Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kostja XXX ja XXX AS sõlmisid 28.08.2006 õppelepingu nr XXX(tlk 25). Lepingu punkti 2.1 järgi asus kostja õppima ärijuhtimise erialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Vastavalt lepingule kohustus kostja osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus kostja tasuma iga õppeaasta alguses õppeaasta alustamise tasu ning ainepunktide tasu. Hagi esitamise seisuga 21.05.2013 on kostjal osaliselt tasumata XXX AS poolt esitatud arve nr 201107719 summas 132,60 eurot (tlk 26). Arve maksetähtaeg oli 10.09.2011.a. 21.08.2012 esitas kostja XXX AS-le avalduse enda eksmatrikuleerimiseks (tlk 27). Avalduses märgib kostja, et on ühtlasi tasunud oma võlgnevuse 275 eurot "õppeaaasta alustamise tasu 2011/2012. (kostja on viidanud XXX arve nr 201107719 sisu selgitusele). 24.08.2012 eksmatrikuleeris XXX AS kostja vastavalt käskkirjale nr XXX(tlk 28-30). 21.08.2012 kostja poolt esitatud avalduse kohaselt ei tasunud kostja XXX AS lubatud 275 eurot, vaid tasus 21.08.2012 142,40 eurot. Arve nr 201107719 jäi osaliselt tasumata ning tasumata põhisumma on 132,60 eurot. XXX AS ja XXXOÜ (hageja) vahel on sõlmitud nõuete loovutamise raamleping nr 1002/18, mille alusel loovutas XXX AS 22.10.2012.a. nõude kostja vastu hagejale (tlk 31). Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist. Kostja võlgnevust hagejale tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 132,60 eurot ja viivised seisuga 21.05.2013 15,74 eurot ning alates 22.05.2013 viivised 7% põhivõlast aastas kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas Tasumata arve nr 201107719 puudutab õppeaasta alustamise tasu 2011/2012 periood ning arve maksetähtaeg oli 10.09.2011.a. Pärast XXX eksmatrikuleerimist tühistas XXX AS õppeaasta alustamise tasu arve summas 275 eurot, mis puudutas õppeperioodi 2012/2013. Kuni eksmatrikuleerimise hetkeni oli XXX juurdepääs XXX AS õppeinfosüsteemile, kus ta sai vaadata kõiki talle väljastatud arveid ja laekumisi. XXX poolt tasutud summad on arvestatud väljastatud arvete katteks kronoloogilises järjestuses st esmalt on laekumistelt loetud tasutuks vanemad arved. Samuti on XXX olnud oma maksekohustusest kogu aeg teadlik ning on pidanud sellekohase elektroonilise kirjavahetuse XXX AS-ga, milles on talle põhjendatud nõude alust ning maksmata arve jääki. Märgitud kirjavahetuses 16.11.2012 kl.14:37 saadetud e-kirjas XXX AS-ile tunnistab XXX oma tasumata kohustust väites, et tal ei ole mingeid pretensioone ning esitatud küsimused XXX AS-le on vajalikud kostja enda jaoks välja selgitamiseks. Samuti on kostja kinnitanud, et tal on võlgnevus olemas ja ta ei loobu sellest (lk 82). XXX on olnud kogu aeg võimalus oma võlgnevuse jääk tasuda XXX AS-ile sõltumata nõude loovutamise hetke teada saamisest. XXX ei ole vastavat tasumist teostanud ei XXX AS arveldusarvele ega ka XXXOÜ arveldusarvele kuni tänase päevani. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt kostja registreeris end 2012 juulikuus õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu konsultatsioonile Tallinna õppeosakonna õppekorralduse juhi juurde, kes tegeleb õppe jätkamise- ja rahaküsimustega. Kostja tuli määratud

ajal ja kuna õppekorralduse juhti ei olnud töökohal, vastas küsimustele teine Tallinna õppeosakonna klienditeenindaja. Vestluse ajal kostja sai teada, et tal on võlgnevus XXX AS ees. Kostja otsustas lõpetada lepingu XXX AS-iga ning tasuda võlgnevus, millega seoses kostja esitas 21.08.2012 kaks avaldust koos maksekorraldusega XXX AS-ile: 1) Avaldus enda eksmatrikuleerimiseks, mis oli saadetud e-maili teel. Avalduses kostja märkis, et viimane makse tehti 21.08.2012 ning võlgnevust suurusega 275 eurot enam ei ole; 2) Avaldus XXX AS-i raamatupidajale (tlk 57) koos maksekorraldustega (tlk 58-59) makstud summade tasaarveldamiseks võlgnevusega. Avalduses märkis kostja, et soovib katta oma võlgnevust suurusega 275 eurot ning selgitas tasaarveldust. Kuna 132,60 eurot jäi kasutamata, kuna kostja ei registreerunud korduveksamile, oli tehtud tasaarveldus järgmiselt: 275,00 (võlasumma) - 132,60 (kasutamata summa) = 142,40 (jääk). Jäägi maksis kostja 21.08.2012.a., et katta kogu võlga (tlk 59). Kiri oli saadetud e-maili teel (tlk 60) XXX(raamatupidaja) ja XXX AS Tallinna õppekeskusse. XXXja õppekeskuse töötajad kostja kirjale ei esitanud oma vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes tähtaegselt saadetud XXX AS-i kirjadele, kostja on kindel, et senise võlausaldajaga nõuete tasaarveldus on toimunud, mida toetavad avaldused ning vastuväidete puudumine senise võlausaldaja poolt. 