Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik 21.08.2012 esitas AS MV Kaubad Harju Maakohtule hagi Liivalaia 5 KÜ vastu 22.05.2012 üldkoosoleku otsuste nr 2 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ning otsuse nr 3 tühistamiseks. Kostja saatis hagejale enne 22.05.2012 üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku kutse, majanduskava aastaks 2012, kostja 2011. a tulude-kulude aruande ning kostja 2011. majandusaasta aruande. Üldkoosoleku kutsest nähtub, et 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorras oli: 1) kostja juhatuse 2011 tegevusaruande ja ühistu majandustegevuse aastaaruande kinnitamine; 2) revisjonikomisjoni 2011 aastaaruande kinnitamine; 3) ühistu 2012 majandustegevuse kava kinnitamine; 4) käimasolevad tsiviilasjad nr 2-11-45802 ja nr 2-11-39167 hagejaga. On ebaselge, milline otsus võeti vastu 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 2 juures, kuna õiguslikult ei olnud võimalik langetada otsust aastate 2010 ja 2011 tariifide kinnitamiseks 2009. a tasemel. 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 tehtud otsus 2012. a majanduskava kinnitamise kohta tuleks korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel tühistada. Hagejale koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega saadetud 2012. a majanduskava oli ühel lehel ja KÜS § 15 lg-s 1 nimetatud andmeid ei sisaldanud. Alles 16.05.2012 saatis kostja hagejale tähitud postiga dokumendi „Kinnistu majandamise aasta eelarve“, milles sisalduvad andmed korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavate tulude ja kulude kohta ning andmed korteriühistu liikmete kohustuste kohta sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta, mille avaldamise majandustegevuse aastakavas näeb ette KÜS § 15 lg 1 p 3, ei ole kostja käesoleva ajani esitanud. Kostja 22.05.2012 üldkoosoleku protokolli p-st 5 nähtub, et arutatud on muude küsimustega seonduvat ning 28 korteriühistu liiget on hääletanud selle poolt, et maksud, mida makstakse, jäetakse samaks. 22.05.2012 üldkoosolekul osales kostja 67 liikmest 39. Seega ei saanud põhikirja § 15 lg 1 teisest lausest tulenevalt kostja 22.05.2012 üldkoosolek päevakorrapunkti 5 juures võtta vastu otsuseid küsimustes, mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud ei olnud. Hageja palus: 1) tuvastada kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures vastuvõetud otsuse seonduvalt 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega 2009 tasemel tühisust. Juhul, kui punkti 2 juures vastuvõetud otsus ei ole vaadeldav tühise otsusena, siis see tühistada; 2) tühistada kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 juures vastuvõetud otsus 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta; 3) tuvastada kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 juures vastuvõetud otsuse maksmisele kuuluvate maksude samaks jätmise kohta tühisus. Juhul, kui punkti 5 juures vastuvõetud otsus ei ole vaadeldav tühise otsusena, siis see tühistada. 02.01.2013 esitas hageja tingimusliku avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks. Juhul, kui kostja vaidleb hagile vastu ning juhul, kui kohus nõustub sellega, et kostja 25.10.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 1 juures vastuvõetud otsusega on kostja tunnistanud kehtetuks kostja 22.05.2012 üldkoosolekul punkti 2 juures vastuvõetud otsuse 2010 ja 2011 tariifide kinnitamise kohta 2009 tasemel ning punkti 5 juures vastuvõetud otsuse, siis on kostja 25.10.2012 üldkoosolekul punkti 1

juures otsuse vastuvõtmine vaadeldav hagis esitatud nõuete - tuvastada 22.05.2012 üldkoosolekul punkti 2 juures vastuvõetud otsuse tühisus või otsus tühistada ning tuvastada punkti 5 juures vastuvõetud otsuse tühisus või otsus tühistada - rahuldamisena pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et hagis esitatud kolmest nõudest on kaks rahuldatud kostja poolt pärast hagi esitamist, tuleb 2/3 hageja ja kostja menetluskuludest jätta kostja kanda ja hagejal võimaldada võtta osaliselt tagasi hagi nimetatud nõuete ja menetluses kahe vastava nõude osas lõpetada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamise või tühistamise nõue ei ole põhjendatud, kuna 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist tagasiulatavalt 2009 tariifide tasemel selle punkti raames ei toimunud. Hagejale saadeti 2012 majandusaasta kava ja koosoleku kutse tähitud postiga juba 04.05.2012, s.o 18 päeva enne koosolekut. Nimetatud asjaolu on tõendatud AS-i Eesti Post kviitungiga nr 1148915. Kuna hageja soovis saada mainitud dokumenti tabelina, siis see saadeti hagejale 16.05.2012. Mõlemad dokumendid ei erine oma sisu poolest. Päevakorrapunkti 5 raames otsustati mitte muuta tariife. Otsus mitte muuta tariife, mis kehtisid kuni koosolekuni võeti vastu 28 poolthäälega. Mainitud küsimus ei pidanud sisalduma eraldi päevakorrapunktina koosoleku kokkukutsumise teates. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis kostja taotluse osaotsuse tegemiseks rahuldamata. Maakohus tühistas kostja 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 juures vastu võetud otsuse 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta ning ülejäänud nõuetes jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis poolte menetluskulud 66,67% ulatuses hageja kanda ja 33,33% ulatuses kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1). Kostja esitas 24.01.2013 kohtule taotluse osaotsuse tegemiseks TsMS § 450 lg 1 alusel. Hageja vaidles nimetatud taotlusele vastu. Antud juhul ei kiirenda osaotsuse tegemine tsiviilasja menetlust ning kostja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas tingimusliku avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks ja seda juhul, kui kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Kuivõrd kostja ei ole hagi õigeks võtnud, vaid on hagile vastu vaielnud, siis lahendas kohus hagi sisuliselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja liige, Tallinnas Liivalaia 5 elamus on asutatud korteriühistu ning 22.05.2012 toimus ühistu üldkoosolek, millest võttis osa 39 liiget. 22.05.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek arutanud järgmisi küsimusi: 1. KÜ juhatuse 2011 tegevusaruanne ja ühistu majandustegevuse aastaaruanne ja selle kinnitamine.

Kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3 võib ühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 22.05.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja seaduslik esindaja Markko Masso esitanud vastuväite päevakorrapunkti 3 raames vastu võetud 2012 majandustegevuse aastakava otsuse kinnitamisele. Seega on hagejal nõudeõigus vastava otsuse vaidlustamiseks. Kostja on hagejale algselt esitanud koos kutsega majandustegevuse aastakava projekti, mida on hiljem täiendatud ja saadetud hagejale alles 16.05.2012. Sellest tulenevalt ei ole kostja toiminud kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2, kuivõrd koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava ei vastanud KÜS § 15 lg-le 1 ning selle täiendamine ja hilisem esitamine, s.o 6 päeva enne üldkoosolekut, on KÜS § 15 lg 2 rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hiljem esitatud projekt ei erine varasemast ja on üksnes hageja nõudel koostatud tabelina. Koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava sisaldas algselt ainult andmeid remonditööde kohta, millisele on hiljem lisatud andmed muude kulude, haldamise jne kohta. Seega majandustegevuse aastakava projekt ei sisalda KÜS § 15 lg 1 p-s 3 sätestatud andmeid. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-63-05 märkinud, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Kuivõrd kostja otsus 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise osas on vastuolus nii KÜS § 15 lg-ga 1 kui ka KÜS § 15 lg-ga 2, tuleb rahuldada hageja nõue vastava otsuse tühistamiseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 juures vastuvõetud otsus maksmisele kuuluvate maksude samaks jätmise kohta, on tühine või alternatiivselt tühistatav. Hageja leiab, et kuivõrd päevakorrapunkti 5 raames on välja kuulutatud muude küsimuste arutelu, siis ei saanud selle juures otsustada maksmisele kuuluvate maksude suuruse samaks jätmist ning rikutud on põhikirja § 15 lg-t 1. Kostja põhikirja § 15 lg 1 järgi küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Seega päevakorra välise otsuse puhul on tegemist kas seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega (MTÜS § 24 lg 1), millist on võimalik kehtetuks tunnistada. Ühingu liige saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks vastuväite esitanud, seetõttu puuduvad alused vastava otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja see hageja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu neid lahendis ei käsitleta. AS MV Kaubad apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja nõue 22.05.2012 Liivalaia 5 KÜ üldkoosoleku otsuste nr 2 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks rahuldamata ning menetluskulud 66,67% ulatuses hageja kanda. Hageja palub teha kaevatavas osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaevatavas osas põhineb maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse rikkumisel. Kohus on asunud väärale seisukohale, et kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures ei otsustatud 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist 2009 tasemel, mistõttu tuleb jätta hageja nõue päevakorrapunkti 2 raames otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks rahuldamata ning

