Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 07.11.2007 liisingulepingu nr 07113155 (edaspidi liisinguleping I), mille esemeks oli sõiduauto xxxxxx xxxxxxx. Hageja kohustus andma sõiduki lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2008 liisingulepingu nr L08102243 (edaspidi liisinguleping II), mille esemeks oli kaater Bayliner 245, millise hageja kohustus andma lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostjal tekkis võlgnevus liisingulepingutest I ja II hageja ees. Vastavalt liisingulepingu I üldtingimuste punktile 11.1.1 ja liisingulepingu II üldtingimuste punktile 12.1.1 saatis hageja kostjale 04.08.2009 liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise teate ja andis kostjale aega kaks nädalat võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja oma võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja liisingulepingud ennetähtaegselt üles. Liisingulepingute ülesütlemisega seoses kuuluvad kostja poolt tasumisele liisingulepingust I: tasumata liisingumaksed 354,46 eurot (sh intress 71,07 eurot), müügikahjum 3 790,80 eurot, lisakulud 853,93 eurot ning viivis 6,32 eurot; liisingulepingust II: tasumata liisingumaksed 1385,90 (sh intress 148,19 eurot), periodiseeritud käibemaks 2 622,39 eurot, lisakulud 3 755,87 eurot ning viivis 290,72 eurot. Hageja nõue kostja vastu 14.03.2012 seisuga on 13 060,39 eurot, millise summa väljamõistmist kostjalt hageja palus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Liisinguleping I ülesütlemine on alusetu. Liisingulepingu II osas ei ole hagiavalduses viidatud arveid hageja esitanud ning maksegraafiku alusel ei ole kostjal tekkinud tasu maksmise kohustust, mistõttu on lepingu ülesütlemine põhjendamatu. Liisinguesemed on müüdud alla turuhinna. Kui hageja oleks müünud auto ja kaatri turuhinnaga või isegi 10 % odavamalt, oleks müügihind katnud kõik hageja võimalikud nõuded kostja vastu, sh nõude lisakulutuste hüvitamiseks. Kuna vara jäi peale liisingulepingu ülesütlemist hagejale ja selle väärtus tagastamise hetkel oli suurem kui liisinguandja poolt kantud kulud seoses liisingulepinguga, ei ole hagejal VÕS §-s 367 tulenevat nõuet kostja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja M Malt võlgnevuse 8349,14 eurot AS SEB Liising kasuks. Menetluskulud jättis maakohus 64% ulatuses M Ma ja 36% ulatuses AS SEB Liising kanda. VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Liisingulepingu I üldtingimuste punkti 11.1.1 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja nõuda ja lepingu üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt 2 järjestikusel

2(6)

maksepäeval (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-1-07 p-s 24). Kuna üldtingimuste punkt 11.1.1 neile nõuetele ei vasta, võimaldades lepingu lõpetamist tunduvalt lihtsamalt, on tegemist tühise punktiga. Vaatamata aga üldtingimuste punktis 11.1.1 sätestatule on hageja lähtunud VÕS § 416 sisust, ehk lepingu ülesütlemisest juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Vähemalt kolmele võlguolevale maksele viidatakse ka liisingulepingute ülesütlemise teatises ning antakse kahenädalane tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Liisingulepingute ülesütlemise teatise väljastamise kuupäeva seisuga (04.08.2009) oli kostjal tasumata lepingu I osas neli arvet ja lepingu II osas kuus arvet. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud arved hagejale tähtaegselt tasunud. Eeltoodu tõttu oli hageja õigustatud liisingulepingu I ja II ennetähtaegselt lõpetama. Maakohus tuvastas, et kostjal jäid liisingulepingu I alusel tasumata osamaksed koos intressi ja käibemaksuga summas 354,46 eurot ja liisingulepingu II alusel osamaksed koos intressi ja käibemaksuga kokku summas 4715,62 eurot. Liisingueseme II kindlustamisega seotud kulud pidi kandma kostja vastavalt liisingulepingu II üldtingimuste punktis 9.1 sätestatule. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja liisingulepingu I üldtingimuste punkti 6.9 mõistis maakohus välja kostjalt viivise 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas, so liisingulepingu I puhul 6,32 eurot ja liisingulepingu II puhul 290,72 eurot. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu I ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt liisingulepingu I üldtingimuste punktist 11.4 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja liisingueset I hagejale ei tagastanud, andis hageja liisingueseme I koostööpartnerile Winterland Group OÜ otsingusse. Liisinguese I leiti 21.10.2009, mille kohta vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt, millele on alla kirjutanud ka kostja ja esitati hagejale otsimisteenuse eest arve nr 57 summas 191,73 eurot. Samal kuupäeval sama aktiga anti liisinguese I üle hageja koostööpartner Autolink OÜ-le, kes osutab hagejale müügiteenust. Liisinguesemele I tehti keemiline sisepesu ja poleerimine, mille kohta Autolink OÜ esitas hagejale arve nr 911085 summas 168,99 eurot. Kuna liisinguesemel I puudus tehniline pass, tellis Autolink OÜ ARK-st duplikaadi, mille kohta esitas hagejale arve nr 1001162 summas 23,01 eurot. Liisinguese I pandi koheselt Autolink OÜ müügiplatsile müüki hinnaga 245 000 krooni, mida langetati 15.12.2009 hinnale 219 000 krooni ja 04.02.2010 hinnale 185 000 krooni. 21.01.2010 saatis hageja kostjale teatise liisingueseme I oksjonile paneku kohta 03.02.2010. Hageja tellis oksjoni jaoks liisinguesemele I hindamisakti Auxxi OÜ-lt, mille kohta esitas Auxxi OÜ hagejale arve nr 210004 summas 96,02 eurot. Oksjonile registreerimise eest esitas Auktion & Markt AG hagejale arve summas 100 eurot. Liisingueset I oksjonil müüa ei õnnestunud. 19.02.2010 saatis hageja kostjale teate, et liisingueset I soovitakse osta hinnaga 10 481,51 eurot (164 000 krooni) ja paluti teatada oma võimalikust ostusoovist või võimalikust kõrgema hinnaga ostjast. Liisinguese I müüdi 04.03.2010 OÜ-le Skinest Car Trade hinnaga 10 497,49 eurot (164 250 krooni, ilma käibemaksuta 8747,90 eurot ehk 136 874,89 krooni). Kuna Autolink OÜ hoidis liisingueset I müügiplatsil müügis 139 päeva, esitas Autolink OÜ hagejale parkimistasu arve nr 1003114 summas 266,51 eurot. Seega on liisingulepingu I alusel lisakulude nõue kokku 853,93 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lisakulude osas. Kohus leidis, et tegemist on VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud lisakuludega ning liisingulepingu I ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõue summas 853,93 eurot on põhjendatud. Üldtingimuste punkti 12.5 kohaselt kulutused, millised kaasnevad lepingu ülesütlemisega punkti 12.1 nimetatud alusel, kannab liisinguvõtja. Kui lepingu ülesütlemisega kaasnevad liisinguandjale mistahes kulutused, siis peab liisinguvõtja need viivitamatult hüvitama. Kuna kostja liisingueset II hagejale ei tagastanud, andis hageja liisingueseme II koostööpartnerile Winterland Group OÜ

