Tallinna Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-13-34952
Määruse tegemise aeg ja koht
5. november 2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Kohtuasi
Eesti Reformierakonna kandeavaldus
juhatuse
muutmise
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu registriosakonna kandemäärus nr xxxxxxxxxxxxx Eesti Reformierakonna määruskaebus
09.07.2013
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosaline ja tema esindaja
Menetluse liik
Avaldaja Eesti xxxxxxxxxxxxxx), Viisileht Kirjalik menetlus
Reformierakond (registrikood lepinguline esindaja adv Veiko
Tühistada Harju Maakohtu 09.07.2013 kandemäärus ning saata kandeavaldus uueks läbivaatamiseks sama maakohtu registriosakonnale. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus 02.07.2013 esitas Eesti Reformierakond Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse juhatuse liikmete nimekirjas muudatuste tegemiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vastavalt avaldaja 25.05.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsustele. 09.07.2013 eitava kandemäärusega nr xxxxxxxxxxxxx jättis Harju Maakohtu registriosakond avalduse rahuldamata. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise otsuse vastuvõtmine üldkoosoleku pädevusse. Kandeavaldusele tuleb lisada juhatuse muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll (MTÜS § 10
lg 3). 02.07.2013 juhatuse muutmise kandeavaldusele on lisatud avaldaja 25.05.2013 üldkogu protokoll koos lisadega. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku protokolli kanda üldkoosoleku päevakord ning vastuvõetud otsused ja hääletustulemused. Avaldaja 25.05.2013 üldkogu protokollis sisalduvas päevakorras ei ole märgitud, et 25.05.2013 toimunud üldkogu päevakorras oli juhatuse liikmete valimine ning 25.05.2013 üldkoosoleku protokoll ei sisalda juhatuse liikmete valimise otsust ja hääletustulemusi juhatuse liikmete valimise kohta. Seega esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud juhatuse muutmise kannet. Määruskaebus Eesti Reformierakond palub tühistada Harju Maakohtu registriosakonna 09.07.2013 kandemäärus ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja 02.07.2013 juhatuse muutmise kandeavaldus. Harju Maakohtu registriosakond on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (MTÜS § 201 lg-d 1 ja 5, § 21 lg 6) ning rikkunud menetlusõigusnormi (MTÜS § 79 lg 5). Protokolli päevakord on korrektne ning päevakorrast ja protokollist nähtub, et üldkogul valiti avaldaja juhatuse esimeest ja juhatuse liikmeid. Protokolli päevakorra p-s 9 märgitud häältelugemiskomisjoni ettekanne ja valimistulemuste väljakuulutamine tähendab, et toimus esimehe ja juhatuse liikmete valimine, valimistulemused fikseeriti, kuulutati välja ning kinnitati. Vastavad tulemused on protokolli lisa ja lahutamatu osa ning sellele on protokollis ka korduvalt ja selgelt viidatud. 24.04.2013 saadeti kõigile avaldaja liikmetele kutse üldkogule. Kutses on märgitud, et üldkogu päevakorras on esimehe ja uue juhatuse valimine. Vastavaid teavitusi on kõigile avaldaja liikmetele ka teistes teadetes ning nädalakirjades meelde tuletatud. Seega on juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine olnud selgelt märgitud väljakuulutatud päevakorras MTÜS § 20 lg 6 tähenduses ja kõik avaldaja liikmed on olnud teadlikud sellest, et üldkogul valitakse esimees ja uus juhatus. Avaldaja seisukohta toetavad kõik faktilised asjaolud koosmõjus MTÜS § 201 lg-tega 1 ja 5. MTÜS § 201 sisu ja mõtte kohaselt on juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine üks üldkogu päevakorrapunktidest (tegemist ei ole MTÜS § 201 lg 5 tähenduses eelnevalt päevakorda võtmata küsimusega). Eeltoodust tulenevalt vastab protokoll MTÜS § 21 lg 6 nõuetele ning avaldus koos sellele lisatud dokumentidega vastavad seadusele. Protokoll sisaldab juhatuse liikmete määramise otsust ning vastavaid hääletustulemusi. Protokolli p-s 9 on märgitud, et: „Otsustati ühehäälselt: Kinnitada erakonna juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimise valimistulemused vastavalt häältelugemiskomisjoni protokollidele nr 1, nr 2 ja nr 3. Häältelugemiskomisjoni protokollid on toodud ära protokolli lisas 1.