Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 156,83 eurot.

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

kinnitasid, et OÜ R.SHUP ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Vaatamata eelnevale OÜ R.SHUP jätkas XXXXXX kortermaja lamekatuse renoveerimistöödega. 02.09.2008 allkirjastati OÜ R.SHUP ja A. K. vahel akt tööde vastuvõtmise kohta. KÜ XXXXXX nimetatud akti ei allkirjastanud, vaid lisas sellele 05.09.2008 omapoolsed märkused OÜ R.SHUP poolsete töövõtulepingu nr 1/2007 kohustuste rikkumiste kohta. A. K. on omanikujärelvalve teostajana lepingust tulenevad omapoolsed kohustused kohaselt täitnud, samas kui KÜ XXXXXX on oma lepingust tulenevad kohustused omanikujärelvalve teostaja ees täitnud vaid osaliselt. A. K. on järelevalve käigus teinud korduvalt XXXXXX lamekatuse renoveerimistööde teostajale märkusi ning nõudnud lamekatuse ehitusprojekti ning nõuetega vastavusse viimist, lamekatusesse püsivalt paigaldatavate ehitusmaterjalide ja – toodete nõuetele vastavusse viimist ja seda kinnitavate dokumentide esitamist ning XXXXXX ümbruse korrashoiu ja ohutuse tagamist. A. K. on aktiivselt nii suuliselt kui ka kirjalikult esitanud ehituse omanikujärelevalve käigus avastatud katuse renoveerimistöödega seonduvaid märkusi ja tähelepanekuid nii renoveerimistöid teostavale ehitusettevõttele OÜ-le R.SHUP kui ka KÜ-le XXXXXX. A. K. on viivitamatult teavitanud KÜ XXXXXX olukordadest, millal renoveerimistööde kvaliteet ei vasta ehitusettevõttega kokkulepitule. Samuti on A. K. kontrollinud ehitusettevõttele tehtud ettekirjutuste täitmist. Ülalmärgitut kinnitavad A. K. poolt koostatud ning OÜ-le R.SHUP esitatud ettekirjutused. KÜ XXXXXX ei ole A. K. tasunud arveid kokku summas 84 960 krooni, s.o 5 429,93 eurot. KÜ XXXXXX on kohustatud A. K. tasuma põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise tulemusena sissenõutavaks muutunud viivised vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 summas 1 722,44 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kohustus kooskõlas töövõtulepinguga hageja järelevalve töid teostama perioodil 10.10.2007 kuni 15.12.2007. Töövõtja OÜ R.SHUP katkestas tööde teostamise. Tööde katkestamise perioodil ei teostanud OÜ Linconia mingeid töid ja pärast tööde taasalustamist ei sõlmitud mingeid täiendavaid kokkuleppeid ei teenuse osutamise tähtajas ega hinnas. Töövõtulepingut täiendati 07.02.2008 kokkuleppega, et töövõtja kannab järelevalve kulu alates 15.12.2007. Kostja on oma kohustuse täitnud ja kahe kuu eest hagejale tasunud järelevalvele teenuse osutamise eest. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik loovutamisel keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Kostja ei tunnista hagejat võlausaldajaks. OÜ R.SHUP seisukoht Korteriühistu arvestas maha järelevalve tasu makstavast töövõtutasust, seega pidi hagejale maksma kostja. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 5 429,93 eurot ja viivised 1 722,44 eurot ning viivise alates 21.12.2012 VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda. 10.10.2007 ehituse omanikujärelevalve teenuse lepingu nr 102007 järgi oli lepingu objektiks KÜ-le XXXXXX ehituse omanikujärelevalve teenuse osutamine korterelamu lamekatuse renoveerimistööde teostamisel. Lepingu tähtaeg töövõtulepingu järgi oli 17.09.2007 kuni 19.11.2007. Järelevalvel oli kohustus oma töös juhinduda lepingu p 2.3 järgi ka

3(7)