29.10.2012.a. sai kostja võlgnevuseteate XXXOÜ-st, mille oli allkirjastanud XXX. XXX ei ole esitanud volitust kinnitavaid dokumente. Senine võlausaldaja XXX AS ei ole kostjat kirjalikult teavitanud nõude loovutamisest. XXXOÜ ei ole esitanud loovutamise aluseks oleva dokumendi koopiat (leping/ud, arve/d). Kostja hageja nõuet ei tunnista, kuna leiab, et tehtud oli nõude tasarvestus senise võlausaldajaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Hageja 10.09.2013 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja jäi vastuväidete juurde, et tegi ettemaksu eksami teistkordseks sooritamiseks ja ei ole eksamit uuesti teinud, mistõttu makstud summa jäi kasutamata ning millise summas palus kostja arvestada võla katteks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata osaliselt XXX AS-i poolt esitatud arve nr 201107719 (tlk 26) summas 132,60 eurot. XXX AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 22.10.2010 (tlk 31). Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud tal võlgnevust XXX AS-i ees, kuivõrd arve nr 201107719 tasaarvestati kostja poolt 16.12.2009 tasutud summaga 1800 krooni (115,04 eurot) ja 18.12.2009 tasutud summaga 275 krooni (17,57 eurot), kokku 132,61 eurot, millele lisaks tasus kostja 21.08.2012 142,40 eurot. Kostja väitel on kostja tasunud XXX AS-i arve 201107719 summas 275 eurot selliselt, et summa sisse on arvestatud kostja poolt eelnevalt koolile tasutud, kuid kasutamata jäänud summad (18.12.2009 tasutud 275 krooni (17,57 eurot) ja 16.12.2009 tasutud 1800 krooni (115,04 eurot/ tlk 58), mille kohta kostja esitas koolile tasaarvestuse avalduse koos selgitusega (tlk 57) ning ülejäänud arvest summas 142,40 eurot tasus kostja 21.08.2012 (tlk 59).

Kohus lähtub rahalisele nõudele hinnangu andmisel kostja vastuväidetest. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaidlus puudub selles osas, et kostjal oli kohustus tasuda XXX AS-i poolt kostjale esitatud arve nr 201107719 summas 275 eurot ja, et kostja on tasunud arvest 142,40 eurot (tlk 59). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt on arve tasutud täielikult või mitte. Seega tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht selles osas, et kas saab lugeda, et tasaarvestus on toimunud ja seega XXX AS-i poolt kostjale esitatud arve nr 201107719 tasutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 lg 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 esimesele lausele tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on esitanud tasaarvestuse toimumise tõendamiseks tõenditena: 1) 21.08.2012 EEK õppeosakonna juhatajale Signe Laipaik esitatud avaldus kostja eksmatrikuleerimiseks, kus kostja kinnitab, võlgnevusi tal enam ei ole (tlk 55) ning e-kiri aadressile: XXX (tlk 56); 2) 21.08.2012 kostjapoolne avaldus koos maksekorraldustega XXX AS-i raamatupidajale XXX makstud summade tasaarveldamiseks võlgnevusega (tlk 57,58,59) ning e-kiri aadressile: XXX (tlk 60). Kostja väitel ei esitanud raamatupidaja ja õppekeskuse töötajad kostja kirjale vastuväiteid, mille tõttu kostja on kindel, et tasaarveldus on toimunud. Hageja väidete kohaselt on kostjal arve nr 201107719 osaliselt tasumata summas 132,60 eurot. Hageja väidete kohaselt oli kostjal kuni eksmatrikuleerimise hetkeni juurdepääs XXX AS-i õppesüsteemile, kus ta sai vaadata kõiki talle väljastatud arveid ja laekumisi. Kohus, tutvunud kostja vastuväidetega ning tõenditega tasaarvestuse toimumise kohta, asub seisukohale, et esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tasaarvestust toimunuks. Üksnes kostja poolt esitatud maksekorraldustega ja tasaarvelduse avaldusega ei saa lugeda, et XXX AS oleks lugenud kostja poolt varem tasutud summadega arve nr 201107719 osaliselt tasutuks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt XXX AS kinnitaks tasaarvestuse toimumist selliselt nagu kostja väidab. