Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

jääda. Saadav sissetulek tagab hädapärase elamise, kuid midagi üle ei jää. Võlgnik on juba üsna eakas mees, mistõttu on temal raske leida suure sissetulekuga töökohta. 19.10.2018. Võlgnik töötab endiselt ettevõttes N OÜ ning sai palka 2017. aastal 362,46 eurot kuus ja 2018. aastal 385,60 eurot kuus (neto). Ettevõttes K OÜ töötas kuni 2017. aasta lõpuni ning viimastel kuudel sai palka 398,46 eurot kätte. Muud vara võlgnikul ei ole. Igakuiste kulude kandmisest midagi üle ei jää. 08.11.2019. Palk N OÜ-s 2018 septembris ja oktoobris 500 eurot (bruto), novembris 993,50 eurot (bruto). Palk B AS 2018 november – 2019 august 529,15 eurot. Vara puudub, väljamakseid tehtud ei ole. 11.12.2019 selgitus. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole õnnestunud teha, sest kogu sissetulek on kulunud igapäevaste kulude katteks. Võlgniku abikaasa kaotas töö ning ei ole leidnud võimalust uuesti tööle saada. Seega on võlgnik kohustatud üleval pidama ka oma abikaasat. Sisuliselt peavad kaks inimest ära elatuma ühest alampalgast. Kahe täiskasvanud inimese peale on seda ilmselgelt üsna vähe. Võlgnik on ka viinud metalli kokkuostu, mille tulemusel on saanud raha. 23.10.2020. Võlgnik sissetulek B AS 2019 september-2020 september on keskmiselt 410,37 eurot. Alates 2020.a juulist saab võlgnik vanaduspensioni 428,14 eurot kuus ning aasta peale kokku on saanud võlgnik metalli kokkuostu eest 289,81 eurot. Väljamakseid ei ole tehtud. 22.09.2021. Sissetulek B AS 2020 oktoober-2021 august on keskmiselt 386,26 eurot, lisaks saab võlgnik vanaduspensioni ning on saanud raha metalli kokkuostu viimisest (712,30 eurot aasta peale). Väljamakseid võlausaldajatele ei ole õnnestunud teha, sest kogu sissetulek on kulunud igapäevaste kulude katteks. Kohtutäitur E. V. palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võttes arvesse võlgniku töötasu ja vanaduspensioni suurust on võlgniku sissetulek perioodil 2020.a oktoobris kuni 2021.a augustis ligikaudu 820 eurot, millele lisandub ka metalli müügist saadud tulu. Võlgnik on igakuisteks kuludeks märkinud 525 eurot. Võlgniku sissetulek on ületanud kulutuste suurust ja võlgnik pidanuks teostama väljamakseid võlausaldajatele. L AS on seisukohal, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Kuivõrd võlgnik ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid viie aasta jooksul kasvõi osaliselt täita, siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust. Esitatud aruannetest nähtub, et kogu kohustusest vabastamise menetluse vältel on võlgnik saanud töötasu, mis on madalam kui Eesti Vabariigi palga alamäär. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse, et võlgnik ei ole olnud võimalik kõrgemat töötasu teenida oma vanuse tõttu. Võlausaldaja on seisukohal eelneva põhjenduse kohaselt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnikul tegelikkuses ka ei oleks olnud võimalik kõrgemat töötasu teenida. Võlgnikul on PankrS § 173 lg 1 alusel olnud kohustus tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega. Saades töötasu vähem kui seda on Eesti Vabariigi alammäär, on põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ning ei ole teinud omalt poolt kõik, et enda igakuised tulusid suurendada ja võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt täita. Lähtudes eeltoodust on võlausaldaja seisukohal, et praegusel hetkel ei ole põhjendatud väide, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse kestel andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu tuleb jätta võlgnik kohustusest vabastamata. 23.11.2021 teatas võlgnik, et tasus kohtutäitur E. V.e nõude summas 19,16 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kuna kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 15.09.2016 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgnik on töötanud menetluse ajal alampalka või sellest vähem maksvatel töökohtadel (teatud kuudel on saadud sissetulekut kahest kohast) ning samuti on võlgnik hakanud menetluse ajal saama vanaduspensioni. Eluliselt usutav on, et võlgniku vanust arvestades ei oleks tulusama töökoha saamine olnud tõenäoline. Kohtu hinnangul ei saa pidada tulusama töökoha mitteotsimist selliseks rikkumiseks, mis on suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele. Teatud kuudel kui võlgnik sai sissetulekut kahest kohast (2017.a mai, juuni, oktooberdetsember; 2018.a november; 2019.a juuni), ületas sissetulek kokku miinimumpalka ning nendest summadest tulnuks teha võlausaldajatele väljamakseid. 26.11.2019 on kohus sellekohase selgituse koostanud ja 11.12.2019 on võlgnik selgitanud, et võlgniku abikaasa kaotas töö ja võlgnik on kohustatud pidama üleval ka abikaasat – kaks inimest peavad ära elatuma ühes alampalgast. 19.10.2018 aruandest (periood 2017 september-2018 august) nähtub, et kulusid kandis võlgnik koos abikaasaga, seega saab eeldada et sel perioodil oli võlgniku abikaasal sissetulek ja võlausaldajatele mittetasumine ei ole vabandatav. Pärast seda ei ole töötasu ületanud miinimumpalka, kuid võlgnik hakkas 2020.a juulist saama vanaduspensioni, mille suurus oli 2020.a juulis 623,54 eurot ning edaspidi 425,14-451,06 eurot. Samal ajal sai võlgnik ka töötasu. Vanaduspension ja töötasu kokku ületasid töötasu alammäära. Vanaduspension on riiklik pension (riikliku pensionikindlustuse seadus § 5 p 1). Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses - Riigikohus on selgitanud, et seaduseks normi mõttes tuleb lugeda eelkõige riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg-d 3-7 ning TMS § 132. Lahendis 2-18-4480 p 16 selgitati: „RPKS § 47 lg 3 kohaselt võib TMS-i alusel täidetavate lahendite alusel tasaarvestada (st sissenõuet pöörata) kuni 50%-le riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. TMS § 132 lg 1 kohaselt võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riigikohus on RPKS § 47 lg-t 3 ja TMS § 132 analüüsides

