Ühinguõigus › Sundlõpetamine

märkida

dokumentide hoidjana äriregistrisse XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetluskulude jaotus Jätta puudutatud isiku XXXOÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank AS-is või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu registriosakonna poolt on kohtunikule 27.02.2013 edastatud XXXOÜ registridokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta äriühingu netovara äriseadustiku (ÄS) §-s 136 sätestatud nõuetele. 16.08.2012 kirjaga teatas registripidaja XXXOÜ juhatusele osaühingu netovara mittevastavusest ÄS §-le 136. Osaühingu juhatusele anti tähtaeg 18.02.2013 esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS § 176. Nimetatud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldatud ei ole. Registripidaja teostatud kontrolli kohaselt on netovara puudused kõrvaldamata 2009-2011 majandusaasta aruannetest. Osaühingule on saadetud ka 2009.a, 2010.a ja 2011.a majandusaasta aruannete kohta kirjad netovara mittevastavuse kohta ÄS §-s 136 sätestatud nõuetele. Kohus saatis 01.03.2013 XXXOÜ juhatuse liikmele XXX kirja, milles palus edastada vastavasisuline nõusolek XXXOÜ likvideerija ülesannete täitmise kohta või põhjendatud vastuväited enda likvideerijaks määramise kohta, 15 päeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Samuti palus kohus sama tähtaja jooksul teatada, kui puudutatud isik soovib, et kohus ta enne osaühingu sundlõpetamise otsustamist täiendavalt ära kuulaks. XXXOÜ juhatuse liige teatas kohtule 04.03.2013 esitatud vastuses, et on äriühingu juhatajana teadlik, et osaühingu netovara on vähem, kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustuslik osakapitali suurus. Samas on juhatuse liige veendunud, et osaühingu likvideerimiseks puudub vajadus, ettevõtte finantsseisund on paranemas ning peaeesmärgiks on kasumisse jõuda ja viia osaühingu netovara seadusega vastavusse. Juhatuse liige palus XXXOÜ puuduste likvideerimise tähtajaks järgmise majandusaasta lõpuperioodi. Kohus rahuldas puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotluse osaliselt ja andis sundlõpetamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 01.10.2013 (vt tl 16). Käesoleva määruse tegemise hetkeks osaühingu netovara ÄS §-ga 136 vastavusse viidud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste

tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et XXXOÜ netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanik ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on XXXOÜ alates 2009.a majandusaasta aruandest netovara puudused kõrvaldamata. Sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei ole kõrvaldatud, vaatamata kohtu ja registriosakonna poolt selleks antud tähtajale. Lähtudes eeltoodust, tuleb XXXOÜ sundlõpetada. Seonduvalt puudutatud isiku esindaja väidetega märgib kohus täiendavalt, et sundlõpetamise aluseks oleva puuduse kõrvaldamiseks taotletud periood on ebamõistlikult pikk. Kohtu hinnangul ei saa osaühing, mille netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, nii kaua edasi eksisteerida. Liiatigi nähtub registripidajale esitatud 2010.a, 2011.a, ja 2012.a majandusaasta aruannetest, et ühingul puudub pikema perioodi jooksul majandustegevus. 2012.a majandusaasta aruande osaks olevas tegevusaruandes on juhatuse liige majandustegevuse puudumist ka ise möönnud. Seetõttu on ebatõenäoline, et ühingu netovara õnnestuks ettenähtavas tulevikus seaduses nõutuga vastavusse viia. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602-606 sätestatut. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus XXXOÜ likvideerija ameti vastu võtma. Kohtul ei ole teavet äriühingu võlausaldajate kohta. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (TsMS § 605), isegi kui sobiv likvideerija kandidaat leitaks. Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud XXXOÜ pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 604 lg-st 2, peab kohus põhjendatuks XXXOÜ likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud XXXOÜ dokumentide hoidjaks lugeda XXX ning märkida ta dokumentide hoidjana äriregistrisse. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 629 lg 4). Juhindudes TsMS § 455 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse täitmiseks äriregistri pidajale. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.