Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

nr XXX teise jakku „XXX(pankrotis), isikukood XXX “.

3) 4)

5)

6)

7)

8) 9)

10)

11)

samuti palub hageja kohustada XXX tagastama 31.10.2011 tehingu alusel saadud kinnistud; tuvastada XXX nõusoleku andmise kohustus kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX teise jakku omanikuna „XXX(pankrotis), isikukood XXX “; tuvastada XXX nõusoleku andmise kohustus kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX teise jakku „XXX(pankrotis), isikukood XXX 2/3 kaasomandist ja XXX 1/3 kaasomandist“; tuvastada XXX nõusoleku andmise kohustus kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX teise jakku „XXX(pankrotis), isikukood XXX “; alternatiivselt, kanda hageja eelnimetatud kinnistute, v.a registriosa nr XXX , omanikuna registriosadesse sisse koos abikaasa XXX -XXX ga ühisomanikena, s.o kinnistu registriosa nr XXX ühisomanikena ja kinnistust registriosaga nr XXX mõttelise osa ühisomanikena; kohustada XXX tagastama tehingute alusel saadud OÜ XXX ja OÜ XXX osad, mis moodustavad 100% nimetatud osaühingute osakapitalist; tuvastada XXX -XXX nõusoleku andmise kohustus kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosast nr XXX tema kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus; tuvastada XXX -XXX nõusoleku andmise kohustus kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosast nr XXX tema kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus; punktides 3-8 nõude rahuldamata jätmisel mõista XXX ja XXX solidaarselt välja registriosa nr XXX väärtusena 130 000 eurot, registriosa nr XXX väärtusena 7 000 eurot, registriosa nr XXX väärtusena 25 000 eurot, OÜ XXX osa väärtusena 7 800 eurot ja OÜ XXX osa väärtusena 40 000 eurot.

Hageja leiab, et võlgniku ja tema lähikondsete tehtud pankrotiseadusega ning tagasivõidetavad.

tehingud

on

vastuolus

Kostjate vastus Kostjad XXX ja XXX -XXX vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada üksnes võlgniku tehingu, mitte võlgniku abikaasa või eriõigusjärglase tehingut. Kostjad leiavad, et isikliku kasutusõiguse seadmise tehingul ei ole kinke iseloomu. Samas ei ole isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu väärtus automaatselt null. Kostjad ei nõustu ka hageja hinnanguga osaühingute osade väärtusele, mis on vananenud. XXX kirjalikult kohtule ei vastanud. Kohtu seisukoht Vaidlustamata faktilised asjaolud on alljärgnevad. 20.04.2011 on Tallinna notar Heleriin X tõestanud kinnistute isikliku kasutusõigusega koormamise, kinnistute kinkelepingu, osaühingute osade kinkelepingu ning asjaõiguslepingud ning kinnistamisavaldused, mille kohaselt kinkisid abikaasad XXXja XXX -XXX XXX XXX kinnistu XXX külas XXX vallas (registriosa nr XXX ), mille omanikuks oli XXXning samas külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX ), mille omanikeks olid XXX , XXX XXX 2/3 kaasomandi ulatuses ja XXX 1/3 kaasomandi ulatuses. Sama lepinguga kingiti ka

XXX kinnistu, mis asus XXX külas XXX vallas (registriosa nr XXX ), mis oli XXX ja XXX -XXX ühisomandis. Kingiti ka XXX OÜ 100%-line osa nimiväärtusega 40 000 krooni ja OÜ XXX 100%-line osa nimiväärtusega 40 000 krooni. XXX ja XXX kinnistu osas leppisid lepingu pooled kokku tähtajatus ja tasuta isiklikus kasutusõiguses XXX ja XXX -XXX kasuks (I kd, t lk 24-42). 31.10.2011 tõestas Tallinna notar Heleriin X kinnistute kinkelepingu, osaühingute osade kinkelepingu ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega XXX kinkis kinnistud XXX (I kd, t lk 61-65; II kd, t lk 73-84). Lepingute alusel tehti kanded kinnistusraamatusse (I kd, t lk 43-47, 119-120, 136-137) ning ka viidatud osaühingute ainuosanikuks on äriregistri kande järgi XXX (I kd, t lk 66-69). 27.04.2012 kell 09.00 kuulutas Harju Maakohus välja XXXpankroti (I kd, t lk 21-23, 48-60). Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 järgi „tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.“ Tehingu tagasivõitmise üldised alused tulenevad PankrS § 110 lg 1 p-st 4, mille järgi „kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.“ Kohus nõustub hagejaga, et võlgniku vara kinkimine kahjustab võlausaldajate huve, kuna vara kinkimise tulemusena väheneb pankrotivara ja võlausaldajate võimalus pankrotivara arvelt oma nõudeid rahuldada. Kohus nõustub kostjatega selles, et isikliku kasutusõiguse seadmine kinnistule ei muuda kinnistu väärtust automaatselt nulliks, kuid leiab, et isikliku kasutusõiguse seadmisega kinnistu väärtus väheneb. Pankrotivara väärtuse vähenemine kahjustab aga võlausaldajate huve. Seetõttu leiab kohus, et ka isikliku kasutusõiguse seadmine on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav. Kohus ei nõustu kostjatega, et kui võlgnik teeb tehingu koos abikaasaga, ei ole tehing tagasivõitmise korras tühistatav. Pankrotiseadus peab eelkõige silmas võlgniku tehinguid ega piira tehingu kehtetuks tunnistamise aluseid juhul kui võlgnik teeb ühisomandisse kuuluva varaga tehingu kellegagi koos. Õigusjärglase tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise alused tulenevad PankrS § 116, mida kohus analüüsib allpool. Vastavalt PankrS § 111 lg 1 p 1 ja 2 „kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.“

