Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2013 tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-13-36482
Tsiviilasi
XXXhagi AS XXXvastu kindlustushüvitise, viivise nõudes
Hagihind
41 777,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(ik: XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja: AS XXX(XXXX, XXX), esindaja XXX
Kohtuistungi toimumise aeg, koht ja osalejad
Kohtuistung 23.10.2013, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, hageja esindaja v.adv. T. Repp ja kostja esindaja H.-F. Ulm
kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused XXX sõlmis XXXAS ́iga sõiduki Lexus GS 300, reg.nr XXX, kindlustamiseks kindlustuslepingu, mille alusel väljastas kostja 13.11.2009.a. kindlustuspoliisi nr 9316455 kehtivusega 13.11.2009 kuni 12.11.2010. 30.08.2010.a kell 00:10 toimus sõidukiga teelt väljasõit Viljandi mnt ja Kurtna küla vahelisel teel Harjumaal, mille alusel alustas kostja 30.08.2010.a kaskokahju nr XXX menetlust. Kostja teatas 20.12.2010.a., et on esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks hageja suhtes karistusseadustiku § 212 tunnustel ning kindlustushüvitise väljamaksmise otsustab hageja sõltuvalt nimetatud avalduse lahendamise tulemustest. Kostja keeldub hageja kahju hüvitamise nõuet rahuldamast enne, kui PPA Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talitus lõpetab 27.12.2010.a alustatud kriminaalmenetluse nr 10730000691. Kostja on ebamõistlikult kaua viivitanud kahjumenetluse läbiviimise ning kindlustushüvitise maksmise otsuse tegemisega. Kostja poolt kasutatavate kindlustuse üldtingimuste p 69, mis annab kostjale aluse kahjumenetlus peatada ning viivitada hüvitise väljamaksmisega, on tühine, kuna on vastuolus VÕS § 450, 427 lg1 tuleneva põhimõttega. Lisaks on üldtingimuste p-i 69 näol on tegemist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p-i 19 järgi ning ka sellest tulenevalt on üldtingimuste p 69 tühine. Kohaldada tuleb seadust. Sõidukikindlustuse tingimuste p 41 ja p 44 kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga kuna sõiduk on hävinenud õnnetusjuhtumi, so liiklusõnnetuse tulemusel. Sõiduki taastamise maksumuseks oleks XXX AS-i poolt 28.10.2010.a. tehtud pakkumise kohaselt 490 000 krooni ning sõiduki turuväärtuseks ca 500 000 krooni. Kuna sõiduki taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas, siis tuleb sõidukikindlustuse tingimuste p-de 170 ja 172 kohaselt kuulub hüvitamisele täiskahju, milleks on kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Poliisi kohaselt on õnnetusjuhtumi korral omavastutuse suuruseks 3 000 krooni (s.o 191,74 eurot), seega võrdub hagejale väljamaksmisele kuuluv hüvitis sõidukitingimuste p-i 165 kohaselt 497 000 krooniga (500 000 – 3 000) ehk 31 764 euro ja 9 sendiga. VÕS § 450 lg 3 muutus nõue sissenõutavaks 30.09.2010.a. Kostja on maksmisega viivituses kuni hagi esitamise hetkeni kokku 1035 päeva.
