Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(4)

2-13-43804

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OÜ Rexton (likvideerimisel) likvideerija esitas 20. septembril 2013 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus 23. septembri määrusega algatas OÜ Rexton (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengki. Ajutise pankrotihalduri 04. oktoobri 2013 aruandest (tl 21-24) nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgniku pärandvaraks on raha 153 eurot pangakontol Swedbankis ning võlgniku varal lasuvaid kohustusi summas 58947,04 eurot. Võlgniku kohustused ületavad varasid vähemalt summas 58794 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku suhtes on menetlemisel üksteist täitemenetlust, mis algatatud alates 24. novembrist 2008. Seega pole ka alates 2008 aasta lõpust ka kohtutäiturid suutnud tuvastada võlgnikul vara olemasolu, mille arvel rahuldada võlgniku kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku tegevus juba mitu aastat lõppenud ja puudub igasugune vara ja kliendibaas, mille arvelt tegevust jätkata. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Tagasivõitmise võimalusi ei ole välja selgitatud. Halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või juhtimisvigadest, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks, puuduvad selged võimalused raha/vara saamiseks kolmandatelt isikutelt (juhtorganite 2(4)

2-13-43804 liikmetelt, nõudeõiguste sissenõudmine) ja võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluse läbiviimise finantseerimiseks on vajalik deposiidi 1000 eurot tasumine. Ajutine pankrotihaldur taotles mõista välja ajutise halduri tasu 558,60 eurot millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise korral taotles ajutine haldur määrata tasu hüvitis riigi vahenditest ja kanda see ajutise halduri pangakontole. Kohtuistungil 07. oktoobril 2013 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 07. oktoobril 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku OÜ Rexton (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 21. oktoobriks 2013. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid on 153 krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 58947,04 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OÜ Rexton (likvideerimisel) ja likvideerida OÜ Rexton (likvideerimisel) likvideerimismenetluseta.

3(4)

2-13-43804 Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. OÜ Rexton (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata likvideerija Tiia Kalaus. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 65 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 390 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 390 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 390 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 128,70 eurot. Võlgniku pärandvaraks on raha 153 eurot pangakontol Swedbankis. Seega võlgniku pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et võlgniku pankrotivara arvelt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 115,04 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 37,96 senti, kokku 153 eurot. Osas, milles võlgniku pankrotivara (153 eurot) ei kata ajutise halduri tasu (581,70 eurot), s.o 206,74 euro suuruses, millele lisandub sotsiaalmaks 68,22 eurot, hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Väljamakse teha Robert Sprengk pangakontole nr XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.