Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Võlgniku tööd viibisid hiljem vähesel määral seetõttu, et objektil toimusid põrandatööd, kuid kui võlgnik oleks teostanud silla paigaldamistööd õigeaegselt, ei oleks ta pidanud põrandatööde pärast viivitama, sest põrandatööd ei takistanud töödega alustamist. Võlgnik ei olnud objektil Tallinna Lennusadama vesilennukite angaarid ainuke töövõtja, mistõttu hagejale oli oluline, et võlgnik tähtaegadest kinni peab. Sellest oli ka võlgnik teadlik. Hageja võttis heas usus arvesse teiste alltöövõtjate tööde teostamise graafiku võimalikke mõjusid võlgniku töödele ja võimaldas võlgnikul algselt kokkulepitust tööde hilisemat teostust. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 20.11.2011, sest 31.08.2011 lisakokkuleppe p. 1.4.2 kohaselt pidi võlgnik tööd lõpetama juba 08.11.2011. Samas ei olnud võlgniku tööd valmis ka 27.11.2011. Pooled vaatasid tööd esmakordselt üle 30.11.2011, kuid siis ei olnud võlgniku tööd sellises nõuetekohases seisundis, mis võimaldanuks nende vastuvõtmist. Nimetatut kinnitab 14.12.2011 akt, mille hageja ja võlgniku esindajad on allkirjastanud. Alltöövõtu lõppülevaatuse akt kinnitab, et tööd valmisid ja need anti hagejale üle 14.12.2011. 27.11.2011 oli sild osaliselt viimistlemata, s.t laki ja oksiidiga katmata. Ehitustööde päevikust nähtub, et 29.11.2011, s.t kaks päeva pärast väidetavat võlgniku poolset tööde lõpetamist, toimusid objektil veel ekspositsiooni sildade montaaž, käsipuupostide lihvimine, poltide ülepingutamine ja sildade viimistlemine. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 16.08.2012, kuid hageja sellest osa ei võtnud. Nimetatud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 119 nõuet ning jäeti tunnustamata 3 nõuet, s.h hageja nõue täies ulatuses. Hagejal puudub võlgniku vastu pankrotimenetluses esitatud leppetrahvi nõue 80 729, 96 eurot, sest võlgnik ei ole hageja ja võlgniku vahel 21.02.2011 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingut nr. 02.10.091A.052 rikkunud või ei ole võlgnik rikkumise eest vastutav, sest rikkumise põhjustas hagejast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi võlgnik hagejale valmistama ja paigaldama Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride ekspeditsiooni silla ja klaasfassaadi teraskonstruktsioonid ning hageja pidi selle eest tasuma võlgnikule 585 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 31.08.2011 lisakokkuleppe p. 1.1 kohaselt kohustus hageja tasuma võlgnikule täiendavalt tasu 178 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti leppisid pooled kokku uues tööde finantseerimise ja teostamise graafikus ning tööde akteerimise korras. Tööde lõpliku üleandmise tähtaega pikendati kokkuleppega kuni 08.11.2011. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja andma võlgnikule juurdepääsu objektile silla I paigaldamiseks hiljemalt 22.08.2011, s.o 34 nädalal. Hageja nimetatud kuupäeval võlgnikule juurdepääsu ei võimaldanud, andes selle alles 24.10.2011 ehk 28 kalendripäeva hiljem, kui oli kokkuleppes sisalduv objekti vastava tööfrondi üleandmise tähtpäev. Kuigi lepingupoolte vahelises kirjavahetuses puudub kokkulepe selle kohta, et tööde lõpetamise tähtaeg lükkus edasi kuni 20.11.2011, nähtub, et hageja ja võlgnik leppisid kokku, et sildade montaaž algab 24.10.2011 ja lõpeb 20.11.2011. Lepingu punktide 3.3.5 ja 3.3.6 kohaselt pidid olema kõik tööd lõpetatud 7 päeva pärast sillakonstruktsioonide paigaldamist. Kuna sillakonstruktsioonide paigaldamise lõpptähtajaks oli 20.11.2011, siis oli kõikide tööde lõpetamise tähtajaks 27.11.2011 ja seega on võlgnik lõpetanud tööd tähtaegselt, s.o 27.11.2011.