3(6)

otsingusse. Liisinguese II leiti 12.11.2009 Lohusalu sadamast, mille kohta vormistati üleandmisevastuvõtmise akt ja esitati hagejale tagastusteenuse eest arve nr 62 summas 191,73 eurot. Aktile on peale kirjutatud, et kostjal oli tasumata kaikoha maks summas 12 500 krooni. Selle kohta esitas Lohusalu Sadam OÜ hagejale arve summas 798,90 eurot (12 500 krooni). Liisinguese II anti üle hageja koostööpartner Autolink OÜ-le, kes osutab hagejale müügiteenust. Et liisinguese II saaks sõita Pirita sadamasse, selleks tuli osta bensiini, mille kohta esitati hagejale arve nr 123 summas 198,48 eurot. Ühtlasi tehti liisinguesemele II ka hooldus- ja puhastustööd, mille kohta esitati hagejale arve nr 911221 summas 586,41 eurot. Kuna kaater oli pehme katusega, tuli kaatrit hoida üle talve Pirital angaaris. Selle kohta on hagejale esitatud vara hoiustamise arved nr 912153 summas 218,58 eurot, 1001074 summas 145,72 eurot, 1002073 summas 145,72 eurot, 1003118 summas 145,72 eurot, 1004128 summas 145,72 eurot. Peale liisingueseme II leidmist pandi kaater müüki hinnaga 570 000 krooni, mida vähendati vastavalt hinnakomitee 04.02.2010 protokollile 535 000 kroonini ja 06.04.2010 protokollile 475 000 kroonini. Kaatrile leiti ostja 13.04.2010 ja kaater müüdi hinnaga 475 000 krooni (30 358,03 eurot, sh käibemaks). Ilma käibemaksuta oli kaatri hinnaks 25 298,36 eurot. Müügiteenuse eest esitas Autolink OÜ müügiteenuse arve nr 1004127 summas 910,74 eurot. Seega on liisingulepingu II alusel lisakulude nõue kokku 3755,87 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lisakulude osas. Kohus leidis, et tegemist on VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud lisakuludega ning liisingulepingu II ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõue summas 3755,87 eurot on põhjendatud. Vastavalt liisingulepingu II punktile 1.12 pidi kostja tasuma periodiseeritud käibemaksu summas 8687,03 eurot. Kostja tasus 2131,05 eurot. Vara tagastamise hetke seisu jääkväärtusele 21 853,27 eurot tehti käibemaksu ümberarvestus, mille järgi jäi kostjal tasuda periodiseeritud käibemaksu veel 2622,39 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid periodiseeritud käibemaksu nõude osas. Kohus leidis, et hageja nõue käibemaksu osas on põhjendatud. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme I jääkmaksumus peale liisingulepingu I ülesütlemist oli 12 538,71 eurot (käibemaksuta). Liisinguese I müüdi 04.03.2010 hinnaga 10 497,49 eurot (164 250 krooni, ilma käibemaksuta 8747,90 eurot ehk 136 874,89 krooni). Asjas 07.11.2012 tehtud ekspertiisi akti nr 12-140 kohaselt leidis ekspert Rein Münt, et liisingueseme I harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009 sügisel oli 200 000 krooni koos käibemaksuga ehk 12 782,33 eurot eeldusel, et sõiduk oli heas korras. Kostja ei ole ekspertarvamuse osas vastuväiteid esitanud. Ekspert on võtnud turuväärtusele hinnangu andmisel arvesse mh ka müügi ajahetkel valitsenud ebasoodsat majanduslikku olukorda. Kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme I väärtuseks selle müügihinna, siis luges kohus vastavalt ekspertiisi aktile nr 12-140 liisingueseme I väärtuseks liisingueseme I tagastamisel 12 782,33 eurot (200 000 krooni) koos käibemaksuga, so 10 225,86 eurot ilma käibemaksuta. Liisingueseme II jääkmaksumus peale liisingulepingu II ülesütlemist oli 21 853,27 eurot (käibemaksuta). Liisinguese II müüdi 13.04.2010 hinnaga 30 358,03 eurot (475 000 krooni, ilma käibemaksuta 25 298,36 eurot asjas 03.01.2013 koostatud eksperdi arvamuse nr 01-0113 kohaselt leidis ekspert Olle Uussaar, et liisingueseme II reaalseks turuväärtuseks 2009 II kvartalis oli 36 000 eurot ehk 563 277,60 krooni koos käibemaksuga. Kostja ei ole ekspertarvamuse osas vastuväiteid esitanud. Hageja on küll esitanud vastuväiteid, kuid ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis annaksid alust kahelda ekspertiisiaktis antud igakülgsele hinnangule liisingueseme II turuväärtuse osas. Ekspert on võtnud turuväärtusele hinnangu andmisel arvesse mh ka müügi ajahetkel valitsenud ebasoodsat majanduslikku olukorda. Kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme II väärtuseks selle müügihinna, siis luges kohus liisingueseme II väärtuseks