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väite osas, et kostjal oli kuni eksmatrikuleerimise hetkeni juurdepääs XXX AS-i õppesüsteemile, kus ta sai vaadata kõiki talle väljastatud arveid ja laekumisi. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalus seega jälgida, kas kool tegi tasaarvestuse või mitte kostja poolt varem tasutud summadega. Üksnes kostja esitatud arvete ja tasaarvestuseavalduse põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal oli kooli vastu nõue, mida oli õigus kostjal tasaarvestada ilma teise poole nõusolekuta. Nõude loovutamise teatest nähtuvalt on XXX AS loovutanud nõude kostja vastu hagejale, seega ei saa lugeda tasaarvestust toimunuks ning juhul kui kostjal on XXX AS vastu nõuded, tuleks kostjal esitada vastavasisulised avaldused summade tagastamiseks XXX AS-ile. Riigikohus on märkinud asjas nr 3-2-1-59-10 p-s 12, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. Riigikohus on märkinud 3-21-24-12 p-s 12, et olukorras, kus kostja esitab tasaarvestuse vastuväite, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama asjaolusid, millest tuleneb tema nõue ning õigus see hageja nõudega tasaarvestada, sh peab kostja tõendama müüjaga sõlmitud kokkuleppe olemasolu ning asjaolu, et

see kokkulepe on sõlmitud enne nõude hagejale loovutamist. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oli kokkulepe XXX AS-iga tasaarvestuse osas. Kostja väitel sai ta 29.10.2012 kirja hagejalt võlgnevuse 421,38 euro osas, mille oli allkirjastanud XXX (tlk 61-62). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole XXX esitanud volitust kinnitavaid dokumente, mille alusel saab ta tegutseda, kuivõrd XXX ei ole XXXOÜ juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole XXX AS teatanud kirjalikult kostjale nõude loovutamisest ning hageja ei ole esitanud loovutamise aluseks oleva dokumendi koopiat (lepingud, arved). Hageja väitel on kostja olnud oma maksekohustusest koguaeg teadlik ning on pidanud sellekohase elektroonilise kirjavahetuse XXX AS-iga, milles on talle põhjendatud nõude alust ning maksmata arve jääki (tlk 82-84). Kostjal on olnud võimalus tasuda võlgnevuse jääk XXX AS-ile sõltumata nõude loovutamise hetke teadasaamisest. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 ja §-st 170 ei olnud nõude loovutamiseks vajalik kostja nõusolek ega endine võlausaldaja ei pidanud teavitama kostjat nõude loovutamisest. Endine võlausaldaja on välja andnud teate nõude loovutamise kohta, mille hageja on ka kohtule esitanud (tlk 31). Kohus nõustub hagejaga, et kostjal oli võimalus tasuda võlgnevus XXX AS-ile sõltumata nõude loovutamise hetke teadasaamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ja XXX AS-i vahel ei ole tasaarvestust toimunud ning kostja ei ole XXX AS-i arvet nr 201107719 täielikult tasunud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus põhjendatud ja nõue hageja poolt tõendatud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 132,60 eurot. Vastavalt kostja ja XXX AS-i vahel sõlmitud õppelaenulepingu üldtingimuste p-le 4.9 tähtaegse tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib EHK nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma viivitusintressi 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised perioodi

10.09.2011 - 21.05.2013 summas 15,74 eurot ning alates 22.05.2013 viivised 7% põhivõlgnevuselt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole viiviste osas vastuväiteid esitanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivised seisuga 21.05.2013 summas 15,74 eurot ja alates 22.05.2013 viivised 7% põhivõlgnevuselt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.