Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2013.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number
2-12-3221
FIE Toivo Seire Värava Talu hagi Aruküla Farm OÜ vastu 4 947,84 euro ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: FIE Toivo Seire Värava Talu (reg.kood 10586426 asukoht Kareda küla; 73109; Järvamaa) esindajad Esindajad: advokaat Magnus Braun ja v.adv. Urmas Ustav Kostja: Aruküla Farm OÜ (reg.kood 12060639 asukoht alates 12.08.2013.a. Narva mnt 5-78, 10117; Tallinn) Tsiviilasi
Kohtuistungite ajad
toimumise 10.09.2013.a. osalesid hageja ja tema lepinguline esindaja ning kostja seaduslik esindaja 03.10.2013.a. osales ainult hageja ja tema lepinguline esindaja
Tsiviilasja hind Resolutsioon
6 201.- eurot
Rahuldada hagi tervikuna. Välja mõista Aruküla Farm OÜ–lt FIE Toivo Seire Värava Talu kasuks põhivõlgnevuse katteks 4 947,84 eurot (neli tuhat üheksasada nelikümmend seitse eurot ja 84 senti) ja seisuga 06.11.2013.a. sissenõutavaks muutunud viivise katteks 833,41 eurot (kaheksasada kolmkümmend kolm eurot ja 41 senti). Välja mõista Aruküla Farm OÜ–lt FIE Toivo Seire Värava Talu kasuks viivis protsendina põhinõudelt (4 947,84 eurot) alates 07.11.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Menetluskulud jätta täies ulatuses Aruküla Farm OÜ kanda. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest
põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I Menetluse käik ja hageja nõue: FIE Toivo Seire Värava Talu esitas 21.01.2012.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aruküla Farm OÜ-lt 5 188,35 euro saamiseks. Kuna Aruküla Farm OÜ esitas makseettepanekule vastuväite 01.03.2012.a. anti tsiviilasi üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. FIE Toivo Seire Värava Talu esitas 17.05.2012.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja hagi Aruküla Farm OÜ vastu 4 947,84 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud hageja esitatud arvet nr. 7 13.10.2011.a. summas 4 947,84 eurot kostjale müüdud ja üle antud lammaste (2 577 kg) eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 947,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtualluvuse järgi, on tsiviilasi nr. 2-12-3221 saabunud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 06.07.2012.a. Menetlusse võetud 17.07.2012.a. II Kostja kirjalikud vastuväited hagile: Kostja oma 06.08.2012.a. ja 11.12.2012.a. esitatud kirjalikes vastustes hagi ei tunnista. Kostja teatab, et tal puudub hagejaga lepinguline suhe, mistõttu ei saa eksisteerida ka võlgnevust hageja ees. Hagejaga olevat tehingu teinud hoopis R S isiklikult, kes ei ole aga kostja töötaja ega ka esindaja. Kuna võlasuhe hageja ja kostja vahel puudub, tuleb jätta hagi rahuldamata. III Hageja täiendav seisukoht: 29.01.2013.a. esitatud täiendavas seisukohas on hageja esindaja jäänud esitatud nõude juurde. Hageja esindaja väitel on väär, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Vastupidiselt kostja väidetule ei ole hageja teinud tehingut R S. R S tegutses loomi ostes kostja nimel. Kostja ei ole oma seisukohta, et hageja ja kostja vahel lepinguline suhe puudub, tõendanud. Tegemist on paljasõnalise väitega. Seevastu hageja esitatud tõendid ja asjaolud kogumis kinnitavad vastupidist. R S tegi tehingu esindatava nimel. Seda tõendab esiteks asjaolu, et R S allkirjastas arve, mis väljastati kostjale. Teisalt, kostja võttis loomad vastu ning, nagu nähtub A U e-kirjast Toidu-ja Veterinaarametile esitatud taotlusest sertifikaadi saamiseks, korraldas nende väljaveo Türgi Vabariiki. Hageja, käitudes heas usus, uskus, et R S on kostja esindamiseks vastav volitus. Hagejale oli teada, et teised loomakasvatajad, A M ja A S, on sooritanud kostjaga müügitehinguid. Eelnimetatud tehingute sooritamisel esindas kostjat R S, loomad registreeriti kostja nimele ning kostja aktsepteeris müüjate poolt talle väljastatud arveid. Hageja pöördus R S kui kostja esindaja poole. R S tuli kaupa vastu võtma koos isikutega, kelle käitumise järgi hageja mõistlikult eeldas, et tegemist on kostja töötajatega. Kostja oli teadlik, et R S on varasemalt kostja nimel tehinguid sooritanud. Hagejale oli teada, et varasemalt on kostja R S esindusel sooritatud müügitehingute arveid aktsepteerinud ja ka tasunud. Kostja talumist R S poolt sooritatud tehingute suhtes näitab ka tõik, et kostja korraldas oma esindaja A U kaudu hagejalt ostetud loomade väljaveo Türgi Vabariiki. Nii oli kostja R S tegevusest teadlik ja talus seda.
