OK Oiltrade OÜ avaldus Osaühingu Marine Systems pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OK Oiltrade OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): OK Oiltrade OÜ (registrikood: 11989528; asukoht: esindajad Tallinn), tehinguline esindaja Kaspar Kamsakann Puudutatud isik / võlgnik (vastustaja): Osaühing Marine Systems (registrikood: 10592792; asukoht: Viimsi vald), tehinguline esindaja v.adv Tambet Mullari Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 27.08.2013.a määrus jätta muutmata.
2.OK Oiltrade OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OK Oiltrade OÜ kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.10.07.2013.a esitas avaldaja maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja arvelduskontolt võlgniku arvelduskontodele kantud ajavahemikul 12.09.2012.a – 12.11.2012.a kokku 49 000 eurot selgitusega: „vastavalt lepingule“. Avaldaja leidis, et ülekannete tegemiseks puudub õiguslik alus, kuivõrd lepingulised suhted poolte vahel puuduvad. Seega on võlgnik kohustatud avaldajale alusetult saadu VÕS §-de 1027 ja 1028 alusel tagastama. Avaldaja saatis võlgnikule 26.07.2013.a pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 49 000 eurot. Võlgnik talle antud 10-päevase tähtaja jooksul nimetatud võlgnevust ei tasunud. Avaldaja leidis, et võlgnik on püsivalt 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32910 maksejõuetu, kuivõrd ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse saamist ega ole võlgnevusele ka vastu vaielnud. Võlgniku maksejõuetusele viitab ka võlgniku poolt äriregistrile majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2006.a majandusaasta kohta. Võlausaldaja ei nõustunud võlgniku väitega, et poolte vahel on tegemist käsundussuhte ja käsunduslepinguga, võlgnik ei ole nimetatut tõendanud. Asjaolu, et pankrotihoiatuses on avaldaja märkinud ekslikult käenduslepingust tulenevat võlgnevust, ei muuda pankrotiavaldust tahteavaldusena kehtetuks. Pankrotihoiatuses on selgelt viidatud alusetu rikastumise õigussuhtele, rahaülekannete lepingulise aluse puudumisele ning avaldaja soovile saada tagasi võlgniku poolt alusetult saadu. Avaldaja leidis, et pankrotiavalduse saab igal juhul lugeda kättetoimetatuks enne asjas toimunud eelistungit.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust ega esitanud tõendeid pankrotiavalduses esitatud väidete kohta. Võlgnik ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Majandusaasta aruande esitamine või mitteesitamine ei tõenda püsivat maksejõuetust. Pankrotihoiatuses esitatud nõue erineb pankrotiavalduses esitatud nõudest. Avaldaja on sooritanud maksed selgitusega „vastavalt lepingule“, seega on tõendatud, et maksed on sooritatud lepingulisel alusel. Lepingu sisu oli kapitali ja muude finantsinstrumentide kaasamine DNB Pangast. Võlgnik täitis lepingut, kaasates DNB Pangast kokku ca 5 miljonit eurot erinevaid finantstooteid Marko Kaleviga seotud äriühingutele. Avaldaja kohustus lepingu täitmise eest tasuma võlgnikule 10 000 eurot kuus. Seega vastab pooltevaheline lepinguline suhe käsunduslepingu tunnustele. Kuivõrd maksed on tehtud vastavalt lepingule, ei ole kohane nõuda raha tagastamist võlausaldaja poolt näidatud alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et lepingu kohaselt peaks võlgnik ülekantud summad tagastama. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et võlgnik pole lepingut täitnud. Võlgnik leidis, et võlausaldaja peaks oma nõude esitama hagimenetluses.
