 24.04.2012.a. kohtuotsus (tagaseljaotsus) (t/l 7-8), millega XXX mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus summas 4 791,69 eurot ja menetluskulu 929,33 eurot. Nimetatud kohustus on täitmata.
9.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostjad sõlminud 11.05.2012.a. korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (t/l 11-12). Antud juhul on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjate XXX ja XXX vaheline kinkeleping kahjustab hageja huve ning kas kinkeleping on tagasivõidetav TMS-i alusel.
10.Asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et kohtutäitur on hagejale teatanud, et kostjal
Sirje Aedviir’il puudub vara, millele sissenõuet pöörata (t/l 17, 37). Seega on hagejal õigus nõuda korteriomandi, mis on kantud Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse registriosa nr. XXX (t/l 14-16), tagasivõitmist.
11.TMS § 189 lg järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
12.Tõendatud on, et 11.05.2012.a. sõlmitud kinkeleping on tehtud lähikondsete vahel. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et XXX on XXX tütar (t/l 9). Seega on tegemist lähikondsega pankrotiseaduse § 117 mõttes ja kostja XXXpidi teadma hageja huvide kahjustamisest.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et XXXon kinkinud korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas 11.05.2012.a. XXX’le (t/l 11-13). 02.10.2013.a. toimunud kohtuistungil märkis ka kostjate esindaja, et kinge on toimunud ja selles osas ei ole midagi vastu väita (t/l 101). Kuivõrd kinkeleping sõlmiti kostjate vahel 11.05.2012.a. ning hagiavaldus esitati kohtusse 03.04.2013.a. (t/l 1), siis on järgitud TMS § 189 lg 1 sätestatud kahe aastast tähtaega.
14.Riigikohus on 30.04.2013.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-41-13 selgitanud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, s.t. et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mis kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.
15.Nagu kohus on eelnevalt märkinud on pooltele tõendamise kohustust selgitatud, samuti on kohus kostjate tähelepanu juhtinud sellele, et antud juhul ei kostjad hagile kaalukaid vastuväiteid esitanud (t/l 101). Kostjad ei ole tõendanud, et nad pole võlausaldaja huve kahjustanud. Kohus leiab, et antud juhul on kostja XXXteadlikult kahjustanud hageja huve, kuivõrd kostja on asunud oma majanduslikku olukorda halvendama, kuigi oli teadlik endal lasuvatest kohustustest, s.o tasuda hagejale tsiviilasjas nr. 2-12-8979 tehtud kohtuotsuse alusel võlgnevus ja menetluskulud. Sellest tulenevalt tuleb vaidlustatud kinkeleping tunnistada kehtetuks.
16.Kostjate vastuväited üürilepingu kehtivusele, ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd vastavad vastuväited tuli esitada tsiviilasjas nr. 2-12-8979. Kostja XXXnimetatud õigust kasutanud ei ole ning seetõttu on kohus teinud 24.04.2012.a. kohtuotsuse (tagaseljaotsus).
17.TMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
18.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 11.05.2012.a. sõlmitud kinkeleping on kehtetu, seega on kostja XXXkohustatud andma kohtutäituri käsutusse kinkelepingu alusel saadud korteriomandi. Nimetatu on saavutatav kinnistusraamatusse kande tegemisega, millega taastatakse tehingu tagasivõitmisele eelnenud olukord. Kostja XXXtuleb kanda kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX teise jakku korteriomandi omanikuks.
19.Kõige eelpool toodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hagiavaldus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning tuleb tunnistada kehtetuks XXXja XXXvahel 11.05.2012.a. sõlmitud ja Tallinna notari Heleriin Kulla ametitegevuse raamatu registri numbriga XXX all registreeritud korteriomandi kinkeleping ning asjaõigusleping.
20.Samuti tuleb tunnustada XXXõigust nõuda XXX’lt tahteavalduse andmist Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX omanikukande muutmiseks, samuti õigust nõuda vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks vajalikku puudutatud isiku nõusolekut, mille tulemusena tehakse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa numbriga XXX teise jakku esimesele vabale järjekohale kanded, millega esmalt kustutada kanne XXXkinnistu omandiõiguse kohta ning seejärel teha uus omanikukanne, millega kanda XXXkinnistusraamatusse Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. XXX alla kantud korteriomandi omanikuna ja lugeda tuvastatuks XXXkohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuna kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on kinnistamisavalduseks ja õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel ning lugeda kohtuotsusega asendatuks XXXnõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 20 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.
24.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.