IV Kohtuistungid: Kohtuistungil 10.09.2013.a. jääb hageja oma nõude juurde. Kostja esindaja väidab jätkuvalt, et lambad ostis R S, mitte kostja. Lambad müüs R S kostjale edasi. Raha lammaste eest maksis kostja R S. Kostja võtab omaks, et hageja lambad, millised olid laaditud veokisse transportis kostja Türgi Vabariiki. Kostja eitab, et tema ostis lambad otse hagejalt. Lambad olevat ostnud hagejalt R S ja müünud seejärel kostjale edasi. Hageja ja tema esindaja esitasid jätkuvalt taotluse R S kohtuistungil tunnistajana üle kuulata. Kohtuistungile 03.11.2013.a., kuhu politseiasutuse kaasabil sundtoomise korras toimetati R S, kostja esindaja ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Seaduslikust takistusest teatatud ei ole. Hageja esindaja esitas taotluse asja sisuliseks lahendamiseks ilma kostjata. Hageja esindaja leiab oma kohtuvaidluse kirjalikes teesides, et hageja nõue on tõendatud 13.10.2011.a. arve/saatelehega nr. 7, summas 4 947,84 eurot, mis on kostja esindaja poolt kätte saadud ning mille sisu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja on müügilepingu esemeks olevad lambad vastu võtnud ning korraldanud nende väljaveo Türgi Vabariiki. 03.10.2013.a. kohtuistungil on R S andnud ütlusi, mille kohaselt ta osutas kostjale vaid loomade kaalumisteenust. R S tunnistas, et tema ei osta oma nimel lambaid kokku. Vaidlusaluse tehingu puhul oli tegemist hageja ja kostja omavahelise tehinguga. R S ütlustega on ümber lükatud kostja väide, et R S on ostnud lambaid endale ning need seejärel kostjale edasi müünud. 03.10.2013.a. kohtuistungil on A M andnud ütlusi, et ka tema teostas müügitehinguid kostjaga. Ka A M ei ole kunagi lammaste müügil esitanud arvet R S. Müügileping sõlmiti alati A M ja kostja vahel analoogselt hageja teostatud müügitehinguga. A M analoogselt hagejaga ei tekkinud kordagi kahtlust, et R S võiks müügitehingutel käituda lepingupoolena, mitte kostjale teenust osutava isikuna. A M kinnitas, et „kogu aeg oli pooleks Partner Stocks või tema õigusjärglane Aruküla Farm“. Kostja väide, et tema ja hageja vahel puudub lepinguline suhe on väär, tõendamata ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vastupidiselt kostja väidetule ei ole hageja teinud müügitehingut R S. R S tegutses tehingute korraldamisel kostja nimel. Hageja palub mõista kostjalt Aruküla Farm OÜ-lt hageja FIE Toivo Seire Värava Talu kasuks välja põhivõla 4 947,84 eurot ja viivise kohtulahendis kindla summana 833,41 eurot ning edasi protsendina põhinõudest vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud viivise määrale. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu seisukoht: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja Aruküla Farm OÜ (reg. kood 12060639) endiseks ärinimeks oli Partner Stocks OÜ (tl.123). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on transportinud hageja lambad Türgi Vabariiki.
Nimetatud asjaolu kinnitavad ka Järvamaa Veterinaarkeskuse kirjalikud dokumendid ja lammaste väljaveodokumentide tõlked. PRIA 30.01.2013.a. vastuskirja kohaselt hageja esindaja teabenõudele, ei ole registreeritud loomapidaja Toivo Seire Värava Talu (reg.kood 10586426) nimelt teiste loomapidajate nimele 2011. aasta jooksul lambaid liikunud. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas lambad ostis kostja või füüsiline isik R S, kes müüs need hiljem kostjale edasi. 13.10.2011.a. arve/saateleht nr. 7 kohaselt on lammaste müüjaks ja arve väljastajaks märgitud hageja ning maksjaks Partner Stock OÜ aadress Aruküla Farm Vinni vald Lääne-Virumaa. Arve suuruseks on 4 947,84 eurot ja kaubaks lambad, kaaluga 2577 kg. Tunnistajana üle kuulatud R S ütluste kohaselt osutas tema kostjale ainult lammaste kaalumisja hindamisteenust. Tema oli ainult hageja farmis lammaste laadimise juures. Mingit arvet temale lammaste eest tasumiseks ei antud. R S väitel oli tegemist hageja ja kostja vahelise äriga, mille eest tema ei vastuta. Raha tema kaudu ei liikunud. Tunnistaja A M ütluste kohaselt on ka tema müünud oma lambaid kostjale. Ta ei ole esitanud arvet müüdud lammaste eest R S. Kaks tehingut Partner Stocks OÜ-ga läks korda ja raha laekus aga kolmandal korral jäi ka tema rahata. R S ei ole temale kunagi raha maksnud lammaste eest. R S osales ainult lammaste kaalumisel. Tunnistaja A P ütluste kohaselt aitas ta 2011. aastal lambaid kaaluda. Jutuks oli, et need pidi Türki minema ja mingi firma pidi need ostma. Maakohus leiab, et tuvastamist ja tõendamist ei ole leidnud, et hagejaga tegi ostu-müügi tehingu R S. Asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel olid lammaste ostu-müügitehingu poolteks hageja ja kostja. Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ja lambad kostjale üle andnud. Kostja on jätnud täitmata oma kohustused ja ei ole ostetud lammaste eest kuni käesoleva ajani tasunud. Hagi on tõendamist leidnud ja on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsÜS § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus kohaldas VÕS § 76 lg 1; 82 lg1; 101 lg 1; 108 lg. 1; 113 lg. 1 ja 208 lg. 1 ning TsÜS § 49 lg. 3 sätteid ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
M.Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.