3.Harju Maakohus jättis 27.08.2013.a määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas PankrS § 15 lg 7 alusel tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg 7 teisele lausele ja PankrS § 15 lg-le 6 avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolud, millistest vähemalt ühele peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema. Nimetatud sätte p 1 kohaselt on selliseks asjaoluks, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku väitel ei ole pankrotihoiatust võlgnikule kätte toimetanud. Kohtu hinnangul ei saa võlausaldaja poolt esitatud tõenditest lugeda pankrotihoiatust võlgnikule kättetoimetatuks. Võlausaldaja on esitanud tõendina pankrotihoiatuse (t lk 14), Eesti Posti teatise pankrotihoiatuse saatmise kohta (t lk 15 ja 72) ja saadetise RR189143093EE liikumise ajaloo (t lk 70–71), kuid nimetatud tõenditest ei nähtu pankrotihoiatuse vastuvõtjat. TsMS § 313 lg 3 p-st 7 tulenevalt peab mh olema väljastusteatel märgitud dokumendi vastu võtnud isiku nimi, allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi number ning dokumendi kättesaamise kuupäev. Vaatamata nimetatule pidas kohus vajalikuks hinnata pankrotiavalduse sisulisi aluseid, sest kohtu hinnangul on asjas määrava tähtsusega selge nõude olemasolu ja võlgniku püsiv maksejõuetus. Kohus nõustus võlgniku seisukohaga selles osas, et võlausaldaja ei ole põhistanud, et võlgnikule tehtud ülekanded kuuluvad võlausaldajale tagastamisele.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32910 Võlausaldaja seadusliku esindaja Marko Kalevi sõnul on võlgnikule ülekannete tegemiseks puudunud alus. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kui ülekandeid on alusetult tehtud kolme kuu vältel, siis mis eesmärgil ülekandeid tehti, arvestades, et ülekannete tegemise ajal oli võlausaldaja ainsaks seaduslikuks esindajaks Marko Kalev. Võlgniku väitel on tegemist käsunduslepinguga ning maksed on tehtud vastavalt lepingule. Kohus leidis, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtule esitatud seisukohtades on võlgnik põhjendanud oma vastuväiteid võlausaldaja nõudele. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, st menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Vaidlus selle üle, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on esitanud põhjendatud vastuväited, mis eeldavad asjaolude tuvastamist ja õigusliku hinnangu andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankroti-menetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Riigikohus on 06.03.2002.a otsuses asjas nr 3-2-1-1702 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Riigikohus on 20.12.2004.a otsuses nr 3-2-1-150-04 p-s 27 märkinud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Kohus asus seisukohale, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik tuvastada, kas poolte vahel on käsundisuhe või on ülekanded tehtud alusetult, nagu võlausaldaja väidab. Esitatud tõenditest nimetatud asjaolu ei nähtu. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks, et võlgnik tunnistaks võlgnevust võlausaldaja ees. Võlgniku vastuväidete kohaselt on ülekanded tehtud seoses käsunduslepinguga ning võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik peaks maksed tagastama. Riigikohus on 22.03.2005.a lahendis nr 3-2-1-20-05 p-s 12 märkinud, et kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, siis pole kohtul vaja võlgniku maksejõulisust kontrollida. Kui võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja kohus asub seisukohale, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, siis ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kohtuotsusega võlgniku maksejõuetust välja kuulutada ka juhul, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus on korraldaval istungil palunud selgitada võlgniku maksejõuetust ja nimetada võimalikke võlausaldajaid. Kohus leidis, et käesoleva pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole piisavalt selge, võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab põhjalikku asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega tuleb vaidlus avaldaja avalduse aluseks oleva nõude osas lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-20-05
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32910 väljendatud seisukohast leidis kohus, et puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks. Kohtu hinnangul ei ole pankrotiavalduse piisavaks argumendiks ka see, et majandusaasta aruandeid ei esitata nõuetekohaselt. See asjaolu võib olla hinnatav koos teiste argumentidega ja võlausaldajal on sealjuures äriseadustikust tulenevad õigused.
