Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

(pankrotis)

dokumentide

hoidjaks

võlgniku

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 08.02.2013 määrusega välja Osaühing XXX (likvideerimisel) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lembit Ülperi. 10.10.2013 esitas pankrotihaldur Lembit Ülper kohtule Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Lembit Ülper võlgniku pankrotihalduri kohustustest, välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397 eurot ning määrata võlgniku dokumentide hoidja. Pankrotihalduri aruanne. Võlgniku pankrotimenetluse käigus rahuldati võlgniku võlausaldajatest töötajate töötasunõuded Eesti Töötukassa kaudu, rahuldamata summade osas vaidlustas haldur töötajate nõuded 13.06.2013 toimunud võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Tunnustati üksnes Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet summas 13 811,38 eurot. Võlgniku võlausaldajatest töötajad ei esitanud kohtusse hagi oma nõude, mille vastu vaidles haldur, tunnustamiseks kohtu kaudu. Nõude tunnustamise hagide esitamise tähtaeg on möödunud. Võlgniku majandustegevuse kohta peale 2008. aastat täpsemad ja sisulisemad andmed puuduvad. Võlgnikul ei ole töötajaid ega teadaolevat materiaalset vara, mistõttu tema tegevuse jätkamine ei ole võimalik. Võlgniku likvideerijal ei olnud ega ole haldurile esitada võlgniku raamatupidamisdokumente. Nende võimalik asukoht on teadmata isegi likvideerijale. Võlgniku raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu ei ole osutunud võimalikuks kontrollida võlgniku 2008.a majandusaasta majanduslikku tegevust kuni võlgniku juhatuse liikme surmani juulis 2008.a ja kuni võlgniku registrist kustutamiseni. Pankrotimenetluse käigus ei ole halduril õnnestunud võlgniku raamatudpidamis- ja muid dokumente leida, olemasoleva info põhjal ei ole neid füüsiliselt enam olemas, nende taastamine pole võimalik pika ajaperioodi möödumise tõttu. Seega ei ole võimalik kontrollida võlgniku 2007 majandusaasta aruande õigsust või seal näidatud varade reaalset olemasolu. Võlgniku varade suurendamine ei ole võimalik (dokumentide puudumise ja võimalike nõuete aegumise tõttu), samuti ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Kõik toimingud

pankrotimenetluse eesmärkide saavutamiseks on pankrotihalduri poolt tehtud, kuid soovitud tulemusi ei ole pankrotihalduri tegevusest hoolimata rohkem võimalik saavutada. Dokumentide puudumise ja pika ajafaktori tõttu tekkinud infopuudust ei ole võimalik muuta, mis omakorda teeb võimatuks täita halduri tõendamiskoormust juhul, kui tuleks alustada mistahes menetlust. Võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teatanud, et ei ole nõus finantseerima Võlgniku edasist pankrotimenetlust selle perspektiivituse tõttu. Vajaliku dokumentatsiooni ja info olulise puudumise tõttu ei saa haldur endiselt anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raskete juhtimisvigade olemasolu. Neid asjaolusid ei ole õnnestunud välja selgitada ka pankrotimenetluse käigus. Kuna võlgnikul juhatust alates 19.07.2008 aastast ei ole, samuti puudub korrektne ja seaduse nõuetele vastav raamatupidamisarvestus vähemalt 2008 majandusaastal ja järgnevatel aastatel kuni võlgniku registrist kustutamiseni, siis ei ole võimalik ka juhatusele esitada pretensioone võlgniku äritegevuse tegeliku korraldamatuse kohta. Kuivõrd võlgniku edasine pankrotimenetlus on perspektiivitu, võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning ainuke võlausaldaja ei ole nõus krediteerima pankrotimenetlust selle perspektiivituse tõttu, siis tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 alusel. Käesoleval ajal on võlgnikul : varasid raha näol arvelduskontol nr. XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, summas 0,96 eurot. Rohkem vara ei ole olnud ega teki, vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pankrotivara, mida müüa, ei ole olnud. Pankrotivarast mistahes väljamakseid tehtud ei ole. Pandieset ei ole olnud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole olnud ega ole. Pankrotivara summas 0,96 eurot on hoiustatud pangas võlgniku kontol. Kohustusi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), ees summas 13 811,38 eurot, mis moodustab 100% tunnustatud nõudest. Hagisid esitatud ei ole ega esitata. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused 154 eurot välja mõistetud võlgnikult 08.02.2013 kohtumäärusega. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 13 811,38 eurot. Taotlus ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasu ja tehtud kulutuste hüvitamiseks riigi vahenditest. Harju Maakohtu 08.02.2013 kohtumäärusega mõisteti võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 1 125 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 371,25 eurot) ja tehtud vajalikud kulutused 154 eurot kandmisega Lembit Ülperi kontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Kuivõrd võlgnikul puudub mistahes vara nii ajutise- kui ka pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis võlgniku pankrotimenetluses väljamakseid ei ole olnud võimalik teha ning ajutisel halduril Lembit Ülperil on saamata kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ja hüvitis ajutise halduri kantud kulutuste eest.

Pankrotihaldur palub kohtul välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) järgmiselt : ajutise halduri kantud kulutused summas 154 eurot, mis kanda Lembit Ülperi kontole nr. XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Ajutise halduri tasu 243 eurot (397 eurot – 154 eurot = 243 eurot), mis sisaldab tulumaksu summas 51,03 eurot, mis kanda Lembit Ülperi kontole nr. XXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Lembit Ülper on 10.10.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 14.10.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlausaldaja ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Kuna võlgnikul puudub alates 19.07.2008 juhatus ning raamatupidamise arvestus, siis ei ole haldur saanud anda hinnangut võlgniku äritegevuse kohta. Vajaliku dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole haldur saanud anda arvamust osas, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raskete juhtimisvigade olemasolu. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgniku pankrotimenetluses on jäänud raha saamata Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) summas 13 811,38 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada Osaühing XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt

on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kuivõrd Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, sealhulgas halduri tasuks ja kulutusteks, siis pankrotihaldur tasu määramist ning kulutuste kinnitamist taotlenud ei ole. Haldur on esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamiseks summas 397 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Kuivõrd kehtiv pankrotiseadus ei võimalda määrata Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetluses menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis on ajutise halduri tasu ja kulutuste osas Harju Maakohtu 08.02.2013 määrus haldurile täitedokumendiks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri taotluse hüvitada võlgniku ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.