Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi A.K. vastu 667,96 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kostja A.K. suri XXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole

kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmiseks loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Rahvastikuregistri andmetel on A.K. l tütar M.K. , kes on seega esimese järjekorra seadusjärgne pärija Pärimisseaduse (PäS) § 13 lg 1 järgi. PäS § 118 lg 1 kohaselt kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PäS 119 lg 1 järgi pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Ametlikes Teadaannetes puudub PäS § 168 kohane notari teade A.K. pärandvara suhtes pärimismenetluse algatamise kohta, samuti muu viide PäS § 118 lg 3 alusel pärandist loobumise avalduse esitamise kohta. Kohtu 12.06.2013 kirjas (kätte toimetatud M.K. i õele Katrin Siiderile 22.06.2013 aadressil Veeriku 19, Tartu üleandmiseks adressaadile) teavitati M.K. it Kaupmehe Järelmaks OÜ hagist A.K. vastu ning paluti kohtu määratud tähtajaks teatada, kes on M.K. ile teadaolevalt kostja pärandi vastu võtnud. M.K. ei ole kohtule vastanud. Eeltoodud asjaoludel võib kohus eeldada, et M.K. on A.K. pärandi vastu võtnud ja seega tema õigusjärglane. Kohus leiab, et A.K. l õigusjärglase olemasolul esineb alus menetluse uuendamiseks. TsMS § 361 lg 1 järgi kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 353 lg 3 kohaselt kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. 22.10.2013 esitas Kaupmehe Järelmaks OÜ kohtule hagist loobumise ja riigilõivu tagastamise taotluse, milles teatab, et ei kavatse esitada TsMS § 353 lg 3 kohast avaldust ja loobub hagist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Tulenevalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja tasus 03.09.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 (Swedbank) viitenumbriga 2900072699 175 eurot (hagiavaldusele ja hagist loobumise taotlusele ekslikult lisatud maksekorraldus nr 858, „riigilõiv kohtuasjas Kaupmehe Järelmaks OÜ vs Kesklaas, Arvo“). Hagist loobumise tõttu tuleb hagejale tagastada riigilõivust pool, so 87,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.