päevakorrapunkti 5 juures tehtud otsus ei ole tühine. Kuigi 22.05.2012 üldkoosoleku protokoll on vastuoluline selles osas, millise sisuga otsus päevakorrapunkti 2 all vastu võeti, siis antud juhul omab määravat tähendust küsimus, kas kostja 22.05.2012 üldkoosolekul oli õiguslikult võimalik vastu võtta otsus seonduvalt 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega 2009 tasemel. Selleks, et kostja 22.05.2012 üldkoosolekul oleks olnud võimalik otsustada 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega seonduvat, oleks selline teema pidanud nähtuma 22.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (kostja põhikirja § 13 lg 2) või oleksid üldkoosolekul pidanud osalema kõik kostja liikmed (kostja põhikirja § 15 lg 1 teine lause). Kuivõrd nimetatud eeldused ei olnud täidetud, siis ei olnud kostja 22.05.2012 üldkoosolekul võimalik langetada päevakorrapunktide 2 ja 5 juures otsust seonduvalt 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega 2009 tasemel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 punktist 21 ilmneb, et KÜS § 1 lg 2 alusel kuulub korteriühistute osas kohaldamisele MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse regulatsioon. Riigikohus märgib otsuse nr 3-2-1-181-12 punktis 14, et üldkoosoleku korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-22-08 punktis 11 selgitanud, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse korral selle tühisuse. Eeltoodust tulenevalt on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised päevakorrapunktide 2 ja 5 juures vastuvõetud tariifide kinnitamisega seonduvad otsused. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 201 lg-t 6. Käesoleval juhul on kostja 22.05.2012 üldkoosolek võtnud päevakorrapunkti 2 juures vastu kaks otsust, millele viitavad kaks hääletustulemust 22.05.2012 üldkoosoleku protokollis. Seega ei ole võimalik väita, nagu oleks 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist 2009 tasemel päevakorrapunkti 2 all üksnes arutatud mingisugust otsust vastu võtmata. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja § 435 lg-t 2, jättes põhjendamata, miks teist hääletustulemust ei ole arvestatud ning analüüsitud, millise otsuse osas teine hääletamine on läbi viidud. Hageja on oma 02.01.2013 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja 25.10.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on oma käitumisega tunnistanud, et 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunktide 2 ja 5 juures vastuvõetud otsused on tühised. Maakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust. Hageja on ka 25.10.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-50816). Hageja jaoks oli üllatuslik maakohtu seisukoht, et kostja 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 5 juures vastuvõetud otsus ei ole mitte tühine, vaid tühistatav ning kuna protokollist päevakorrapunkti 5 juures hageja vastuväidet ei nähtu, siis ei saa seda otsust tühistada. Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 351 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust, jättes menetlusosalistega eelnimetatud seisukoha läbi arutamata. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud ning määranud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-65-08 p-s 41 viidanud, et juhul, kui samadest asjaoludest lähtuvalt palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna arvestamiseks need otsused üheks otsuseks. Hageja on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunktide 2 ja 5 vaidlustamisel tuginenud väitele, et otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning päevakorrapunkti 3 vaidlustamisel tuginenud väitele, et otsus tuleb tühistada, kuna rikutud on KÜS § 15 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Seega on hageja tuginenud kahele erinevale asjaolule, mistõttu oleks maakohus pidanud määrama hagi hinnaks 7000 eurot (3500 + 3500).

Liivalaia 5 KÜ apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja tühistati Liivalaia 5 KÜ 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 juures vastu võetud otsus 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse kaevatavas osas kohaldanud valesti materiaalõigust, rikkunud menetlusnorme ja hinnanud valesti tõendeid. Kostja ei ole rikkunud informatsiooni andmise kohustust, mistõttu puudub alus kostja 22.05.2012 üldkoosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks. AS-i Eesti Post kviitungist nr 1148915 nähtub, et majandustegevuse aastakava projekt on hagejale saadetud 04.05.2012, s.o 18 päeva enne koosolekut. Seadusest ei tulene, et peale majandustegevuse aastakava projekti esitamist kostja liikmetele ei saa selles enam teha muudatusi ja täiendusi ning KÜS § 15 lg 1 p-des 1-3 toodud nõuetest kinni pidamata jätmine toob endaga alati kaasa otsuse kehtetuse. KÜS § 15 lg-s 1 loetletud nõuded viitavad majandusaasta kavale, mille projekti osas ei ole kehtestatud nii täpseid nõudeid. KÜS § 15 lg-st 2 tulenev kahenädalane tutvumistähtaeg ongi ette nähtud selleks, et anda ühistu liikmetele võimalus teha omapoolseid ettepanekuid. Seega eelnevalt esitatud majandustegevuse aastakava ei pea täpselt vastama koosolekul kinnitatule. Markko Masso esitatud vastuväide 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise otsusele oleks pidanud olema esitatud küsimuse arutamise käigus, mitte pärast otsuse vastuvõtmist ning kohus oleks pidanud kontrollima vastuväite esitamise põhjendatust. Markko Masso väide hääletamisel, et ta nägi majanduskava esimest korda, ei ole õige. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-05 leidnud, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Praegusel juhul ei ole esitatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja seisukohale, et 22.05.2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamine ei ole seotud hageja õiguste rikkumisega, vaid sooviga takistada ühistu normaalset tegevust vastusena ühistu keeldumisele kehtestada hageja suhtes eriregulatsioon majanduskulude kandmisel. Hageja ei ole toiminud heas usus. Isegi kui juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine iseseisva nõudena on teoreetiliselt võimalik, peab hagejal otsuse tühisuse tuvastamise vastu olema õiguslik ja põhjendatud huvi. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes tema õiguslik huvi vaidlustatud otsuste tühistamiseks või tühiseks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsuse tühistamise ajaks on majandusaasta möödunud, selle tulemused on heaks kiidetud kostja 25.04.2013 üldkoosolekul ning kinnitatud on 2013 majandustegevuse aastakava. Vastused apellatsioonkaebustele Pooled paluvad jätta vastaspoole poolt vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 osaliselt tühistada - üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 all vastuvõetud otsuse ja menetluskulude jaotuse osas - ning hagi tühistatud osas rahuldada ja jaotada ümber menetluskulud. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuste väited alust esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega üldkoosoleku päevakorrapunktide 2 ja 3 all vastuvõetud otsuste osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vastavaid motiive ei korda. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus põhjendused hagi rahuldamise kohta päevakorrapunkti 5 osas, ühtlasi vastab apellatsioonkaebuste väidetele.

Liivalaia 5 KÜ 22.05.2012 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võeti päevakorrapunkti 5 all vastu otsus tariifide kinnitamise kohta. Kuivõrd päevakorrapunkti 5 raames arutati protokolli kohaselt „muid küsimusi“ (üldkoosoleku kutses oli päevakorras märgitud vaid 4 punkti), ei olnud koosolekul õigust selle punkti all vastu võtta otsust tariifide kinnitamise kohta. Selleks, et kostja 22.05.2012 üldkoosolek oleks saanud otsustada aastateks 2010 ja 2011 tariifide kinnitamise üle, oleks vastav küsimus pidanud nähtuma ka üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (kostja põhikirja § 13 lg 2) või oleksid üldkoosolekul pidanud osalema kõik kostja liikmed (kostja põhikirja § 15 lg 1 teine lause). Kuna nimetatud eeldused ei olnud täidetud, ei olnud üldkoosolekul võimalik võtta päevakorrapunkti 5 all vastu otsust tariifide kinnitamise kohta aastateks 2010 ja 2011 (kinnitada tariifid varasemal, s.o 2009. a tasemel). Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et päevakorravälist otsust, mille puhul on tegemist kas seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega (MTÜS § 24 lg 1), on võimalik kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui ühingu liige on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. KÜS § 1 lg 2 alusel tuleb korteriühistute osas kohaldada MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse regulatsiooni. Üldkoosoleku kokkukutsumine korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks ka juhul, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Kui koosoleku teates ei olnud arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud küsimuses tehtud otsuse tühisuse. Eeltoodud seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus. Seega on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 all tariifide kinnitamise kohta tehtud otsus tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, nagu poleks hageja esitanud tariifide kinnitamise suhtes vastuväidet. Kui nõustuda maakohtuga, et otsuse kehtetuks tunnistamine eeldas sellekohase vastuväite esitamist koosolekul, on hageja ühistu liikmena asjakohase vastuväite oma esindaja kaudu ka esitanud. Protokollist nähtuvalt on sellesisuline vastuväide protokollitud päevakorrapunkti 2 all toimunud arutelu käigu kajastamisel. See, et vastuväidet ei korratud või et seda ei protokollitud päevakorrapunkti 5 all, ei võimalda järeldada vastuväite puudumist. Protokolli sõnastusest nähtuvalt on hageja esitanud üheselt mõistetava vastuväite tariifide kinnitamise osas vastuvõetava otsuse kohta. Nõustuda ei saa hageja kaebuse käsitlusega vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsuste olemuse kohta. Koosoleku protokollist nähtuvalt on vastu võetud otsus revisjonikomisjoni 2011. aasta aruande kinnitamise kohta, kuid tariifide kinnitamise kohta ei ole otsust vastu võetud. Selles küsimuses on küll toimunud hääletamine, kuid sõnaselgelt on sellele lisatud märge, et otsust vastu ei võetud („Seoses asjaoluga, et küsimus ei olnud päevakorras välja kuulutatud, jäi otsus vastu võtmata.“ - tl 11, I köide). Eeltoodud käsitlust kinnitab ka see, et päevakorrapunkti 5 all on küsimust veelkord arutatud ja hääletatud. Kuigi ka siin ei ole sõnaselgelt märgitud, et otsus on vastu võetud, võib protokollist siiski järeldada, et selline otsus langetati. Ühtegi selgitust või asjaolu, millest võiks nähtuda, et otsust vastu ei võetud, ei ole selle päevakorrapunkti all protokollitud. Hagi hinna määramise osas ei näe ringkonnakohus põhjust maakohtu seisukohta muuta. Ka hageja ise on määranud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot, tasudes hagiavalduselt riigilõivu 250 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses sisalduva hinnanguga hagi aluseks olevatele asjaoludele ning neist tuletatud käsitlusega kahest erinevast nõudest, mille hinnaks kokku on 7000 eurot.

Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud materiaalõiguse norme, kui leidis, et koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastuvõetud üldkoosoleku otsus on kehtetu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on esitanud koos kutsega majandustegevuse aastakava projekti, mida on hiljem oluliselt täiendatud ning mis saadeti hagejale alles 16.05.2012. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et kostja ei toiminud kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2, kuivõrd koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava ei vastanud KÜS § 15 lg-le 1. Majandustegevuse aastakava oluliste andmetega täiendamine ja täiendatud kava hilinenult esitamine on KÜS § 15 lg 2 rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus tuvastas õigesti, et tegemist ei olnud ebaolulises osas muudetud majanduskavaga, vaid siiski varasemast majandustegevuse aastakavast oluliselt erineva dokumendiga. Kolleegium ei nõustu kostja kaebuse väitega, et hageja algatatud vaidluse eesmärgiks ei ole hageja õiguste rikkumise kõrvaldamine, vaid ühistu normaalse tegevuse takistamine. Sellist järeldust ei olnud kohtul alust teha. Ka see asjaolu, et vaidluse lahendamise ajaks on majandusaasta juba möödunud ning selle tulemused uuel üldkoosolekul heaks kiidetud, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Eelnevalt toimunud rikkumisi ei saanud hilisem koosolek kõrvaldada. Hageja on oma õiguste rikkumise kohta ka väljendanud, et tema huviks on kehtivate tariifide ümbervaatamine (ühistu kantud kulutuste senisest erinev jaotamine).

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme kohtu otsust osaliselt ning rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja kaebuse rahuldamata, jätab ta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Ü. Jänes

M. Merimaa

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.