Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2.1 Vastavalt TsMS § 475 lg-le 2 kuulub avaldus täitemenetluse peatamiseks läbivaatamisele hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1 menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Käesoleva paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg; avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Maakohtusse pöördumisel esitatakse hagita menetluses kohtule avaldus, kusjuures TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on avalduse esitanud isik avaldaja ja ülejäänud menetlusosalised on asjast puudutatud isikud. Avalduse kohaselt on avaldajaks P. K. . Avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 185/2012/1707, kus peamiseks sissenõudjaks on OÜ Julianus Inkasso. Kuna tulenevalt TMS §-st 45 peab kohus täitemenetluse peatamisel arvestama sissenõudja huvidega, on käesolevas asjas üheks puudutatud isikuks OÜ Julianus Inkasso kohtutäituri kõrval. Kuivõrd avaldaja ei ole avalduses märkinud menetlusosaliste nimesid, isiku- või registrikoode, aadresse ja sidevahendite andmeid, tuleb avaldajal täpsustada menetlusosaliste ring ning märkida kõigi menetlusosaliste, puudutatud isikute, andmed. TsMS § 338 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 2.2 TsMS § 338 lg 1 p 3, 6 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud. TMS § 45 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane – kõnealuse paragrahvi kohaldamiseks annavad kohtupraktika kohaselt alust üksnes erandlikud asjaolud. P. K. on avalduses märkinud vaid, et vabanes hiljuti vanglast ja on esitanud selle kohta tõendi (tl 4). Eelnevast nähtuvalt tuleb P. K. välja tuua asjaolude kirjeldus, miks menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, kirjeldus ja selgitada, milles seisneb nende erandlikkus. 2.3 TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Avaldaja P. K. ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist. Kuna avaldaja on esitanud avalduse kohtule posti teel, mitte veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis tuleb avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot.

2 (3)

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus on andnud hagejale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatut, kuid hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10, § 3401 lg 2 alusel P. K. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 185/2012/1707 menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus selle esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.