30.11.2011 kell 11.00 toimus koos hageja ja omaniku järelevalvega tööde lõppülevaatus, mille kohta vormistati lõppülevaatuse akt. Pärast lõplike tööde teostamise kalkulatsioonide tegemist esitas võlgnik 12.12.2011 hagejale allkirjastamiseks teostatud tööde akti nr. 04, millega akteeriti 100% lepinguliste tööde mahust. Hageja allkirjastas teostatud tööde akti 14.12.2011, millel kinnitas, et lõppülevaatuse käigus avastatud puudused on kõrvaldatud ning tööd on vastu võetud. Samal päeval pärast tööde vastuvõtmist esitas hageja võlgnikule kirjaliku teate, millega teavitas võlgnikku sellest, et ta ei aktsepteeri võlgniku poolt esitatud teostatud tööde akti nr. 04, esitas võlgnikule leppetrahvi nõude 80 730 eurot ja teatas, et võlgnikul ei ole õigust täiendavale tasule. Võlgnik on käitunud hoolikalt, korrektselt, heas usus ja kooskõlas lepinguga, kuid hageja on olnud pahatahtlik ja ebamõistlik. Pärast hageja tööjuhi X X tööde aktsepteerimist allkirja andmisega teostatud tööde aktile, saatis hageja juhatuse liige X X kirja, et ei aktsepteeri võlgniku just allkirjastatud teostatud tööde akti. Selline käitumine on äärmiselt pahausklik ja selle eesmärgiks on hageja soov jätta maksmata lepingu alusel teostatud tööde eest. Hagejal puudub alus nõuda võlgnikult leppetrahvi, kuna tähtaja võimaliku hilinemise põhjustasid hageja enda tegemised või tegemata jätmised. Kuna hageja rikkus korduvalt omapoolset kohustust tagada võlgnikule tööde teostamiseks vajalik tööfront ja lükkas seda pidevalt edasi, välistab seadus hageja õiguse nõuda võlgnikult leppetrahvi tulenevalt lepingu rikkumisest tähtaegade ületamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, esitab kostja alternatiivselt vastuväite leppetrahvi suuruse osas. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, milline oli poolte vahel kokku lepitud tööde teostamise lõpptähtaeg ja kas hageja oli vastuvõtuviivituses ning kas hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud. Hageja ja AS Ilmarine vahel 21.02.2011 sõlmitud alltöövõtulepingu nr. 02.10.091A.052 punktide 3.1 ja 3.3.6 kohaselt kohustus töövõtja andma lepingu tingimustele vastavad tööd tellijale üle hiljemalt 16.09.2011. Poolte vahel 31.08.2011 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu lisakokkuleppe punktis 1.4.2. muutsid pooled varasemat kokkulepet ja leppisid kõikide lepingujärgsete tööde lõpetamise ajaks kokku 08.11.2011. Hageja võimaldas võlgnikul lõpetada tööd hiljemalt 20.11.2011. Kostja hinnangul pidid lepingu punktide 3.3.5 ja 3.3.6 kohaselt kõik tööd olema lõpetatud 7 päeva pärast sillakonstruktsioonide paigaldamist. Kuna sillakonstruktsioonide paigaldamise lõpptähtajaks oli 20.11.2011, siis oli kõikide tööde lõpetamise tähtajaks 27.11.2011. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et sildade montaaži alguseks on 24.10.2011 ja lõpptähtaeg on 20.11.2011. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 3.3.5 ja 3.3.6 nähtub, et poolte vahel oli kokku lepitud sillakonstruktsioonide paigaldamine eelviimase tööetapina, viimaseks tööetapiks vastavalt lepingu punktile 3.3.6 oli tööde lõpetamine 7 päev hiljem. Eeltoodust tulenevalt on õige kostja seisukoht poolte vahel kokku lepitud tööde lõpptähtaja osas. Kuna poolte vahel oli e-kirjavahetuses kokku lepitud sildade paigaldamise ehk eelviimase tööetapi tähajaks 20.11.2011, siis lisandus sellele vastavalt lepingu punktile 3.3.6. 7 päeva tööde