kindlustushüvitise
2 (7)
Üldtingimuste p-i 72 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Üldtingimuste p 72 on tühine. Üldtingimuste p 72 alusel saaks antud juhul nõuda kostjalt viivist 31 eurot 76 senti päevas (0,1% 31 764 eurost 9 sendist). Maksimaalselt saaks sel alusel nõuda kuni 3176 eurot 41 senti (10% kindlustushüvitisest) saja päeva eest ehk kuni 07.01.2011.a. Seadusjärgset viivist saaks hageja nõuda perioodi eest alates 01.10.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 06.08.2013. a seisuga 7313 eurot 92 senti. Kuivõrd viivisenõue seadusjärgses määras ületab üldtingimuste p-i 72 alusel maksimaalselt väljamõistetavat viivist 3176 eurot 41 senti, tuleb väljamõistetava viivise arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Seega on nõutav viivis 06.08.2013.a seisuga 7313 eurot 92 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 31 764,09 eurot, viivise 7313,92 eurot kuni hagi esitamiseni 06.08.2013 ning põhivõlaga tasumisega viivitamises eest alates hagi esitamisest 07.08.2013 kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta sellel rahuldamata, kulud hageja kanda. Vaidlusaluse juhtumi on hageja toime pannud tahtlikult – tegemist on kindlustuskelmusega. Kostja avalduse alusel on alustatud 27.12.2010 hageja suhtes kriminaalmenetlus nr 10730000691 KarS § 212 lg 1 alusel Piirivalve- ja Politseiameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talituse poolt. Kriminaalmenetluse maksimaalne aeg on 5 aastat ja seostub kuriteo aegumisega. ÜU tingimuste p 69 ei ole tühine, ei ole seadusega vastuolus ega kahjusta hagejat. Tegemist ole ootamatu sündmusega, hageja on tahtlikult toime pannud kindlustusjuhtumi, tegemist pole kindlustusjuhtumiga lepingu mõttes, kostja vabaneb täitmise kohustuste VÕS § 452 järgi. Kohtu põhjendused Vaidlust ei olnud järgmiste asjaolude üle: o XXXja XXXAS-i vahel oli sõlmitud sõiduki Lexus GS 300, reg nr XXX suhtes kindlustusleping kehtivusega 13.11.2009.a. kuni 12.11.2010.a. o Hageja oli tarbija lepingu sõlmimise ajal. o 30.08.2010.a kell 00:10 toimus sõidukiga teelt väljasõit Viljandi mnt ja Kurtna küla vahelisel teel Harjumaal, tegemist oli kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu tähenduses o kostja alustas 30.08.2010 kaskokahju nr XXX menetlust. o Hageja palus kahju hüvitamist 13.12.2010 nõudeavalduses ja pretensioonis ning vastava otsuse tegemist kostjalt. o Kostja avalduse alusel on hageja suhtes alustatud 27.12.2010.a PPA Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talituses kriminaalmenetlus nr 10730000691, mis ei ole lõpetatud. o Lepingu lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused UÜ 20021 ja sõidukikindlustuse tingimused XXX, mis on tüüptingimused. o Kostja ei ole kahju hüvitanud tuginedes UÜ 20021 p 69 ega ole teinud otsust kahju hüvitamata jätmise kohta või hüvitamise (osalise/täieliku) kohta. 3 (7)
o Lepingujärgne viivis oleks üldtingimiste UÜ 20021 p 72 alusel perioodi eest 01.10.201007.01.2011 ehk maksimaalselt 10% hüvitisest kokku 3176,41 eurot o Seadusjärgne viivis oleks perioodi eest 01.10.2010-06.08.2013 hagi esitamiseni 7313, 92 eurot. o Sõiduki taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas, hüvitise suurus on 31764,90 eurot. Kuna vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid ülalmainitud sõiduki suhtes varakindlustuslepingu (kasko), siis kohustub VÕS § 422 lg 1 alusel kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustuslepingu järgi juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitama kindlustusvõtjale, soodustatud isikule või maksma kokkulepitud rahasumma (ühekordselt, osamaksetena) või täitma muu kindlustuslepingus kokkulepitud kohustuse. VÕS § 424 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelneval kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitmise oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul juhtumi toimumisel hüvitama vastavalt lepingule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, lg 3 alusel toimub kahju hüvitamine rahas, kui lepingus pole kokku lepitud muud viisi.
Vaidlus VÕS § 76 lg 1,2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik ja seda tuleb täita lepingus kokkulepitud viisil. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kuna vaidlust ei olnud, et kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kostja poolt kasutatavate tüüptingimustena kindlustustingimused UÜ 20021 ja sõidukikindlustuse tingimused XXX, siis kontrollib kohus, kas tingimused, millel kostja on tuginenud kahju käsitlemisel, on tühised. Hageja leidis, et kindlustuse üldtingimuste UÜ 20021 p 69, on tühine, kuna kaldub kõrvale seaduses sätestatud põhimõttest, on lisaks ebamõistlikult kahjustav ja selle tõttu tühine. Kostja sellega ei nõustunud. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. VÕS § 450 lg 3 I lause sätestab, et kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandja täitmise kohustuse arvel raha maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. Tõlgendades viidatud sätteid koostoimes leiab kohus, et kui kindlustusvõtja on siiski nõudnud pärast kahju juhtumit kahju hüvitamist, peaks kindlustusandja otsustama selle üle, kas ta hüvitab kahju või ei hüvita ning kui ta ei tee otsust, siis hüvitamata kahju 1 kuu jooksul. Käesoleval juhul ei olnud vaidlust selles, et kindlustusandja pole hagejale midagi hüvitanud ega otsustanud 1 kuu jooksul arvates juhtumi registreerimisest 30.08.2010 ega ka pretensiooni esitamisest 13.12.2010. VÕS 427 lg 1 järgi on tühine tingimus, mis on vastuolus VÕS § 450. VÕS § 42 lg 3 p 19 kohaselt on ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks tingimus, mille kohaselt antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata oma kohustuse täitmise aeg või antakse talle kohustuste 4 (7)
täitmiseks ebamõistlikult pikk või ebatäpselt määratletud tähtaeg. Ebamõistlik tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 tulenevalt tühine. Tühise tingimuse puhul kohaldatakse VÕS § 41 kohaselt seadust. Üldtingimuste ÜU 20021 p-i 69 sätestab, et kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-, kriminaal-, haldus- või haldusõiguserikkumise (väärteo) asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu - või vastava ametiisiku otsuse jõustumist. Hinnates viidatud tingimust, leiab kohus, et kostja poolt kasutatav tüüptingimus võimaldab viivitada kindlustushüvitise maksmisega seni kuni kindlustusandjast sõltumatu isik/organ/asutus on tuvastanud asjaolud, mis võiksid mõjutada kindlustusandja otsust - hüvitist maksta või ei. Selliseks asjaoluks on näiteks kindlustuskelmuse toimepanemine või muu asjaolu, mis seostub tahtliku kindlustusjuhtumi toimepanemisega ja võimaldab VÕS § 452 järgi kindlustusandjal keelduda hüvitise maksmisest. Selline tingimus võimaldab kindlustusandjal nn lükata juhtumi asjaolude uurimine /kindlakstegemine muu isiku peale, mitte ise kahju asjaolusid välja selgitada ja otsustada nende pinnalt selle üle, kas hüvitis maksta või keelduda maksmisest. Lisaks annab tingimus kostjale kohustuste täitmiseks määratlemata tähtja /ebamõistlikult pika tähtaja. Nimelt väitis kostja, et maksimaalselt on kriminaalmenetluse aega viidatud süüteo asjas 5 aastat (piirdub aegumisega), mis on ebamõistlikult pikk aeg kostja kohustuse täitmiseks. Seega ei vasta tingimuste p 69 sätestatu VÕS § 450 lg 3 tulenevale põhimõttele hüvitada kahju võimalikult kiiresti - vähemalt minimaalses ulatuses 1 kuu jooksul kindlustusjuhtumist teatamisest ning on seetõttu VÕS § 427 lg 1 järgi tühine. Lisaks on tingimus ka VÕS § 42 lg 3 p 19 järgi ebamõistlikult kindlustusvõtjat ehk hagejat kahjustav, kuna kostja kohustuse täitmise tähtaeg on ebatäpselt määratletud/ebamõistlikult pikk arvestades kriminaalmenetluse süüteo asja aegumist (5 aastat). Seega on UÜ 20021 p 69 sätestatud tingimus tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada seadust ja kostjal ei ole õigus VÕS § 76 lg 1 järgi tugineda üldtingimuste UÜ 20021 p-le 69 ning seada sõltuvusse oma kindlustushüvitise otsuse tegemine sellest, millal kriminaalmenetlus asjas nr 10730000691 lõpetatakse. Kostja leidis, et puudub kindlustusjuhtum, juhtum on tahtlikult tekitatud. Sõidukikindlustuse tingimuste p 41 kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks muuhulgas õnnetusjuhtumit, sh liiklusõnnetust. Viidatud tingimuste p-i 44 kohaselt loetakse õnnetusjuhtumiks (sh liiklusõnnetuseks) kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist mistahes kindlustusvõtjale, kindlustatule, soodustatud isikule ja kindlustusobjekti seaduslikule valdajale ootamatu sündmuse või teo tagajärjel. Kostja väitis, et kindlustusjuhtum on tahtlikult hageja poolt esile kutsutud, mistõttu pole tegemist ootamatu juhtumiga sõiduki kindlustustingimuste p 41, 44 järgi, küll aga pole kostja oma väited tõendanud. Seega on alusetu kostja väide, et tegemist pole ootamatu sündmusega kindlustustingimuste p 44 järgi ning tegemist on kindlustusjuhtumiga viidatud tingimuste ning VÕS § 423 lg 1 järgi. Kuna vaidlusaluse juhtumi näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, kostja ei ole tõendanud, et kindlustusjuhtumi oleks hageja toime pannud tahtlikult ning kuna kindlustusjuhtumi toimumisest on möödunud üle kuu, siis on hüvitamiskohustus muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja keeldub 5 (7)
kohustuse täitmisest, rikkudes kohustust, siis on hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist – kindlustushüvitise maksmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 422 lg 1, 423 lg1, § 476 lg 1. Hüvitis Sõidukikindlustuse tingimuste TS2010 p 170 ja 172 kohaselt loetakse sõiduki taastamine majanduslikult põhjendatamatuks, kui taastamise maksumus ületab 70% sõiduki turuväärtusest, ning sellisel juhul kuulub hüvitamisele täiskahju, milleks on kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kohtule hageja poolt esitatud XXX AS-i 28.10.2010.a. tehtud pakkumisest nähtuvalt oli vaidlusaluse sõiduki taastusremondi maksumus 490 000 krooni ning turuväärtuseks oli ca 500 000 krooni kindlustusjuhtumi eelse aja seisuga. XXX AS pakkumise kohaselt ei ole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas. Eeltoodud XXX AS pakkumisega on hageja tõendanud, et sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas vastavalt p 170,172. XXX p 165 järgi on hüvitis see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja ning hüvitis võrdub kahju summa ja omavastutuse vahega. Lepingu kohaselt oli õnnetusjuhtumi korral omavastutuse suuruseks 3 000 krooni ehk 191,74 eurot. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda p 170, 172, 165 , VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 108 lg 1, § 422 lg 1, § 476 lg 1, 3 järgi hüvitist rahas vastavalt 31764, 09 eurot ( 500 000 – 3 000 =497 000 krooni). Viivis Hageja leidis, et tingimuste UÜ 20021 p -s 72 viivise kohta sätestatu on tühine tüüptingimus. Mainitud p 72 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. VÕS § 451 kohaselt on tühine kokkulepe, mille järgi kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral. VÕS § 450 lg 3 kohaselt muutus kostja kohustus sissenõutavaks arvates ühe kuu möödumisest kindlustusjuhtumist teatamisest. Vaidlus puudus selles, et viidatud tähtaega saabus 30.09.2010 ning viivitus alates 01.10.2010 kuni hagi esitamiseni 06.08.13 vastavalt 1035 päeva. Kui arvestada viivist tingimuste UÜ20021 p 72 järgi, oleks viivitus maksimaalselt 3176,41 eurot (maksimummäär 3176,41 10% oleks 31764,09 €-st), päevas oleks viivis 31,76€ (0,1% 31764,09€st). Selliselt kohustuks kostja maksma viivist vaid saja päeva eest (3176,41/31,376=100,01). Seega ei peaks kostja maksma UÜ20021 p 72 järgi viivist pärast 100-ndat viivitatud päeva ja hageja ei saaks nõuda viivist ülejäänud viivitatud aja eest ehk käesoleval juhul ülejäänud 935 päeva eest (hagi esitamise seisu arvestades) ja edaspidigi. Kui kostja kohustuks maksma viivist VÕS 113 lg 1 II lause järgi (seadusjärgses määras), oleks viivis 1035 päeva eest 7313,92 eurot (arvestuse ja suuruse üle vaidlus puudus). Nii ületab seadusjärgses määras arvestatav viivis ÜU 20021 p 72 alusel maksimaalselt väljamõistetavat viivist (3176, 41€). Eeltoodu alusel leiab kohus, et tingimuste UÜ 20021 p 72 järgne viivise tingimus on VÕS § 451 mõttega vastuolus ja seetõttu tühine. Eeltoodu alusel tuleb vaidluses kohaldada VÕS § 41 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära. Kooskõlas TsMS 367 on võlausaldajal õigus nõuda edaspidist viivist protsendina võlast kuni võla tasumiseni aja eest, mil see pole veel muutnud sissenõutavaks. Kuna kostja pole kohustust täitnud ja on viivituses, siis rikub kohustust VÕS§ 100 järgi ning hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetavalt hüvitiselt viivist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 II lause 6 (7)
järgi seisuga 06.08.2013 7313,92 eurot ning TsMS § 367 järgi viivist alates 07.08.2013 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlalt kuni selle tasumiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud, põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitist 31764,09 eurot, viivist perioodi eest 01.10.201006.08.2013 vastavalt 7313,92 eurot ja alates 07.08.2013 viivist võlgnetavalt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule koos kulu tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 123, § 133 lg 1,2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude ja nõutava viivise suurus kokku. Käesoleval juhul on hagihinnaks 41777,96 eurot.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.