jõudnud järeldusele, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lg-s 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale /../ Riiklikku pensioni saav isik on täitemenetluses võrdselt kaitstud nt töölepingu alusel töötasu saava isikuga. Mõlema isiku puhul tuleb üldjuhul jätta arestimata igas kuus 540 eurot (erandid elatisnõude täitmise korral ja võlgnikul ülalpeetavate olemasolu korral).“ Kuna võlgniku töötasu koos pensioniga ületas töötasu alammäära, siis tulnuks ülejäävalt osalt arvestada 75% võlausaldajatele väljamaksmiseks. Kohtu arvestus (konto väljavõtete ja palgateatiste alusel) on järgnev: Sissetulek Sissetulek75% Töötasu Töötasu Pension kokku Min.palk min.palk võlausaldajatele sept.16 331,62 331,62

-98,38 okt.16 331,62 331,62

-98,38 nov.16 331,62 331,62

-98,38 dets.16 331,62 331,62

-98,38 jaan.17 362,46 362,46

-107,54 veebr.17 362,46 362,46

-107,54 märts.17 362,46 362,46

-107,54 apr.17 362,46 362,46

-107,54 mai.17 362,46 245,86 608,32

138,32 103,74 juuni.17 362,46 398,46 760,92

290,92 218,19 juuli.17 362,46 362,46

-107,54 aug.17 362,46 362,46

-107,54 sept.17 362,46 362,46

-107,54 okt.17 362,46 398,46 760,92

290,92 218,19 nov.17 362,46 398,46 760,92

290,92 218,19 dets.17 362,46 398,46 760,92

290,92 218,19 jaan.18 385,6 385,6

-114,40 veebr.18 385,6 385,6

-114,40 märts.18 385,6 385,6

-114,40 apr.18 385,6 385,6

-114,40 mai.18 385,6 385,6

-114,40 juuni.18 385,6 385,6

-114,40 juuli.18 385,6 385,6

-114,40 aug.18 385,6 385,6

-114,40 sept.18 385,6 385,6

-114,40 okt.18 385,6 385,6

-114,40 nov.18 766,18 468,85 1235,03

735,03 551,27 dets.18

-18,00 jaan.19 516,45 516,45

-23,55 veebr.19 516,45 516,45

-23,55 märts.19 516,45 516,45

-23,55 apr.19 473,04 473,04

-66,96 mai.19 491,02 491,02

-48,98 juuni.19 553,85 553,85

13,85 10,39 juuli.19 516,45 516,45

-23,55 aug.19 516,45 516,45

-23,55

sept.19 okt.19 nov.19 dets.19 jaan.20 veebr.20 märts.20 apr.20 mai.20 juuni.20 juuli.20 aug.20 sept.20 okt.20 nov.20 dets.20 jaan.21 veebr.21 märts.21 apr.21 mai.21 juuni.21 juuli.21 aug.21

516,45 294,24 516,45 516,45 446,24 378,96 435,02 294,9 281,49 557,86 479,34 357,28 260,14 260,14 336,02 515,52

391,59 273,71 354,29 408,8 429,24 416,39

623,54 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 425,14 451,06 451,06 451,06 451,06 451,06

516,45 294,24 516,45 516,45 446,24 378,96 435,02 294,9 281,49 557,86 1102,88 782,42 685,28 685,28 761,16 425,14 940,66 653,14 816,73 724,77 805,35 859,86 880,3 867,45

-23,55 -245,76 -23,55 -23,55 -137,76 -205,04 -148,98 -289,10 -302,51 -26,14 518,88 198,42 101,28 101,28 177,16 -158,86 356,66 69,14 232,73 140,77 221,35 275,86 296,30 283,45

389,16 148,82 75,96 75,96 132,87

267,50 51,86 174,55 105,58 166,01 206,90 222,23 212,59 3768,12 Arvestus ei sisalda tulumaksutagastusi, millelt samuti tulnuks võlausaldajatele väljamaksmiseks summa arvestada. Seega on võlgnik rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on rikkumine süüline, vähemalt hooletuse vormis. Kohus märgib, et teatud juhtudel saab rikkumisi pidada ka mittesüülisteks (nt teatud perioodil töötu abikaasa ülalpidamise vajadus), kuid antud juhul on tegu märkimisväärse summaga ja kohus arvestab ka võlgniku poolt esitatud väiteid tema kulude suuruse kohta. Nii on viimase aruande kohaselt võlgniku kulud 525 eurot kuus, samas kui sissetulekud on mitmel kuul üle 800 euro. Menetluse edukas läbimises on roll ka võlgniku motiveeritusel ehk reaalsel soovil mingilgi määral oma kohustusi täita. Kohtu hinnangul on seega võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3 nimetatud kohustust ja rikkumine on süüline. Kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata. Täiendavalt märgib kohus, et võlgnik on tasunud ühe võlausaldaja nõude täielikult. Nõue oli väike, kuid menetluses tuleb nõudeid tasuda proportsionaalselt ja antud juhul on võlgnik

kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.