lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-70041/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 20.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-13-70041/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2013, Pärnu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-70041

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K.E. (isikukood x, elukoht x, e-post: x ) Kostja: E.T. (isikukood x)

K.E.’i hagi E.T.’i vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

Jätta K.E.’i hagi E.T.’i vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.K.E. esitas 10.10.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E.T.’i vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 5400 €. Hagiavaldus on pealkirjastatud kui tsviilhagi kriminaalmenetluse nr 13267000194 raames. Hagiavalduse kohaselt tungis E.T. 04.05.2013 koos kaaslastega hageja üürikorterisse, mille tulemusena kaotas hageja elukoha ja töölkäimise võimaluse, kuna pidi suunduma lastega mujale elama, kust tööd ei leidnud. Saamata jäänud palga suuruseks hindab hageja perioodi mai kuni oktoober 2013, s.o 6 kuu eest 5400 € (6 x 900 €). Tõenditeks on märgitud hagiavalduses: uurija K. V.’ilt välja nõutav kannatanu ülekuulamise protokoll 19.09.2013, üürileping ja väljavõte e-kinnistusraamatust selle kohta, et kostja on korteri asukohaga x omanik. Ühtegi tõendit hagiavaldusele lisatud ei ole, riigilõivu tasutud ei ole.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele, avalduse puudused takistavad selle menetlusse võtmist ning puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab täiesti uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude olulist täiendamist ja nõude täpsustamist. Hageja nõue ja asjaolud ei ole selged, märkimata on hagihind ning tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumisel määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused.
3.K. E.i avaldusest ei selgu, kas hageja on esitanud oma nõude ka kriminaalmenetluse raames tsiviilhagina ning millises menetlusstaadiumis on kriminaalasi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrS) § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu, tähtajad selleks sätestab KrMS § 225 lõige 1 (s.o kriminaaltoimiku Lk 1 / 3

2-13-70041 tutvustamisest alates kümne päeva jooksul, kusjuures kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku taotluse alusel seda tähtaega pikendada). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi kriminaalmenetluses (erinevalt tsiviilkohtumenetluse korras esitatud kahju hüvitamise hagist) riigilõivuvaba.

4.Tsiviilkohtumenetluse korras esitatavas hagi vormistamise nõuded sätestab TsMS § 363 lg 1, mille p-de 1-3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samuti tuleb märkida, kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 363 lg 1 p 4). K. E.i hagi eelnimetatud nõuetele ei vasta. Hagiavalduses viidatakse nii kriminaalasjale kui üürilepingule ning esitatud puudulike asjaolude pinnalt ei ole selge, kas hageja soovib kahjuhüvitist nõuda üürilepingu rikkumise või õigusvastaselt süülise tegevusega kahju tekitamise alusel. Kumbki alus eeldab mõnevõrra erinevate faktiliste asjaolude esitamist ja tõendamist, võimalik on esitada nõuded ka alternatiivselt (sellisel juhul on soovitav hagis ära näidata nõuete järjekord).
5.K. E.i 10.10.2013 napisõnalisest avaldusest ei nähtu muu hulgas, millisel aadressil väidetav kahju põhjustanud sissetung toimus: hageja üksnes kirjeldab, et E. T. koos kaaslastega tungis tema üürikorterisse, selle aadressi ei näidata. Samuti hageja ei põhjenda, miks hagejale tekkinud kahju eest peaks vastutama ainult E. T.. Hagis viidatakse e-kinnistusraamatu väljavõttele selle kohta, et E. T. on x asuva korteri omanik, kuid ei märgita, millist asjaolu see tõendama peaks, hagis ei tugineta sellele, et E. T. oli üürikorteri omanik. Hagiavaldusest ei nähtu samuti, mis asjaoludel kostja hageja valduses olnud korterisse sisenes, mil viisil see põhjustas hageja ja tema laste elukoha kaotuse ning kuhu ja millal hageja seejärel kolis.
6.Hagiavaldusest ei nähtu, kas ja kus hageja sissetungi ajal töötas. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduses on hageja elukohaks praegu x. Eeldusel, et vaidlusalune üürikorter asus aadressil x (miks muidu hageja selle korteri kuuluvust kostjale esile tõstab), ei ole ilmselt põhjendatud väited kolimisega seoses tööl käimise võimaluse kaotamise kohta. Lisaks näitab hageja kostja elukohana sama x korteri aadressi, seega vajab täiendavat selgitamist ka väide, et kostja on korterisse sisse tunginud. Hagi uuesti esitamisel tuleb hagejal kaaluda sellel alusel kahjunõude esitamise põhjendatust. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hageja esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
7.K. E.i avaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit. Avalduses nimetatud eraldi failidena lisatud kinnistusraamatu väljavõtet ega üürilepingut kahel lehel kohtule esitatud ei ole, kohtu infosüsteemis on ainult hageja digitaalselt allkirjastatud hagiavaldus ühel lehel. Hagiavalduse punktis 4.1. nimetatu kannatanu ülekuulamise protokolli uurijalt kätte nõutavusest ei selgu, kas hageja taotleb kohtult selles osas tõendite kogumist. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa ise tõendite esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Sellisel juhul tuleb kohtule põhistada, miks hageja ise tõendit kätte ei saa (arvestades, et tegemist on hageja enda kriminaalmenetluses antud ütlustega). Lisaks kohus märgib, et hageja enda ütluste protokoll ei ole kohane tõend. Ütluste protokolli saaks kohus hinnata dokumentaalse tõendina, kuid hagejal on võimalik taotleda enda tsiviilasjas vande all ülekuulamist kohtu poolt vahetult. Kui hageja soovib kostja süü tõendamisel tugineda kriminaalasjas tuvastatule, saab tõendiks olla eelkõige kostja suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas. Sellist tõendit hagiavaldusele lisatud ei ole. Lk 2 / 3

2-13-70041

8.Tsiviilkohtumenetluses tuleb varalise kahju nõudelt maksta riigilõivu nagu muudelt rahalistelt nõuetelt. Vastavalt TsMS §-is 124 sätestatule on avalduses näidatud kahju suuruse järgi antud asjas hagihind 5400 €, millelt nõutav riigilõivu täismäär oleks 425 €. Kui avaldust ei esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis riigilõivu soodusmäär 350 € ei kohaldu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja tasub riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest selle oluliste vormiliste puuduste tõttu ning sellisel juhul on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tasumist, ei pea kohus vajalikuks enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist määrata hagejale tähtaega riigilõivu tasumiseks. Hagejal on võimalik hagi uuesti esitada elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning tasuda riigilõivu soodusmäära järgi.
9.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal õigus sama nõudega uuesti kohtu poole pöörduda, eelnevalt tuleb kõrvaldada käesolevas määruses viidatud puudused hagiavalduses.
10.Arvestades võimaliku kahjunõude õiguslikku keerukust, soovitab kohus hagejal kasutada hagiavalduse vormistamiseks kvalifitseeritud õigusabi teenust. Kohus selgitab, et kui hageja majanduslik olukord ei võimalda tal endal õigusabi eest tasuda, on võimalik riigi õigusabi seaduses sätestatud korras taotleda riigi õigusabi nii õigusdokumendi koostamiseks ja õigusalaseks nõustamiseks, kui ka esindamiseks tsiviilkohtumenetluses. Riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlejal esitada kohtule vormikohane riigi õigusabi taotlus (blanketid saadaval Pärnu Maakohtu kantseleis Kuninga tn 22, samuti elektrooniliselt Interneti aadressil http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/oigusabi). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja