Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruskaebus Maksu- ja Tolliamet esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus otsustas võlgniku äriregistrist kustutada. Võlgnik osaleb kostjana käimasolevas tsiviilkohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-11-23135), mille esemeks on Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku ja OÜ T.A. Õigusbüroo vahel 22.12.2009 sõlmitud jagunemislepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tagasivõidetava tehingu järgi üleantud väljanõudmiseks. ÄS § 218 lg-st 1 tulenevalt saab osaühingut likvideerimise järel registrist kustutada üksnes juhul, kui osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-16311 punktis 24 selgitanud, et ÄS § 381 lg 1 (ÄS § 218 lg-ga 1 analoogiline säte aktsiaseltside puhul) eesmärk on vältida nö tagaselja registrist kustutamisega kohtumenetluse nurjamist. Kolleegiumi hinnangul kehtib see TsÜS § 41 lg-st 1 ja PankrS § 130 lg-st 3 tulenevalt ka võlgniku likvideerimisel pankrotimenetluses, st likvideerimise üldsätted kohalduvad ka pankrotimenetluses, kuivõrd seal ei ole teistsugust regulatsiooni. Samas on pankrotiseaduses sätestamata, kuidas peaks toimuma kohtumenetluses osaleva äriühingu kustutamine äriregistrist olukorras, kus äriühingu suhtes algatatud pankrotimenetlus lõpeb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg-s 8 on küll sätestatud, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates, kuid on reguleerimata, et äriühingut saaks kustutada äriregistrist hoolimata asjaolust, et äriühing osaleb poolena käimasolevas tsiviilkohtumenetluses. Seega kohalduvad äriühingu pankrotimenetluse raugemise korral äriühingu likvideerimise üldsätted, mis ei võimalda osaühingut registrist kustutada, kui osaühing esineb poolena käimasolevas kohtumenetluses. Ajutine pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab Eesti Vabariik maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus otsustas võlgniku äriregistrist kustutada. PankrS § 29 lg 8 esimese lause kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul arvates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Sama sätte kolmanda lause järgi võib kohus õigustatud isiku taotlusel pikendada seda tähtaega kuni kuue kuuni. Vaidlusaluses asjas tehtud täiendava kohtumäärusega on võlgniku registrist kustutamise tähtajaks määratud kuus kuud arvates määruse jõustumisest. Seega on kohus likvideerimise tähtaega pikendanud. Riigikohus on märkinud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-125-13), et PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja peamiseks eesmärgiks on anda pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Kuid asjaolu, et seadus võimaldab õigustatud isikul taotleda seaduses sätestatust pikema tähtaja määramist ja seob tähtaja pikendamise likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja kulude maakohtu tagatiskontole tasumisega, viitab sellele, et pankroti raugemisel

2(3)

võlgniku registrist kustutamiseks kohtumäärusega ettenähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine registris. TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Sama sätte teise lause järgi jõustub muu määrus kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on varasemalt väljendanud seisukohta, et PankrS § 29 lg 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku likvideerimise tähtaega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-130-12, p 15). PankrS § 29 lg 5 järgi saab kaevata vaid sama paragrahvi esimese ja teise lõike alusel tehtud määruste peale ehk määruste peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Nimetatud osas ei ole määruskaebust esitatud. Riigikohus on eelviidatud lahendis leidnud, et kaebeõigust ei ole ka juhul, kui pikem likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses. Seega jõustus Harju Maakohtu 05.06.2013 määrus likvideerimise tähtaja osas 19.07.2013 täiendava määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Lähtudes TsMS § 664 lõikest 2 jätab ringkonnakohus Eesti Vabariigi määruskaebuse läbi vaatamata, kuna see on ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.