töövõtulepingust. Ehituse omanikujärelevalve teenuse lepingu p-s 6.3 leppisid pooled kokku, et sõlmivad täiendava kirjaliku kokkuleppe teenuse osutamise tähtaegade ja teenuse osutamise hinna kohta, kui tööde seiskumisel järelevalvest mitteolenevatel põhjustel pikeneb vastava aja võrra tööde teostamise tähtaeg. Vaidlus puudus asjaolu üle, et ehitustööde teostamise tähtaeg faktiliselt pikenes. Kostja ei sõlminud küll järelevalvet teostava isikuga täiendavat kokkulepet tasu suuruse ja tähtaja osas, kuid kokkulepe kulude kandmise osas tehti ehitajaga. Nimetatut kinnitab töövõtulepingu 1/2007 10.09.2007 täiendav kokkulepe, millest ilmneb, et OÜ R.SHUP võttis kohustuse tasuda järelevalve teenuse eest alates 15.12.2007 kuni ehitustööde lõpuni. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtuistungil antud ütlustega ka OÜ R.SHUP esindaja A. H. ja millisest kokkuleppest teavitati hagejat. 24.10.2008 sõlmisid kostja ja OÜ R.SHUP kokkuleppe tööde lõpetamise osas, lepingu hinda alandati seoses puudustega ja tähtaja rikkumisega ja tasuti ehitajale 85 000 krooni. Selles kokkuleppes arvestati hinna alandamises ka järelevalve tasuga, nimetatut kinnitas oma ütlustega A. H. . Tunnistaja V. S. ütluste järgi püüti kokku leppida, kes tasub järelevalve eest, kui oli möödunud kahekuuline tähtaeg, ja kostja soovis, et seda teeks ehitaja. 15.05.2008 kirjas märgib kostja esindaja E. M. , et ehitajaga tehtud lõpparvestuses on mh maha arvestatud omanikujärelevalve kokkulepitud tasu. Tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud, et reaalselt teostas hageja objektil järelevaataja töid septembrist 2007 kuni 2008 maini. Samuti kinnitavad A. H. ütlused, et tööd lükkusid kevadesse, lõpetati praktiliselt mais 2008. KÜ XXXXXX kohustus oli tasuda arvepõhiselt. Kostja on tasunud Linconia OÜ-le 11.12.2007 arve nr E 911 summas 10 620 krooni ning 05.02.2008 arve nr E 212 summas 10 620 krooni ehk kokku summas 21 240 krooni, s.o 1357,48 eurot. KÜ XXXXXX ei ole tasunud Linconia OÜ-le viimase poolt esitatud arveid kokku summas 84 960 krooni, s.o 5429,93 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kooskõlas VÕS §-ga 172 on Linconia OÜ juhatuse liige teavitanud kostjat nõudeõiguse loovutamisest hagejale. Kuivõrd nõue kuulus äriühingule ja M. L. oli juhatuse liige, on teade tehtud kohase isiku poolt. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole vaidlus ehitustööde kvaliteedi osas, ei pidanud kohus vajalikuks anda hinnangut kostja poolt esitatud ehitustöid puudutavate dokumentaalsete tõendite kohta. Hageja on esitanud viivise nõude 1 722,44 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmine KÜ-lt XXXXXX hageja kasuks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas 2008 jaanuarikuust kuni 2008 oktoobrini ehitustöid, mille üle oleks vaja olnud teostada omanikujärelevalvet, üldse teostati või mitte, millest tulenes kostja kohustus tasuda töö eest. Siinjuures kohus ei ole pööranud tähelepanu kirjalikele tõenditele – ehituspäeviku sissekannetele, mis on vormistatud ainult perioodi 10.10.2007 kuni 22.01.2008 kohta.

4(7)

Mitte ühtegi kannet ehituspäevikusse ei ole pärast seda kuupäeva tehtud. Tunnistajate ütlused, mis esitati üle kolme aasta hiljem pärast sündmuste toimumist, ei ole kohasteks tõenditeks, mis võiksid ümber lükata vahetult ehitustegevuse käigus vormistatud kirjalikke tõendeid. Järelikult on ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et tegelik ehitustööde teostamine, mille suhtes oli vaja teostada lepingukohast igakuulist omanikujärelevalvet, jätkus 2008 veebruarist kuni maikuuni, nagu kohtu otsuses on väidetud. Kostja esitas vastuväite selle kohta, et väidetav tööde teostamine hageja poolt ei ole lepingukohaselt dokumenteeritud, mistõttu kostjal puudus töö eest tasumise kohustus lepingu p. 5.2 rikkumise tõttu. Hagejal oli lepingu p 5.2. kohaselt kohustus esitada teostatud töö kohta kirjalik dokument – akt. Seega kohaseks tõendiks, et töö teostamine on tellija poolt aktsepteeritud, saaks käesolevas vaidluses olla vaid kostja seadusliku esindaja allkiri sellel aktil, millist tingimust aga järgitud ei olnud. Hageja poolt ainuisikuliselt vormistatud ja kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastamata tööde aktid on kokkulepitud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 2 järgi tühised ja seega kostjal puudus lepingust tulenev kohustus töö eest tasuda. Kostja vaidlustas ka hageja poolt teostatud töö kvaliteedi, viidates sellele, et hageja oma majandustegevuses omanikujärelevalvet teostava isikuna sisuliselt ei järginud, et töövõtja teostaks töid kvaliteedinõuete kohaselt, et tööde teostamine oleks vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja õigeaegselt dokumenteeritud ning ei kasutanud oma õigust peatada ehitustööd, kui töövõtja tehtud märkusi arvesse ei võtnud ja puudusi töös ei parandanud. Kostja oli sunnitud ise tegema 04.01.2008 pretensiooni töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks ja 14.04.2008 avaldusega töölepingust taganema. Kohus on aga jätnud kostja vastuväited töövõtja poolt teostatud ehitustööde kvaliteedi sõltuvuse kohta hageja poolt oma tööülesannete lepingutingimustele mittevastava täitmise tõttu kõrvale kui asjassepuutumatud. Otsuses puudub põhjendus selle kohta, miks kohus pidas võimalikuks rahuldada hageja nõue tervikuna, kuigi kohtuotsuse motiveerivast osast järeldub, et ehitustöid ja järelikult ka omanikujärelevalvet teostati kuni maini 2008. Seega tulnuks hagi vähemalt osaliselt jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus A. K. palub välja mõista KÜ-lt XXXXXX lisaks Harju Maakohtu 21.12.2012 otsusega välja mõistetud viivisele täiendavalt viivised ajavahemiku eest 28.12.2011 kuni 21.12.2012 summas 434,39 eurot. Maakohus on välja mõistnud viivised kindlas summas 1 722,44 eurot. Eeltoodud summa ulatuses olid viivised muutunud sissenõutavaks aga hagi esitamise seisuga ehk 27.12.2011. Otsuse tegemise päeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa aga kasvanud 434,39 euro võrra. Seega oleks maakohus pidanud hageja kasuks välja mõistma otsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 2156,83 eurot, mitte summas 1722,44 eurot. Vastus vastuapellatsioonkaebusele KÜ XXXXXX vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

