Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Gennadi Aardami hagi Tatiana Aardami vastu tehingu osalise tühisuse tuvastamiseks, hageja õiguse tuvastamiseks ja võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-5717
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gennadi Aardami määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Gennadi Aardam, esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja Tatiana Aardam
Asja läbivaatamise kuupäev
21. oktoober 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-5717 ja Harju Maakohtu 23. aprilli 2013. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Gennadi Aardami (hageja) hagi Tatiana Aardami (kostja) vastu tehingu osalise tühisuse tuvastamiseks, hageja õiguse tuvastamiseks ja võla väljamõistmiseks.
2.Hagejale tehti 23. aprillil 2013 toimunud eelistungi toimumise aeg ja koht teatavaks kohtukutse kättetoimetamisega hageja lepingulisele esindajale elektrooniliselt infosüsteemi AET kaudu 2. aprillil 2013.
3.Hageja esindaja ei ilmunud 23. aprillil 2013 toimunud eelistungile, kuigi oli eelistungi ajast ja kohast teadlik. Eelistungile ilmumata jätmise põhjustest hageja lepinguline esindaja kohut ei teavitanud. Kostja taotles eelistungil hagi läbi vaatamata jätmist.
4.Harju Maakohus jättis 23. aprilli 2013. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Hageja eelistungile ei ilmunud, samuti ei teavitanud kohut istungile ilmumata jätmise põhjustest. Kostja taotles asja läbi vaatamata jätmist. Samuti tugines maakohus sellele, et hageja ei olnud tasunud täielikult riigilõivu osamakseid ning jättis hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja tsiviilasjas menetlus taastada. Hageja esindaja selgituste kohaselt on tegemist inimliku eksitusega. Hageja esindaja oli kindel, et kohtuistung toimub 29. aprillil 2013, mitte 23. aprillil 2013. Hageja esindaja märkis märkmikusse, et eelistung on määratud 29. aprillile 2013, ning teavitas sellest ka hagejat. Hageja puudumiseks eelistungilt oli mõjuv põhjus, kuna ta teadis, et eelistung toimub teisel päeval. Lisaks leidis hageja, et ta on riigilõivu täies ulatuses tasunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. mai 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 422 lg 1 alusel ei ole kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja esindaja märkis kohtu eelistungi toimumise aja oma kalendris valele päevale. Maakohus jättis põhjendatult kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata, siis mõistis maakohus hagejalt põhjendatult välja menetluskulud täies ulatuses riigituludesse. Hageja juba tasutud riigilõivu 2236 eurot 90 senti teist korda tasuda ei ole vaja ja see arvestatakse osamaksete katteks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määrus tühistada ja tema määruskaebus rahuldada. Hageja arvates ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Maakohus lihtsalt teatas, et ta ei pea hageja lepingulise esindaja põhjendusi piisavaks, mistõttu leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendused ei anna alust määruskaebuse täielikuks rahuldamiseks. Kohtud on jätnud tähelepanuta hageja esindaja seisukoha, et määruse tegemisel tuli kaaluda mõlema poole huve ning tagajärgi, mida toob kaasa hagi läbi vaatamata jätmine hagejale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-07 leidnud, et TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Hageja esindaja palus lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja esindaja märkis oma kalendrisse valesti eelistungi aja, mistõttu ei olnud võimalik, et hageja esindaja või hageja isiklikult ilmuvad kohtuistungile 23. aprillil 2013. Seega oli hageja puudumiseks eelistungilt mõjuv põhjus, kuna ta ei teadnud, et eelistung toimub sellel päeval.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Kuna TsMS § 422 lg-s 1 on täpselt loetletud mõjuvad põhjused, kuid nende loetelu ei ole piiratud ja lõplik, siis jätab kostja Riigikohtu otsustada, kas tsiviilasja menetluses vastaspoole tehtud viga saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse tühistada kohtumäärus, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, või tehtud viga saaks lugeda aluseks, et esitada pretensioon usaldusisikule ehk hageja lepingulisele esindajale korralduse kohusetundetu täitmise tõttu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 viimase lause alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile ning kostja taotles eelistungil hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus tugines seejuures TsMS § 409 lg 1 p-le 1. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta TsMS §-s 412 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud. Nimelt sätestab TsMS § 412 lg 1 p 2, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtukutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. TsMS § 344 lg 1 p 7 järgi märgitakse kohtukutsesse kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Seega peab kohus kohtukutses hoiatama pooli istungilt puudumise tagajärgede eest. Kui see hoiatus aga puudub, siis ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ainuüksi põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile. Menetluse taastamiseks ei ole TsMS § 412 lg 4 järgi vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud põhjusel. Praeguses asjas ei ole maakohus hagejat hoiatanud eelistungilt puudumise tagajärgede eest (vt I kd, tl 176). Seetõttu ei tohtinud maakohus tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p-st 2 jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmine olukorras, kus hagejat ei hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede eest, kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis toob TsMS § 692 lg 4 (koostoimes TsMS §-ga 695) järgi kaasa nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise sõltumata määruskaebuse põhjendustest.
11.Maakohus on hagi jätnud läbi vaatamata ka põhjusel, et hageja ei ole kohtu määratud ajaks tasunud esitatud nõude eest riigilõivu (TsMS § 423 lg 1 p 11). Hageja on edasikaebemenetluses aga väitnud, et riigilõiv on tasutud. Ringkonnakohus ei ole selle väite kohta seisukohta võtnud. Maakohus saab seda küsimust asja uuel läbivaatamisel veelkord kaaluda.
12.Kuna määruskaebus rahuldatakse määruskaebuse motiividest sõltumata (vt p 10), ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuses esitatud väidetele.
13.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.