4(6)

liisingueseme II tagastamisel 36 000 eurot (563 277,60 krooni) koos käibemaksuga, so 28 800 eurot ilma käibemaksuta. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja ees liisingulepingute ülesütlemisest tulenev nõue: • Liisingulepingu I alusel summas 13 753,60 eurot (jääkmaksumus 12 538,71 eurot, debitoorne võlg 354,64 eurot, viivis 6,32 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 853,93 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 10 225,86 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostjal liisingulepingu I alusel hageja ees võlgnevus summas 3527,74 eurot. • Liisingulepingu II alusel summas 33 621,40 eurot (jääkmaksumus 21 853,27 eurot, debitoorne võlg 4715,62 eurot, viivis 290,72 eurot, vara tagastamise ja realiseerimise kulu 3755,87 eurot, periodiseeritud käibemaks 2622,39 eurot, kindlustusvõlg 383,53 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 28 800 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostjal liisingulepingu II alusel hageja ees võlgnevus summas 4821,40 eurot. Kokku lepingutest tulenev kostja võlgnevus on 8349,14 eurot, milline kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas lisakulutuste nõude summas 4609,80 eurot ja teha uus otsus, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta rahuldamata lisakulutuste nõue ja vähendada M Malt väljamõistetud summat 4609,80 euro võrra. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on otsuses loetlenud kõik lisakulutused ning lõppkokkuvõttes sedastanud, et tegemist on VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud lisakuludega ja nõue lisakulude osas on põhjendatud. Kohus aga ei ole selgitanud, millel selline järeldus põhineb, seega on rikutud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Tegemist on olulise menetlusliku rikkumisega, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja ei vaielnud lisakulutuste nõudele sisuliselt vastu. Kostja vastuväited seoses lisakulutustega sisalduvad 29.08.2012 menetlusdokumendi p-s 2.9. Kostja tugines maakohtu menetluses lisakulude vaidlustamisel üksnes asjaolule, et kui hageja oleks võõrandanud auto ja kaatri turuhinnaga või isegi 10 % odavamalt, oleks müügihind katnud kõik hageja nõuded kostja vastu, sh lisakulutuste hüvitamise nõude. Kostja ei ole maakohtu menetluses vaielnud kulutustele vastu, mh põhistanud ega tõendanud, et nende kulutuste tegemine ei olnud vajalik või nende hind on odavam, samuti et tegemist ei ole üldse lisakulutuste alla kuuluvate kulutustega. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ka kohtu poolt tuvastatud liisinguesemete müügihinda nende tagastamise hetkel. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et kohus on lisakulutused üksnes loetlenud. Kohus on piisavalt põhjendanud lisakulutuste tekkimise alust

5(6)

(viidates lepingu punktile) ja tõendatust (viidates asjaolule ja tõendile). Kuivõrd kostja ei vaielnud sisuliselt vastu lisakulutuste vajalikkusele või suurusele, puudus kohtul võimalus seda omaalgatuslikult kontrollida. Kohus menetleb hagi poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Apellatsioonimenetlustes sai kostja menetlusabi riigilõivu 325 euro tasumiseks apellatsioonkaebuse esitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2013 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.