“ Avaldaja on märkinud detailsed valimistulemused ja uue juhatuse nimekirja protokolli lisas 1, mis ei ole õiguslikult ega faktiliselt vaadeldav protokollist eraldiseisva dokumendina. See, kuidas hääletustulemused protokollis fikseeritakse, on protokolli tehnilise vormistamise küsimus ning otseselt vabaühenduse pädevuses. Seadusandja eesmärk ja mõte MTÜS § 21 lg 6 puhul on see, et valimistulemused ja juhatuse määramine oleks nähtav, arusaadav ja kirjalikult vormistatud. Protokoll ja selle lisa 1 täidavad eeltoodud kriteeriumid. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et maakohtu määrus on formaalselt põhjendatud, siis palub avaldaja määruse tühistada ning avalduse rahuldada lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Avaldaja palub arvestada määruse jõustumise võimalike kahjulike tagajärgedega, mille korral formaalne ning sisult ebaoluline väidetav puudus võib tingida ca 13 100 liikmega avaldaja jaoks uue üldkoosoleku kokkukutsumise vajaduse. Juhul, kui kohus peaks leidma, et protokolli päevakorra p-i 9 sõnastus on fraasi „Juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine“ puudumise tõttu formaalselt õigusvastane, siis on avaldaja valmis äärmise vajaduse korral sellise ilmselge formaalse vea protokollis kõrvaldama ning protokolli p-i 9 täiendama eelnimetatud fraasiga. Kuna
protokolli täiendamine on õiguspärane ja teostatav, siis oleks registriosakond pidanud enne eitava kandemääruse tegemist andma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Menetluse edasine käik Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle 30.08.2013 kiri-määrusega vastavalt TsMS § 663 lg-tele 5 ja 6 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Nimetatud menetlusdokumendist nähtuvalt nõustus kohus avaldajaga selles, et hääletustulemused võivad olla kajastatud protokolli lisas, millele protokolli (põhi)tekst viitab, kuid praegusel juhul ei selgu protokolli lisaks olevatest häältelugemiskomisjoni protokollidest üheselt, millised olid üldkoosolekul toimunud hääletuse tulemused. Maakohtu hinnangul ei võimalda seadus korraldada e-valimisi (väljaspool erakonna liikmete üldkogu), mille tulemusi häältelugemiskomisjoni protokollid antud juhul kajastavad. Ainus alus lugeda üldkoosoleku otsuseid vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata tuleneb MTÜ § 22 lg-st 3. 20.09.2013 esitas avaldaja oma täiendavad seisukohad maakohtu 30.08.2013 kaaskirjas toodud põhjenduste kohta, mis oma sisult olid avaldajale üllatuslikud (uus õiguslik käsitlus). Maakohtu käsitlus, et seadus ei võimalda korraldada e-valimisi, mille tulemusi häältelugemisprotokolli lisad kajastavad, on vastuoluline. Esmalt on kohus leidnud, et protokoll ei kajasta hääletustulemusi, teisalt aga märkinud, et protokolli lisad kajastavad e-valimiste tulemusi, mida seadus ei võimaldavat läbi viia. Selline kohtu järeldus on ka sisuliselt väär, sest seadus ei keela viia isikuvalimisi läbi nn e-valimiste teel. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu registriosakonna kandemäärus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning kandeavaldus saata läbivaatamiseks sama esimese astme kohtu registriosakonnale. Harju Maakohtu registriosakond jättis avaldaja kandeavalduse rahuldamata, sest leidis, et 25.05.2013 üldkogu protokollis ei ole märgitud, et päevakorras oleks olnud juhatuse liikmete valimine ning protokoll ei sisalda juhatuse liikmete määramise otsust ja vastavaid hääletustulemusi. Määruskaebuse ringkonnakohtule edastamisel märkis maakohus täiendavalt, et seadus ei võimalda korraldada e-valimisi, mistõttu ei saa arvestada protokollile lisatud häältelugemiskomisjoni protokolle. Maakohtu arvates ei selgu neist protokollidest ka üheselt, millised olid üldkoosolekul toimunud hääletuse tulemused. Seega, lisaks päevakorra osas tehtud etteheitele, on kohus leidnud, et protokoll ei kajasta hääletustulemusi, samas aga ka märkinud, et protokolli lisad kajastavad e-valimiste tulemusi, mille läbiviimist seadus kohtu arvates ei võimalda. Kolleegium nõustub avaldaja hinnanguga maakohtu käsitluse vastuolulisusele ja sisulisele ebaõigsusele. Avaldaja juhatuse muutmise kandeavaldusele oli lisatud 25.05.2013 üldkogu protokoll koos lisaga. Protokollist nähtuvalt oli üldkogu päevakorras juhatuse liikmete valimine, protokolli lisast nähtub nii juhatuse liikmete valimise otsus kui hääletustulemus juhatuse liikmete valimise kohta. Protokolli päevakorra p-s 9 märgitud häältelugemiskomisjoni ettekanne ja valimistulemuste väljakuulutamine tähendab, et toimus esimehe ja juhatuse liikmete valimine, valimistulemused fikseeriti, kuulutati välja ning kinnitati. Vastavaid tulemusi kajastavad protokolli lisaks olevad häältelugemiskomisjoni kolm protokolli, millele on protokollis ka selgesti viidatud. Ka avaldaja liikmetele 24.04.2013 saadetud kutsest nähtub, et 25.05.2013 üldkogu päevakorras oli esimehe ja uue juhatuse valimine (tl 40-41). Seega oli juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine märgitud selgesti ka väljakuulutatud päevakorras (MTÜS § 20 lg 6). Kaevatavast määrusest ei
nähtu, miks kohus ei arvestanud neid andmeid, mis tulenesid üldkogu protokollist kui tervikust, sh protokolli lisast 1 (häältelugemiskomisjoni protokollid nr 1, nr 2 ja nr 3). Eeltoodust tulenevalt vastab protokoll MTÜS § 21 lg 6 nõuetele ning avaldus koos sellele lisatud dokumentidega vastavad seadusele. Detailseid valimistulemusi ja uue juhatuse nimekirja kajastab protokolli lisa 1, mida tuleb hinnata protokolli lahutamatuks osaks. Pealegi on see, kuidas hääletustulemused protokollis fikseeritakse, protokolli tehnilise vormistamise küsimus ning vabaühenduse enda pädevuses. Kolleegium nõustub avaldajaga, et seadusandja eesmärk ja mõte MTÜS § 21 lg 6 puhul on see, et valimistulemused ja juhatuse määramine oleks nähtav, arusaadav ja kirjalikult vormistatud. Praegusel juhul on see nõue täidetud. Kuigi registrimenetluses kui formaalses menetluses ei tohiks tõusetuda e-valimiste õiguspärasuse küsimus, peab ringkonnakohus vajalikuks siiski märkida, et ei nõustu maakohtu 30.08.2013 kirimääruses sisalduva hinnanguga e-valimiste seaduslikkusele. Seadus ei keela viia isikuvalimisi läbi e-valimiste teel. Olukorras, kus seadusandja ei ole MTÜ-de puhul pidanud vajalikuks reguleerida e-valimiste võimalikkust, tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest. Seega, kui e-hääletus ei ole isikuvalimistel isiku tegevust reguleerivates õigusaktides keelatud, on see lubatud. Üldkogu protokolli lisa kajastab nii kohapeal kui e-valimiste kaudu hääletanud isikute tahet. Isiku valituks osutumist ei mõjuta see, kuidas on hääletustulemused protokollis kajastatud ning millisel viisil on hääled antud. Kandeavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on valituks osutunud isikud, kes on saanud teistest kandidaatidest enam hääli. Antud juhul on üheselt tuvastatav igale isikule nii evalimistel kui üldkoosolekul antud häälte arv.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.