Tsiviilasi nr 2-13-5643
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2013, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-5643
Tsiviilasi
OÜ Dominus Inkasso hagi Jarmo Kurs vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
321.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja OÜ Dominus Inkasso (registrikood 11449068; asukoht Narva mnt 11E, 10151 Tallinn); hageja seaduslik esindaja Janar Tasa (e-post [email protected]); kostja Jarmo Kurs (isikukood 38709112756, elukoht
Menetlus Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja OÜ SMS Kiirlaen vahel 25.02.2008 sõlmitud laenuleping nr. 2100177293, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 127.82 eurot (2000 krooni) 30 päevaks. Hageja esitas 25.02.2008 kostjale arve nr. 17056 summas 161.38 eurot (2525 krooni), tasumise tähtajaks oli 26.03.2008 ja viivisemääraks 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja arvet ei tasunud. 05.05.2008 loovutas OÜ SMS Kiirlaen nõude põhisummas 161.38 eurot OÜ-le Dominus Inkasso, millest teavitas ka kostjat. Hageja esitas 02.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule (tsiviilasi 2-09-64077), mis lõpetati 25.08.2010 avalduse rahuldamata jätmisega. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja põhivõlgnevust summas 161.38 eurot likvideerinud.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 161.38 eurot ja viivised 127.13 eurot kokku 288.51 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise 0,056 % päevas põhisummalt alates 05.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl. 21) Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSE OSAS (tl. 23-24) Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega on 3 aastat. Nõue muutus sissenõutavaks 27.03.2008.a. Hageja esitas 02.12.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati 25.08.2010.a avalduse rahuldamata jätmisega. Seega algab aegumine 27.03.2008.a, kulgeb kuni 02.12.2009.a, siis peatub ja algab uuesti 25.08.2010.a. Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud 05.02.2013.a, seega vähem kui kolm aastat pärast viimase protsessitoimingu tegemist vastavalt TsÜS § 160 lg 4. KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSE OSAS (tl. 27) Kostja nõustub hageja väidetega, et nõue muutus sissenõutavaks 27.03.2008.a ja peatus 02.12.2009.a - 25.08.2010.a. Kostja ei nõustu hageja väitega, et alates 25.08.2010.a algab uuesti aegumine. Kui aegumine peatus 02.12.2009.a – 25.08.2010.a, siis järelikult aegumine jätkub 25.08.2010.a. Aegumine pole katkenud vaid peatus. Kostja on seisukohal, et aegumine algas 27.03.2008.a kuni 02.12.2009.a, mis aegumine peatub kuni 25.08.2010.a. Seejärel jätkub aegumine alates 25.08.2010-05.02.2013.a. Nõude sissenõutavaks muutumisest on möödas 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva, seega on nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.02.2008 laenulepingu nr. 2100177293 (tl. 6-11), mille alusel sai kostja hagejalt laenu 127.82 eurot 30 päevaks. Arve nr 17056 (tl. 12) alusel pidi kostja laenu summas 161,38 eurot tagastama hiljemalt 26.03.2008.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nõue muutus sissenõutavaks arvel esitatud maksetähtaja ületamisel s.o alates 27.03.2008.a. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas kulges aegumine pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arve esitati kostjale 25.02.2008 maksetähtajaga 26.03.2008. Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2008 aasta lõppemisest. Käesolevas asjas esitas hageja kohtule 02.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati avalduse rahuldamata jätmisega 25.08.2010. Tartu Maakohtule on hagi esitatud 05.02.2013. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse
esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 02.12.200925.08.2010 maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hagi aegumise tähtaeg jätkus alates 26.10.2010 ja peatus hagi esitamisega 05.02.2013. TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 168 lg 2 kohaselt on arvutus perioodil 01.01.200901.12.2009 333 päeva, perioodil 26.10.2010-04.02.2013 832 päeva, kokku 1165 päeva. Seega lõppes aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõiget 3 arvestades 25.11.2012 a. kell 24.00. Hageja viitab oma vastuses TsÜS § 160 lg 4. TsÜS § 160 lg 4 kohaselt kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Kohus on seisukohal, et hageja on vääralt tõlgendanud viidatud sätet. Maksekäsu kiirmenetlus ja kohtumenetlus on eraldiseisvad menetlused. Kohtumenetluse peatamiseks on vajalik kohtumäärus TsMS § 360 lg 1 kohaselt. Kohus selgitab, maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise puhul võib avaldaja pöörduda hagiavaldusega esitamisega maakohtule kus algab uus kohtumenetlus. Käeolevas asjas ei ole kohus menetlust peatanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, antud asjas ei tule hageja viidatud säte TsÜS § 160 lg 4 kohaldamisele. TsÜS § 114 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega kohaldub TsÜS § 117 alusel hageja viiviste nõudele samuti aegumine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata laenulepingust nr 2100177293 väljastatud arve nr. 17056 alusel tuleneva põhinõude summas 161.38 eurot ja viiviste nõude summas 127.13 eurot, kokku 288.51 euro väljamõistmiseks.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.