lõpetamiseks ehk viimase tööetapi täitmiseks. Eeltoodust tuleneb, et pooled olid kokku leppinud tööde lõpetamise tähtajas 27.11.2011. Ehitustööde päevikust nähtub, et 29.11.2011, s.t kaks päeva pärast väidetavat võlgniku poolset tööde lõpetamist, toimusid objektil veel ekspositsiooni sildade montaaž, käsipuupostide lihvimine, poltide ülepingutamine ja sildade viimistlemine. Ehitustööde päeviku on koostanud ja allkirjastanud võlgniku projektijuht X Kikkas. Tunnistaja X X ütluste kohaselt koostati tööde üleandmise kohta lõppülevaatuse akt, mille käigus tuvastati puudused, mis nõudsid peatöövõtja ja tellija poolt lõpetamist ja milleks lepiti kokku likvideerimise tähtaeg. 05.12.2011 toimus kordusülevaatus, kus tööd anti üle. M. X ütluste kohaselt kajastati alltöövõtu lõppülevaate aktis puudustena ka teostusjoonised, mida varem ei kajastatud lepingu mahus ja mille mahtu võlgnik ette ei teadnud enne 30.11.2011. AS Ilmarine andis 30.11.2011 teostusjoonised peatöövõtjale menetlemiseks. Peatöövõtja teatas täiendavate jooniste saamise soovist 30.11.2011 ja nende maht määrati hiljem ekirjavahetuse teel. Teostusjooniste mahtu ei teadnud peatöövõtja ka ise, sellest teatas hiljem Meremuuseum. M. X ütluste kohaselt tulenesid lõppülevaate käigus avastatud mitmed puudused asjaolust, et projekt oli puudulik, sest kõik ühendussõlmed ei olnud lõpuni läbi töötatud. Projekti eest ei vastutanud AS Ilmarine, vaid Koko arhitektid. Samuti olid lõppülevaatuse käigus tuvastatud puudused nr 2, 3 ja 5, mis käsitlesid töid, milles lepingus ei olnud kokku lepitud. Muud lõppülevaatuste käigus fikseeritud puudused olid esteetilised puudused, mille kõrvaldamine ei takistanud teiste alltöövõtjate poolt tööde teostamist. Hageja ja AS Ilmarine vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisast nr. 2 nähtub, et näidistöö valmistamine ja kooskõlastamine peab toimuma tellija ja arhitektiga peale lepingu sõlmimist, samuti nähtub, et muud tööd tuleb teostada vastavalt projektdokumentatsioonile. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et tööprotsessis tehti projektis mitmeid muudatusi, millega ei oldud eelnevalt arvestatud. Nii on muudetud Koko arhitektide juhendamisel ühendussildade postide kaldeid ja kõrguseid, et kokku viia postide kalded vastavalt allveelaev Lembitu piiretega, kahurilava piiretega ning ühendussildade ja sildade omavaheliste piiretega selliselt, et tagada nurgapostide omavaheline distants mitte üle 100 mm posti vahel, mis tagaks ohutuse. Hageja on tööprotsessi käigus teinud muudatusi, valides lihtsamaid, odavamaid ja kiiremaid lahendusi, näiteks on hageja otsustanud silla viimistlusel kasutada lõõmutuse asemel happega töötlemist ja hilisemat lakkimist, mitte ei ole seda välja pakkunud võlgnik, nagu on hageja väitnud. AS Ilmarine esindajad on korduvalt teavitanud projekteerimismeeskonda, et hageja antud ankrute sildade tugijalad ei vasta projektsetele parameetritele, samuti tuli sillale 2 teha kuus ja sillale 4 viis uut tugijalga; sildadele 5-7 tugijalgadele tuli teha uued plaadid, milleks kulus täiendavalt aega. Nimetatud tõenditest tuleneb, et hageja ei olnud ehitusobjekti peatöövõtjana taganud AS-le Ilmarine võimalust alustada tööde teostamist lepingus ettenähtud tähtaegadel. Samuti oli ebaselge alltöövõtulepingus antud ülesanded, kuna tööd tuli teostada vastavalt projektdokumentatsioonile, mida tööprotsessi käigus korduvalt muudeti ja mis omakorda tõi AS-le Ilmarine kaasa täiendava ajakulu. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei teostanud oma peatöövõtja kohustusi ega taganud AS-le Ilmarine võimalust lepingut tähtaegselt täita. AS Ilmarine tööd on üle antud lepingus kokku lepitud tähtajal ja selle käigus tuvastatud puudused on käsitletavad puudulikust projektdokumentatsioonist tulenevate puudustena, mida AS Ilmarine ei saanud eelnevalt ette näha. Sellest tulenevalt on AS Ilmarine kõrvalekalded hageja esitatud nõuetest tingitud hageja ebapiisavast töökorraldusest.