Harju Maakohtu 27.04.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-61305 nähtub, et hagejale nimetati ajutine haldur 14.02.2012. Vaidlusalused tehingud on tehtud varem kui ühe aasta jooksul enne halduri nimetamist. Kuivõrd 20.04.2011 leping oli kinkeleping kinnistute ja osaühingute osade müügi osas, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, on täidetud PankrS § 111 lg 1 p 1 eeldused ning need tehingud kuulutab kohus kehtetuks. Samas lepingus seati pankrotivõlgnikule ja tema abikaasale kahe kinnistu suhtes tasuta isiklik kasutusõigus. Kuivõrd isiklik kasutusõigus seati tasuta, on see vaadeldav kui kinke iseloomuga tehinguna PankrS § 111 lg 3 alusel ning kohus tunnistab kehtetuks lepingu ka selles osas. 31.10.2011 kinkeleping oli tehtud XXX ja XXX vahel. PankrS § 116 lg 2 kohaselt võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui: 1) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud; 2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kohus leiab, et kohaldatav on PankrS § 116 lg 2 p 2, kuna XXX omandas vara tasuta. Täiendavalt märgib kohus, et täidetud oleksid ka PankrS § 116 lg 2 p 1 asjaolud, kuna XXX on pankrotivõlgniku abikaasa ema ning seega lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 alusel ning lähikondsele on omistatav teadmine tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest PankrS § 116 lg 3 alusel ning seda eeldust ümberlükkavaid asjaolusid või väiteid esitatud ei ole. Kohus tunnistab kehtetuks ka 31.10.2011 sõlmitud lepingu. Tehingute kehtetuks tunnistamise tagajärjel ennistub tehingute tegemise eelne olukord (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1) ning õigeks tuleb muuta ka kinnistusraamatu pXXX gused kanded. XXX kinnistu omanikuna tuleb kinnistusraamatusse kanda XXX , XXX kinnistu omanikuna XXX , XXX -XXX 2/3 kaasomandist ja XXX 1/3 kaasomandist ja XXX kinnistu omanikuka XXXja XXX -XXX . Hageja palub oma nõudes kanda kinnistusraamatusse vaid XXX . Kohus seda nõuet rahuldada ei saa, sest tehingute kehtetuks tunnistamisel ja endise olukorra ennistamisel ei saa endist omanikku omandist ilma jätta. Seetõttu jätab kohus need hageja nõuded (p 5 ja 6) rahuldamata, kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude (p 7), tuvastades kinnistute praeguse omaniku XXX kohustuse anda tahteavaldus pankrotivõlgniku ja tema abikaasa kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamist on hagejal õigus nõuda kinnistusraamatu seaduse § 34‘ lg 8 alusel selleks, et teha kinnistusraamatu kanne. Kuivõrd kohus tunnistas isikliku kasutusõiguse seadmise tehingud kehtetuks, tuleb ka selles osas tuvastada XXX -XXX kohustus anda tahteavaldus nende kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuivõrd XXX ei ole enam kinnistute omanik, on tal kohustus kinnistud omanikule üle anda. Sama kehtib ka OÜ XXX ja OÜ XXX osade suhtes. Ka need nõuded kohus rahuldab. Kuivõrd XXXl tuleb tagastada osaühingute osad, mitte need hüvitada aga osad rahas, puudub vajadus nende osade väärtuse kindlaksmääramiseks ning kohus jätab sellega seotud tõendid tähelepanuta (II kd, t lk 9-45). Kuna kohus rahuldas eeltoodud hageja nõuded, puudub vajadus lahendada hageja teist alternatiivset nõuet (p 11).

Kohus jättis rahuldamata kaks hageja nõuet, samas rahuldas kohus hageja alternatiivse nõude. Sellega on kohus rahuldanud isesenesest kõik hageja nõudmised. Seetõttu kohaldab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, mille alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda. Menetluskulud jäävad kostjate kanda TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 19.11.2012 määrusega on kohus hagejale andnud menetlusabi ja vabastanud teda riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (I kd, t lk 122-124). Riigilõivu suurus oli 2 100 eurot. TsMS § 190 lg 3 ja 7‘ alusel mõistab kohus kostjatelt riigilõivu riigituludesse välja madalamas määras, s.o 1 900 eurot võrdsetes osades. Käesolevas menetluses on kohus ka hagi taganud (I kd, t lk 101-104). Hagi rahuldamise tõttu puuduvad alused hagi tagamise tühistamiseks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.