5(7)

Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetava viivise suuruse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. OÜ Linconia, kes loovutas oma nõude hagejale, ja kostja vahel oli sõlmitud 10.10.2007 leping, mille alusel osutas OÜ Linconia kostjale omanikujärelevalve teenust korterelamu katuse renoveerimistöödel. Kolleegiumi arvates on ebaõige kaebuse väide, mille kohaselt oli omanikujärelevalve lepingu lõpptähtajaks kostja ja OÜ R.SHUP vahel sõlmitud lepingus toodud renoveerimistööde teostamise tähtaeg. Omanikujärelevalvelepingu p 6.2 järgi oli leping sõlmitud kuni renoveerimistööde osas tööde vastuvõtmise kohta akti allakirjutamiseni ja kõigi töövõtjapoolsete puuduste likvideerimiseni. Kolleegium möönab, et maakohus on vaidlustatud otsuses lepingu tähtaega käsitlenud mõneti vastuoluliselt, tuvastades, et leping oli sõlmitud samaks tähtajaks, kui kostja ja OÜ R.SHUP vahel sõlmitud katuse renoveerimistööde leping, samas on maakohus leidnud, et omanikujärelevalvet tehti kuni tööde tegeliku valmimiseni. Kolleegiumi arvates maakohtu käsitlus ei ole kooskõlas OÜ Linconia ja kostja vahelise omanikujärelevalve lepinguga. Lepingu p 6.2 järgi oli leping omanikujärelevalve teostamiseks sõlmitud kuni tööde teostamise lõpuni ja kostja ja OÜ R.SHUP vahelise töövõtulepingu tähtaeg oli toodud lepingus ainult viitena tööde orienteeruvalt plaanitavale tähtajale. Sellisel viisil lepingu tõlgendamist toetab ka poolte tegevus OÜ Linconia poolt omanikujärelevalve teostamisel ja kostja poolt OÜ-ga R.SHUP kokkuleppe sõlmimisel, et 2008. aastal tasub omanikujärelevalve teostamise eest kostja asemel OÜ

R.SHUP.