Hageja ja AS Ilmarine vahel 31.08.2011 sõlmitud alltöövõtulepingu lisakokkuleppest tuleneb, et AS Ilmarine on esitanud ettepaneku lepingu muutmiseks põhjusel, et võlgnik ei näinud pakkumise tegemise staadiumis ette hageja poolt esitatud eskiisprojekti alusel teostatavate tööde tegelikku keerukusastet, mistõttu võlgnik vajas lisafinantseerimist 178 000 eurot. Hageja nõustus nimetatud ettepanekuga. Samuti leppisid pooled kokku uues tööde teostamise graafikus. Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik asjaolust, et tööde tegelik maht on suurem algselt kavandatust ja samuti aktsepteeris ta asjaolu, et tööde teostamise esialgne graafik ei vastanud kujunenud asjaoludele ja seetõttu tuli tööde teostamise graafikut muuta. Hageja ei ole peatöövõtjana taganud ehitusobjekti sujuvat ja tõrgeteta tööd. Tunnistaja X X ütluste kohaselt ei pidanud põrandafirma, kes tegeles betoneerimisega, kinni betoneerimisgraafiku tähtaegadest. Tegelikud tähtajad kajastuvad AS Ilmarine ja hageja vahelises kirjavahetuses. Kuna põrandatööd olid graafikust maas, siis seadis see ohtu ka AS Ilmarine lõpptähtajad. M. X ütluste kohaselt oli AS Ilmarine valmis paigaldama silda vastavalt lepingule ehk enne jaanipäeva, kuid seoses allveelaeva sissetoomisega muuseumisse oleks sild ette jäänud ning silla paigaldus nihutati edasi. Lepingu sõlmimise käigus ei olnud AS Ilmarine informeerinud, et allveelaev on paigaldusel takistuseks. Tunnistaja ütluste kohaselt on peatöövõtja kohustatud panema paika objekti üldgraafiku ja planeerima alltöövõtjate sujuvat tööd. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi peatöövõtja, kellega võlgnik suhtles iganädalaselt, ette nägema, et objektile paigaldatav allveelaev takistab võlgniku poolt silla paigaldamist, sest silla konfiguratsioon kordab allveelaeva konfiguratsiooni. Seega oleks sild jäänud graafikujärgsel paigaldamisel allveelaevale ette. Tunnistaja ütluste kohaselt toimusid iganädalased koosolekud hageja ja AS Ilmarine vahel, kuid kirjalikke kokkuleppeid eraldi ei sõlmitud, kuigi see oli lepingus ette nähtud. Tunnistaja selgitas, et peale allveelaeva paigaldamist ja enne betoneerimistööde alustamist oli võlgnik valmis silda paigaldama, kuid objekti insener keelas selle, sest kraana, mis pidi olema kasutusel silla paigaldamisel, oli liiga raske ning objekti inseneri hinnangul koormas see põrandat, mille all olid kommunikatsioonid – ventilatsioonitorud ja trassid, mille koormamine ei ole lubatud. Tunnistaja X X ütluste kohaselt oli ta hageja projektijuht Meremuuseumi objektil. Tunnistaja ütluste kohaselt muudeti lepingus kokkulepitud tähtaegu AS Ilmarine initsiatiivil, kuna töö maht oli oodatust suurem ja keerulisem. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud AS Ilmarine töödega ettenähtud tähtajaks valmis. Betoonpõrandate töö oli teise alltöövõtja töö ja peatöövõtja selle eest ei vastutanud. V. X ütluste kohaselt ei olnud AS-l Ilmarine silladetailid tähtaegselt valmis ehitatud, milles tunnistaja veendus tehast külastades. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli neil korduvalt graafikut ümber teha, kuna võlgniku tööd hilinesid. V. X ütluste kohaselt takistasid lõppülevaatusel tuvastatud puudused teiste alltöövõtjate tööde teostamist. Tunnistaja X X ütluste kohaselt oli ta vaidlusalusel ajal hageja ehitusdirektor. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus poolte vahel läbirääkimine tööde lõpetamise tähtaja muutmise osas, kuid temal ei olnud aega seda kirjalikult vormistada. Eeltoodud tunnistaja ütlustest ja muudest tõenditest tuleneb, et hageja ei olnud ehitusobjekti peatöövõtjana planeerinud ehitusobjekti töögraafikut selliselt, et see tagaks kõigi alltöövõtjate sujuva töö. Kuna erinevate alltöövõtjate töö ei olnud hageja poolt sujuvalt korraldatud, siis sellest tulenes, et näiteks põranda betoneerimistöid ei teostatud plaanipäraselt, objektile allveelaeva paigutamisel ei olnud eelneval läbi mõeldud, kas see takistab võlgniku tööde teostamist, teostusjooniste mahu hilisem muutmine jms, oli takistatud AS-l Ilmarine täita lepingus kokkulepitud tähtaegadeks töid teostada. Ühte alltöövõtjat ei saa panna vastutama teiste alltöövõtjate töö viibimisest tingitud tööde alustamisega viibimise eest.

Hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu, kuna hageja oli vastuvõtuviivituses. VÕS § 119 lg. 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja tegevusest tulenevalt oli takistatud AS Ilmarine võimalus nõuetekohaselt lepingut täita. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on asunud asjaolude tõendamisel igas positsioonis hagejast vastupidisele seisukohale ja sisuliselt jätnud kõik hageja tõendid kõrvale. Kohus leidis tõendeid hinnates, et hageja ei olnud ehitusobjekti peatöövõtjana taganud võlgnikule võimalust alustada tööde teostamist ettenähtud tähtaegadel. Samuti olevat olnud ebaselged alltöövõtulepingus võlgnikule antud ülesanded, sest tööd tuli teostada vastavalt projektdokumentatsioonile, mida tööprotsessi käigus korduvalt muudeti ja mis omakorda tõi võlgnikule kaasa täiendava ajakulu. Seejuures ei ole kohus sõnagagi selgitanud, millistel tõenditel kohtu sellised järeldused põhinevad, mida, millal ja kuidas tööprotsessis muudeti ja kuidas see võlgniku tähtaja järgimist mõjutas, olukorras, kus võlgnik kinnitas alles 01.11.2011, et on töödega graafikust ees. Samal ajal on kohus leidnud, et hageja ei olnud ehitusobjekti peatöövõtjana väidetavalt taganud võlgnikule võimalust alustada tööde teostamist lepingus ettenähtud tähtaegadel. Leping sõlmiti ja võlgnik alustas (või vähemalt pidi alustama) töödega 21.02.2011. Kohus leidis veel, et tegelikud tööde teostamise tähtajad kajastuvad hageja ja võlgniku vahelises kirjavahetuses. Kuna poolte vahel oli e-kirjavahetuses kokku lepitud sildade paigaldamise ehk eelviimase tööetapi tähajaks 20.11.2011, siis lisandus sellele vastavalt lepingu punktile 3.3.6. seitse päeva tööde lõpetamiseks ehk viimase tööetapi täitmiseks ning tööde teostamise tähtaeg oli vastavalt 27.11.2011. Toimikus olevatest tõenditest ei ole sellisele järeldusele võimalik jõuda. X X 13.10.2013 e-kiri ei ütle midagi selle kohta, miks betoneerimistööd võlgniku töid väidetavalt takistasid. Tegelikult takistasid betoneerimistööd võlgniku töid seetõttu, et võlgnik ei teostanud töid kokkulepitud graafikus ehk et graafikust oli tegelikult maha jäänud võlgnik, mitte põrandatöid teostav töövõtja. Võlgniku mahajäämust tööde teostamise graafikust on kinnitanud ka tunnistajad X X ja X X. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et lisakokkuleppe punktis 1.4.2 sätestatud tähtaeg 08.11.2011 oli tööde teostamise lõplik tähtaeg. X X 25.10.2011 e-kirjast tuleneb hageja nõustumus sildade montaaži lõppkuupäevaga 20.11.2011. E-kirjast ei tulene, et hageja esindaja olevat nõustunud tööde lõppkuupäevaga seitse päeva hiljem ehk 27.11.2011. Samuti ei tulene e-kirjadest kokkulepet tööde lõpptähtaja pikendamiseks. Nimetatuga on kooskõlas ka tunnistajate X X ja X X ütlused. Kohus oleks pidanud põhjendama iga tõendi osas eraldi, miks ta konkreetset tõendit teisiti hindab või selle kõrvale jätab. Taolist tõendite analüüsi maakohtu otsuses ei ole. Tõendid, mille kohus on otsuse tegemisel alusetult kõrvale jätnud ja mis otseselt hagi põhjendatusele hinnangu kujunemist mõjutavad, on järgmised: ehituse alltöövõtulepingu lisakokkulepe; alltöövõtu lõppülevaatuse akt ning selle lisa 1; tööfrondi üleandmise7

vastuvõtmise akt; hageja ja võlgniku e-kirjavahetus; võlgniku esindaja X Kikkas 01.11.2011 e-kiri hageja esindajale X Xle; hageja esindaja X X 24.11.2011 e-kiri võlgniku esindajatele X Xle ja X X; ehitustööde päevik 29.11.2011 kohta; tunnistaja X X ütlused. Eeltoodud tõendeid hinnates ja arvestades ei saa jõuda järelduseni, et võlgnik teostas tööd tähtaegselt või et võlgnik ei vastuta tööde valmimisega hilinemise eest. Tunnistaja X X ütlustele on omistatud teistest tõenditest suurem kaal. See väljendub mh. selles, et kõik muud tõendid on jäetud X X ütluste kõrval arvestamata ning hageja tunnistajate X X ja X X ütlused on seatud tunnistaja X X ütlustest tahaplaanile. Seejuures olid tunnistajate ütlused mitmes aspektis vastandlikud. X X ütluste eelistamine ei põhinenud tõendite analüüsil ja sellest tehtud järeldustel, arvestades, et suur hulk tõendeid on jäetud lubamatult kõrvale. Tunnistajate X X ning X X ja X X ütlused lahknesid järgmistes aspektides: põrandatööde graafiku järgimine; silla paigaldustöödega alustamine ja nendega seonduvad takistused; lõppülevaatuse käigus avastatud puudused. Kõik kolm nimetatud aspekti olid aluseks kohtu lõppjäreldustele hagi rahuldamise üle otsustamisel. Kohus pole millegagi põhjendanud, miks ta rajas oma järeldused X X ütlustele, ning jättis X X ja X X ütlused kõrvale. X X ja X X ütlused on kooskõlas hageja ja võlgniku lisakokkuleppe ning kirjavahetusega. Kumbki hageja tunnistajatest ei töötanud nende ülekuulamise ajal enam hageja juures. Kuivõrd X X ütlused olid vastuolus teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega (lisakokkulepe, poolte kirjavahetus), oli alust hinnata X X ütlusi ebausaldusväärseteks. X X ütluste ebausaldusväärtust väljendab ka see, et tunnistaja ei kuulanud kohtuistungil talle esitatud küsimusi ja kohus tegi tunnistajale seetõttu trahvihoiatuse. Maakohus on motiveerivas osas tuginenud olematule tõendile, kuna projektdokumentatsiooni ei ole tõendina kohtumenetluses esitatud. Ilma ekspertarvamuseta pole võimalik projektdokumentatsioonile ka hinnanguid anda, sest see eeldab ehitusalaseid eriteadmisi. Kohus on projektdokumentatsiooni käsitledes ilmselt lähtunud tunnistaja X X ütlusest, kuid X Kikkas on projektdokumentatsiooni osas esitanud enda hinnanguid, mis tõendi esitamise ja selle hindamise vajadust kohtu poolt ei asenda. Ka eskiisprojekti ega teostusjoonised ei ole menetluses tõendina esitatud, mistõttu ei saa neid hinnata ja neile otsuse tegemisel tugineda. Kohus on otsuses märkinud, et alltöövõtulepingus antud ülesanded olid ebaselged. Kumbki pooltest ei ole