4.Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 11.09.2013.a määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määratakse võlgnikule ajutine haldur. Avaldaja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et esitatud tõenditest ei saa lugeda pankrotihoiatust võlgnikule kättetoimetatuks. Avaldaja on tõendanud, et ta on teinud pingutusi võlgnikule pankrotihoiatuse kättetoimetamiseks, kuid sellest hoolimata ei ole võlgnik oma registrijärgsel aadressil posti vastu võtnud. Asjaolu, et võlgnik ei ole kolme erinevat tähtsaadetist vastu võtnud, näitab üheselt, et ta väldib postisaadetiste kättesaamist. Olukorras, kus võlgnik ei ole korraldanud oma registrijärgsel aadressil postisaadetiste kättesaamist, tuleb asuda seisukohale, et pankrotihoiatus ei ole võlgnikuni jõudnud tema enda tegevuse(tuse) tulemusena, mistõttu kannab ta ka postisaadetise kättesaamise riski ise. Seega tuleb avaldaja hinnangul lugeda võlgnik pankrotihoiatuse kättesaanuks. Vaatamata eeltoodule, hiljemalt pankrotiavaldusele vastuse esitamise päevaks, so 15.08.2013.a, pidi võlgnik olema tutvunud ka pankrotiavalduse tekstiga. Seega oli kaevatava kohtulahendi kuulutamise ajaks niikuinii PankrS § 10 lg 1 p-s 1 sätestatud 10-päevane tähtaeg möödunud. Selgelt meelevaldne on maakohtu tuginemine TsMS § 313 lg 3 p-le 7, kuna TsMS ei sätesta nõudeid pankrotihoiatuse kättetoimetamisele. Maakohus on vääralt tuginenud asjaolule, et avaldaja ei ole põhistanud, et võlgnikule tehtud ülekanded kuuluvad avaldajale tagastamisele. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab sellises olukorras hoopis kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Asjaolu, kas maksete sooritamiseks oli võlausaldaja tahe või mitte, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd ka tahtlikult alusetu makse sooritamine ei muuda makse õiguslikku tähendust. Võlgnik ei ole veenvalt põhjendanud ega esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et avaldajal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega on võlgniku vastuväited eranditult paljasõnalised ning tegemist ei ole vaieldava nõudega. Avaldaja arvates võib käesoleval juhul hoopis ajutise halduri nimetamata jätmine olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega avaldaja ning võimalike olemasolevate ja tulevaste võlgniku võlausaldajate suhtes.
5.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ega tühistamiseks alust pole. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud kohtumääruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi avaldaja tugines määruskaebuses väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus määruskaebusele vastuseks siiski järgmist.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32910
8.Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et avaldaja oleks toimetanud pankrotihoiatuse võlgniku mõjusfääri ja et võlgnikul oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuigi võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte käesoleva kohtumenetluse raames, ei saa sellest järeldada, et järgitud oleks sellega seotud tähtaegu, mida pankrotiseadus nõuab.
9.Maakohus leidis õigesti, et pankrotiavalduses ei tugineta nõudele, mida saaks lugeda selgeks nõudeks. Kuigi ei ole välistatud see, et pankrotiavalduses tuginetakse ka sellisele nõudele, millele võlgnik vastu vaidleb, ei saa ajutist haldurit nimetada siiski siis, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Käesoleval juhul see ka nii on. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole usutavaks muutnud seda, et tal on võlgniku suhtes nõue. Avaldaja tegi võlgnikule mitu pangaülekannet, mille selgitused viitavad selgesti pooltevahelise lepingu olemasolule. Võlgnik väitiski, et avaldaja ja võlgniku vahel oli leping, mille alusel vastavad rahalised sooritused tehti. See, kes peaks hagilises menetluses, mille raames esitatakse rikastumisõigusele tuginev rahaline nõue, mida tõendama, ei ole ajutise pankrotihalduri määramise otsustamisel määrav. Vastav tõendamiskoormis saab kehtida hagilises menetluses, mitte pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses lasub nõude usutavaks muutmise kohustus avaldajal. Ei saa lugeda, et avaldaja oleks nõude olemasolu usutavaks muutnud siis, kui võlgnik ei ole ajutise halduri määramise etapis piisavalt tõendanud seda, milline leping avaldaja ja võlgniku vahel ikkagi täpselt oli. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud avaldaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.