Ülejäänud maakohtu otsuses toodud põhjendustega põhivõla nõude rahuldamise osas ringkonnakohus nõustub ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi. Katuse renoveerimistööde vastuvõtmise kohta on vormistatud akt 26.08.2008, millest saab järeldada, et selleks ajaks lõpetati enamus töödest ja vaegtööd on lõpetatud 02.09.2008. Kostja esindaja on keeldunud aktile allkirja andmast ja vormistanud puuduste kohta eraldi dokumendi. Tulenevalt esitatud tõenditest on ehitaja ja kostja vahel kokku lepitud lepingu lõpetamises ja tasu maksmises oktoobris 2008, kuid see pole oluline käesoleva vaidluse lahendamisel, sest hageja nõuab omanikujärelevalve lepingust tulenevat tasu kuni 2008 augusti lõpuni. Kostja poolt viidatud ehituspäevikus puuduvad sissekanded ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust tööde kestuse kohta. Ehituspäevikut täidab Ehitusseaduse § 31 kohaselt ehitaja. Omanikujärelevalve teostaja on kostjale ja ehitajale esitatud aktides pidevalt rõhutanud, et ehitajal tuleb täita ehituspäevikut ja esitada seaduses sätestatud dokumendid tellijale. Tunnistaja J. A. ütluste kohaselt (I kd lk 238-239) teostas A. K. järelevalvet alates septembrist 2007 kuni maini 2008, s.o kogu selle aja, kui tunnistaja töötas objektil. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt lõppesid põhilised tööd mais - juunis 2008 ja pärast seda hakati ventileerima ja tehti vaegtöid. A. K. jäi pärast tööde lõppu objektile, et mõõta niiskust, kuna objektile jäid ventilaatorid. Juulis - augustis käis A. K. niiskust mõõtmas (I kd 242-243, II kd lk 377-381). Ekspert L. S. arvamuse kohaselt oli mais 2008 tööde valmidusaste 67%. Apellandi väide, et maakohtu otsuse kohaselt tehti objektil töid ainult maikuuni 2008, ei ole õige. Maakohus on tsiteerinud tunnistaja J. Af. ütlusi, kuid tunnistaja rääkis ainult sellest ajast, kui ta ise töid teostas. Apellandi väide, mille kohaselt katkesid katuse renoveerimistööd 2008 jaanuaris, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Jaanuaris 2008 on kostja

6(7)

pöördunud tööde teostaja OÜ R.SHUP poole pretensiooniga tööde kvaliteedi osas, kuid sellest ei tulene tööde peatamist. Lepingu p 5.2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda OÜ-le Linconia teenuse eest vastavalt igakuiselt OÜ Linconia esindaja poolt esitatud ja kostja esindaja poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele. Kokkulepitud tasu suuruseks oli 9 000 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Vaidlust ei ole, et OÜ Linconia on esitanud kostjale igakuiselt aktid ja arved (I kd lk 18-32, 43-54). Hageja selgituse kohaselt on kõik dokumendid saadetud lepingus näidatud kostja aadressil [email protected] ja samuti töövõtjale. Kostja on neile aktidele korduvalt viidanud ehitajale esitatud pretensioonides. V. S. , kellele lepingus toodud meiliaadress kuulub, on tunnistajana selgitanud, et A. K. saatis dokumendid talle ja ta printis need välja ja edastas kostja juhatuse liikmele E. M. (I kd lk 246-250). Seega olid aktid ja arved kostjale esitatud. Kolleegiumi arvates tuleb tööde vastuvõtmisel lähtuda pooltevahelisest praktikast ja kui pooled on töö teostamise ajal tööde vastuvõtmisel sellist praktikat aktsepteerinud, siis ei ole pärast lepingu täitmist alust väita, et tööde teostamine oleks aktsepteeritud ainult sellel juhul, kui kostja seaduslik esindaja on aktid kinnitanud ja väljendanud aktidega nõustumist. Kolleegium nõustub vastustajaga, et kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et akte ja arveid ei ole kostja seadusliku esindaja poolt aktsepteeritud. Kostja ei ole esile toonud TsMS § 663 lg 5 järgi nõutut, s.o põhjust uue väite esitamiseks. Apellant on kaebuses esile toonud, et omanikujärelevalvet OÜ Lincona töötajana teostanud hageja oli oma ülesannete teostamisel pealiskaudne ja ta töö ei olnud kvaliteetne, mistõttu sai võimalikuks töövõtja poolt mittekvaliteetse töö tegemine ja tähtaegade rikkumine. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et OÜ Linconia töö omanikujärelevalve teostamisel oli mittekvaliteetne. Toimikust ei tulene, et enne käesoleva hagi esitamist oleks kostja esitanud OÜ-le Linconia pretensioone osutatud teenuse kohta ja käesolevas menetluses ei ole selgunud selliseid asjaolusid, mis kostja väiteid kinnitaksid. Seega tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kindlas summas kuni maakohtu kohtuotsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on vaidlustatud otsuses hagi rahuldanud ja välja mõistnud viivise kuni hagi esitamiseni, kuid ei ole arvutanud välja viivist kuni otsuse tegemiseni ja seda välja mõistnud, nagu hageja hagis nõudis. Kolleegium leiab, et eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas tühistada ja välja mõista viivis maakohtu otsuse tegemise seisuga kindlas summas ja sealt edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 21.12.2012 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis hageja arvestuse kohaselt 2 156,83 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole ja kolleegium nõustub arvestuskäiguga. Kolleegium leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja viivis välja mõista 21.12.2012 seisuga summas 2 156,83 eurot. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtus kantud menetluskulud on õigesti jäetud kostja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.