menetluses midagi sellist väitnud. Kohtu seisukohad selles, kas võlgnik lõpetas tööd tähtaegselt või mitte, on vastuolulised. Seejuures ei ole kohus üldse tuvastanud, millal võlgnik tööd lõpetas ja hagejale üle andis, või milline asjaolu, kuidas ja millises ulatuses võlgniku töid väidetavalt takistas. Samuti ei selgu otsusest, et kui hageja tegi väidetavalt tööprotsessi käigus muudatusi, valides lihtsamad, odavamad ja kiiremad lahendused, siis kuidas sai see takistada võlgniku tööde tähtaegset valmimist. Samuti on kohus pannud otsuses olulise rõhu analüüsimaks, kas tööprotsessis tehti projektis muudatusi, olles samas seostanud võlgniku kohustuste täitmist aga hageja kui peatöövõtja töökorraldusega objektil. Ka selles osas on kohtuotsus vastuoluline. Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 159 lg. 1. Tegemist on õigusnormiga, millel põhineb hageja ja võlgniku kokkulepe tasuda leppetrahvi, kui võlgnik töid tähtaegselt hagejale üle ei anna. Sätte ja lepingu p. 8.1 rakendamise eeldused olid täidetud, sest võlgnik ei andnud töid hagejale tähtaegselt üle. Võlgnik andis tööd hagejale üle alles 14.12.2011.

Kohus on viidanud VÕS § 97 lõikele 1 kui õigusnormile, millest kohus otsuse tegemisel juhindus. Kohus ei ole sättele tuginemist otsuses ka millegagi põhjendanud. Kui kohus kohaldab VÕS § 97 lõiget 1, tulnuks kohtuotsuse põhjendavas osas täiendavalt hinnata, kas on täidetud nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Ka seda pole tehtud. VÕS § 92 lg. 2 sätestab neli eeldust, mis peavad normi kohaldamiseks samaaegselt esinema. Kohus on otsuse tegemisel juhindunud ka VÕS §-st 119. Nimetatud sätte rakendamise aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud. Õige ei ole kohtu hinnang, nagu oleks võlgnikul hageja tegevusest tulenevalt olnud takistatud võimalus lepingut nõuetekohaselt täita. Lisakokkuleppe punktis 1.5 on üheselt sätestatud, et töövõtja kannab ekspeditsiooni silla meetodi valmimise ja paigaldamisega kaasnevaid riske ja sellega seonduvaid mistahes kulusid. Samuti peab töövõtja arvestama ekspeditsiooni silla paigaldamisel Vesilennukite angaari olemasolevat olukorda ning põrandatööde graafikut, mis on toodud kokkuleppe lisas 3. Samuti on võlgnik lisakokkuleppe preambuli punktis b kinnitanud, et ei näinud pakkumise tegemise staadiumis ette teostatavate tööde tegelikku keerukusastet, mis viis lepingus tööde teostamiseks sätestatud tähtaja muutmiseni lisakokkuleppega. Lisaks eeltoodule on kohus ebaõigesti kohaldanud lepingu punkte 8.1 ja 8.3. Lepingu punktist 8.1 tuleneb, et võlgnik pidi tööd hagejale üle andma aktiga. Seda võlgnik ka tegi, hageja ja võlgnik allkirjastasid alltöövõtu lõppülevaatuse akti 14.12.2011. Ühtegi märkust võlgnikul aktile ei olnud. Lepingu punkt seob hageja leppetrahvi nõude akti allkirjastamisega. Maakohus on jätnud lepingu p. 8.1 ebaõigesti kohaldamata. Lepingu p. 8.3 teise lause kohaselt leppetrahvi võib nõuda sõltumata tegelikust kahjust ja rikkumise vabandatavusest. Järelikult ei olnud neil põhjustel, miks võlgnik töid tähtaegselt valmis ei saanud, hagi lahendamise seisukohalt tähtsust. Hagiavaldusega on hageja taotlenud leppetrahvinõude tunnustamist. Selleks oli vastavalt lepingu punktile 8.1 vajalik teha kindlaks tööde teostamise tähtaeg ja tööde vastuvõtmise kuupäev vastava akti kohaselt. Maakohus on jätnud ebaõigesti rakendamata ka lepingu p. 8.3. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o. 28 080 euro ulatuses hagi rahuldamata jätmise osas, ja selles osas teha uus otsus nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsus on vastuoluline: leides, et töö üleandmise tähtaeg oli 27.11.2011, on asjakohatu rääkida tellija vastuvõtuviivitusest ja põhjustest, miks töö ei saanud valmis esialgselt ja lisakokkulepetega antud täiendavate tähtaegade jooksul. Iseenesest on õige ka apellandi väide, et maakohus ei ole seejuures põhjendanud, miks ta hageja tõendeid, näiteks tema esitatud tunnistajate ütlusi, ei arvesta. Hageja nõue tugineb väitele, et hageja hilines töö üleandmisega 23 päeva, s.o. 20.11 2011 kuni 14.12.2011, ja vastavalt töövõtulepingu p-le 8.1 on tellija kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, s.o. kokku 80 730 eurot. Samas pühendas hageja hagiavalduses suure osa väidetele, mille kohaselt töövõtja ei täitnud temast sõltuvatel põhjustel kokkulepitud tähtaegu ja seetõttu tingimusi täiendava lisafinantseerimise saamiseks. Nähtavasti sellest viimasest instsineerituna on vaidluse esemeks suuresti

muutunud leppetrahvi nõudega mitteseotud asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töövõtja sai sildade montaažiga alustada kokkulepitud ajal 24.10.2011 ja veel 01.11.2011 teatas töövõtja esindaja, et ajagraafiku osas „liigume plaanipäraselt“ (toimiku lk. 90). Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest asjakohatutena välja põhjendused, mis seonduvad asjaoludega enne 20.11.2011 tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt poolte suusõnalisel kokkuleppel antud tähtaeg 20.11.2011 oli sildade montaažitööde lõpetamise tähtaeg, ja tulenevalt tööde teostamise graafikust (etapiviisilisusest) lisandus sellele tähtajale veel täiendav nädalane tähtaeg, ehk siis töö lõpptähtaeg oli 27.11.2011. Pooled olid leppinud kokku töö teostamise vaheetappides ja vastavalt lepingule järgnes sillakonstruktsioonide paigaldamisele nädalane tähtaeg kõikide tööde lõpetamiseks. Alltöövõtulepingus 31.08.2011 tehtud muudatuse kohaselt lepiti kokku mitte ainult uues tööde lõpptähtajas, vaid ka uues tööde teostamise graafikus. Ka tunnistaja x x ütluste kohaselt lepiti suusõnaliselt kokku tööde teostamise graafiku nihutamises kuu aja võrra. Tunnistaja x x ütluse kohaselt oli 20.11.2011 kõigi tööde lõpetamise tähtpäev, kuid elektron kirjavahetusest (toikiku lk. 54) nähtub, et tellijapoolne esindaja andis aega kuni 20.11.2011 just sildade montaaži lõpetamiseks. Maakohus ei ole üldsegi tuvastanud, millal töö valmis sai ja tellija poolt vastu võeti. Nagu nähtub alltöövõtu lõppülevaatuse aktist (toikiku lk. 25), toimus töö lõppülevaatus 30.11.2011. Selle käigus fikseeriti 14 puudust, mis samas aktis antud tellijapoolse esindaja kinnitusel likvideeriti 05.12.2011. Seega tuleb töö lugeda valminuks ja tellijale üleantuks 05.12.2011. Kokku viivitas töövõtja töö valmimisega 8 päeva. Vastavalt pooltevahelisele lepingule on tellijal seetõttu õigus viivisele (8 korda 3510) 28 080 eurot. Selles osas ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja tunnustab hageja nõuet 28 000 euro ulatuses. Kuna haginõue rahuldatakse 35% ulatuses, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65 % ulatuse hageja kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.