Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-42604 esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist

(pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

XXX(võlgnik) esitas 13.09.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja kohustusest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmis võlgnik 29.07.2011 AS-ga Nordea Finance Estonia käenduslepingu nr XXX OÜ XXX ja AS Nordea Finance Estonia vahel 29.07.2011 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käendaja vastutuse maksimumsummaga 77 527,79 eurot. Kuna OÜ XXX ei olnud võimeline täitma oma kohustusi laenuandja AS Nordea Finance Estonia ees, pöördus laenuandja kohtusse. Harju Maakohtu 28.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-17443 mõisteti OÜ-lt XXX ja võlgnikult solidaarselt välja AS Nordea Finance Estonia kasuks 78 958,88 eurot. Võlgnik ei ole võimeline alustama võlgnevuse tasumist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses. Võlgnevuse sissenõudmiseks on kohtutäitur Elin Vilippus alustanud täitemenetlust. Seisuga 05.09.2013 võlgneb võlgnik solidaarselt OÜ-ga XXX kohtutäituri poolt esitatud täitmisteate kohaselt (täiteasjas nr 022/2013/5533) 81 268,29 eurot. Peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist suureneb võlgnevus 84 989,62 euroni. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku töösuhe OÜ-ga XXX on lõppenud alates 01.08.2013 ja OÜ-ga XXX alates 01.09.2013. Käesoleval hetkel otsib võlgnik tööd. Võlgniku varaline seis on väga halb ning vaatamata osalusele äriühingutes ei ole võlgnikul piisavalt vara võlgnevuse tasumiseks. Osalus OÜ-s XXX (registrikood XXX) on võlgniku jaoks väärtusetu, sest OÜ XXX

2-13-42604 juhatuse liikmena on võlgnik esitanud kohtule pankrotiavalduse seisuga 13.09.2013 (tsiviilasi nr 2-13-42607). OÜ-s XXX(registrikood XXX) ei ole toimunud märkimisväärset majandustegevust juba mitme aasta jooksul. Äriregistri väljavõtte kohaselt kuulub võlgnikule küll osa väärtusega 1278 eurot, kuid reaalselt sellist väärtust võlgniku arvates sellel osal ei ole. Samuti ei ole võlgnik saanud ettevõttest dividende. OÜ-s XXX (registrikood XXX) küll toimub majandustegevus, kuid mitte võlgniku soovitud ulatuses. Kuigi võlgnikule kuulub ettevõttes osa väärtusega 1278 eurot, ei ole võlgnik ka sellest ettevõttest dividende saanud. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 78 958,88 eurot. Võlgnikul on vara (osalus ülalnimetatud äriühingutes) 5112 eurot. 25.09.2013 määrusega võttis pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

kohus

avalduse

menetlusse

ja

nimetas

ajutiseks

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ly Müürsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on hinnanguliselt 3713,50 eurot. Teadaolevate kohustuste maht on 77 528,75 eurot. Kohustused ületavad seega varasid 73815,25 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda OÜ XXX ja AS-i Nordea Finance Estonia vahel sõlmitud laenulepingu käendamisest tulenevat võlgnevust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks PankrS § 2 järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg-st 11 tuleneb, et kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on kohustustest vabastamise avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg-st 2 tulenevalt. Kohus ei ole seni ka tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 8 tunni eest kokku 600 eurot ning taotleb määrata kulude katteks 200 eurot (järelepärimiste saatmine, bürookulud, sh telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud). Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

2-13-42604 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kulutuste suurus on ajutise halduri kulude aruandest (t lk 76) lähtuvalt kohtu hinnangul samas osaliselt põhjendamatu. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur pidanud tegema kulutusi seoses erinevate päringutega registritele, krediidiasutustele jne. Sellele lisanduvad üldised bürookulud (telefoni ja arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine jms). Kohtu arvates saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada kulutusi 100 euro ulatuses. PankrS § 23 lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.