lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-500/27

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-500/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 412 lg 1, 3, 4, 5Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamineTsMS § 664 lg 1, 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtusTsMS § 409 lg 1Hageja puudumine kohtuistungiltTsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse pealeTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-500/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.01.20222-17-500/74Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.03.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-17922/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.20212-19-4171/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.04.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu80067917(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-500

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-500

Kohtuasi

XX ja YY hagi Korteriühistu Tuulemaa 10 vastu üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. novembri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja Korteriühistu Tuulemaa 10 (registrikood 80067917), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta XX ja YY 13. detsembri 2018. a määruskaebus Harju Maakohtu 21. novembri 2018. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-17-500 läbi vaatamata.
2.Saata asi Harju Maakohtule XX ja YY 13. detsembri 2018. a menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-17-500 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 11. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule Korteriühistu Tuulemaa 10 (kostja) vastu hagi, milles palusid tuvastada, et kostja 10. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused on tühised või kehtetud.
2.Harju Maakohus lükkas 10. oktoobri 2018. a eelistungil asja arutamise edasi ja määras pooltega kooskõlastatult uue kohtuistungi aja 20. novembril 2018 kl 14:00. Sellel istungil esindas hagejat I lepinguline esindaja Igor Stulov ja hageja II esindas ennast ise.
3.Hagejad esitasid uue kohtuistungi toimumise päeval (20. novembril 2018) kl 11:24 maakohtule istungi edasi lükkamise taotluse. Ühtlasi teatas hageja I, et tema lepinguliseks esindajaks ei ole enam I. Stulov. Taotluse kohaselt sõlmisid hagejad enda menetluses esindamiseks kliendilepingu Sulev Manderiga, kellel ei ole võimalik istungile ilmuda kuna tal on samal päeval teises tsiviilasjas varem määratud istung.
4.Hagejate lepinguline esindaja S. Mander esitas samuti kohtuistungi toimumise päeval kl 11:32 maakohtule hagejate taotlusega samasisulise istungi edasi lükkamise taotluse.
5.Harju Maakohus jättis hagejate ja nende lepingulise esindaja taotlused istungi edasi lükkamiseks istungi päeval kl 13:25 saadetud e-kirjaga rahuldamata ja hoiatas, et kui hagejad ei ilmu istungile võib kohus jätta hagi läbivaatamata.
6.Hagejad ei ilmunud 20. novembril 2018 kell 14:00 toimunud istungile ja kostja palus istungil jätta hagi läbi vaatamata. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 21. novembri 2018. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hagejad ei ilmunud kohtuistungile. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt käituvad hagejad menetluses pahatahtlikult. Hagejad olid istungi toimumisest teadlikud alates 10. oktoobrist 2018, kuid allkirjastasid volikirja S. Manderiga alles 20. novembril 2018 kl 10:54, s.o ca 3 tundi enne määratud istungiaega. Seejuures pidid hagejad teadma volikirja allkirjastamisel, et nende uuel esindajal ei ole võimalik neid samal päeval toimuval istungil esindada. Lisaks ei ole hagejad selgitanud, mis takistas neil varem endale esindajat leida. Seega ei olnud hagejatel mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

2-17-500

8.Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja esitanud asjas hagi läbivaatamata jätmise taotlust, mistõttu ei saanud maakohus jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks oli hagejatel istungi aja edasilükkamiseks mõjuv põhjus ja nad ei käitunud menetluses pahatahtlikult ega olnud teadlikud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest.
9.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et maakohus võttis ekslikult hagejate 13. detsembri 2018. a menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule, kuigi hagejad olid esitanud menetluse taastamise avalduse. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata ja asi saata samale maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.
11.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 664 lg 1 järgi menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.
12.Praegusel juhul esitasid hagejad maakohtule menetlusdokumendi, mille pealkirjana oli märgitud küll määruskaebus, kuid menetlusdokumendi sisust ja olemusest tulenevalt taotlesid hagejad TsMS § 412 lg 3 alusel menetluse taastamist. Käsitades hagejate menetlusdokumenti hagi läbi vaatamata jätmise peale esitatud määruskaebusena TsMS § 427 tähenduses, eksis maakohus menetlusõiguse normide vastu.
13.Kolleegium selgitab, et kohus võib kostja taotlusel jätta hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, ning sellisel juhul võib hageja TsMS § 412 lg 3 järgi taotleda, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamiseks ei ole vaja TsMS § 412 lg 4 järgi esitada ega põhistada mõjuvat põhjust mh juhul, kui hagi ei võinud jätta TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud põhjusel läbi vaatamata. Sh ei või kohus jätta hagi TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ning seda põhistanud. Alles menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada TsMS § 412 lg 5 järgi määruskaebuse.
14.Ka Riigikohus on selgitanud, et hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, on hagejal õigus esitada menetluse taastamise avaldus TsMS § 412 lg 3 tähenduses, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale TsMS § 427 tähenduses, ning määruskaebuse võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale (Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 9 ja 15. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3 2 1-48-07, p 8).

2-17-500 Seda arvestades tuli maakohtul lahendada esmalt TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi põhjendatud määrusega hagejate menetluse taastamise avaldus ning alles selle määruse peale esitatud määruskaebuse saanuks maakohus edastada rahuldamata jätmise korral TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

15.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et hagejad esitasid kohtule enne istungi toimumist taotluse istungi edasilükkamiseks ja maakohus jättis selle enne istungit rahuldamata ning põhjendas määruses, miks ei esinenud mõjuvat põhjust istungi edasilükkamiseks. Kuna hagejad palusid menetluse taastada seetõttu, et nende hinnangul oli neil mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks ja nad teavitasid sellest kohut TsMS § 412 lg 1 p 3 tähenduses, siis piisas TsMS § 412 lg 4 järgi juba ainuüksi sellele tuginemisest, ning maakohus pidi kontrollima, kas hagi läbi vaatamata jätmine oli lubatav või tulnuks menetlus TsMS § 412 lg 1 p-s 3 sisalduva keelu rikkumise tõttu taastada. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et hagi läbi vaatamata jätmist välistavaid asjaolusid peab kohus menetluse taastamise taotluse saamisel kohaldama sõltumata sellest, kas hageja on menetluse taastamise taotluses nendele asjaoludele tuginenud või mitte (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-13, p 10).
16.Eelnevat arvestades ei saa ringkonnakohus hagejate 13. detsembri 2018. a menetlusdokumenti määruskaebusena lahendada ning saadab asja samale maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Avalduse lahendamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas menetluse taastamiseks on alust, arvestades mh TsMS § 412 lg 1 p-s 3 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangut. Lisaks tuleb maakohtul avalduse lahendamisel arvestada, et maakohus on oma määruses hagejatele eksitavalt selgitanud kaebetähtaega, mis võib anda alust avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium