Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtutäitur jättis 01.10.2013 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Formaliseerituse printsiibist lähtudes ei hinnanud kohtutäitur täitedokumendi sisu; täitedokumendi formaalsed eeldused on täidetud. Võlgnik sai täitmisteate isiklikult kätte 20.09.2013 ja täitemenetlus loetakse sellega alanuks. Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. 10.10.2013 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 01.10.2013 otsusele, paludes selle tühistada. Sissenõudjal ei ole võlgniku vastu nõuet, mistõttu on alusetud ka kohtutäituri tegevus ja nõuded. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur jääb oma 01.10.2013 otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad seaduses sätestatud alused. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida materiaalõiguslikke asjaolusid. Selliseks formaalseks seaduse nõudeks on muuhulgas asjaolu, kas täitmisele on antud TMS § 2 lg-s 1 sätestatud täitedokument ja see on jõustunud. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse algatamise formaalsed nõuded on täidetud. Võlgnik sai täitmisteate kätte 20.09.2013 ja TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega; lg 2 alusel muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Juhindudes KTS § 30 lg-test 1 ja 2 tasub menetluse alustamise ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruse põhjendused Kooskõlas TMS § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas kohtutäituril on õigus menetluse alustamise tasule ja põhitasule. Tulenevalt täitemenetluse läbiviimisel kehtivast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril õigust lahendada materiaalõiguslikke küsimusi. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 9 on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Seega oli kohtutäiturile esitatud sissenõudja avaldus ja TMS § 2 lg 1 p 9 kohane täitedokument ning kohtutäituril oli õigus ja kohustus algatada täitemenetlus. Maakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri otsus tasu kohta on õigusvastane. KTS § 31 lõike 1 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. Vastavalt KTS § 32 lõikele 1 muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Põhitasu muutub sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate

kättetoimetamisega võlgnikule. Kuivõrd täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 034/2013/1451 on olnud põhjendatud, võlgnik sai täitmisteate kätte 20.09.2013, siis seoses sellega muutus sissenõutavaks menetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.