2-13-36240/23 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku üldiseloomustus ja võlgniku avaldused Võlgnik: XXX , sünd 14.01.1981, vallaline, lapsi ei ole, keskharidus, viibib XXX), alates 2011 osaleb tööhõives (majandustööd). Kehtivad kriminaalkaristused: Tallinna Linnakohtu 2002. a otsused kriminaalasjades nr 1/2-696/02, nr 1-1-780/0 - süüteo kvalifikatsioon KrK § 139 lg 2 p 1, 2 (salajane vargus); Tallinna Linnakohtu 2003. a otsused nr 02231705830 ja nr 1-2697/03 - süüteo kvalifikatsioon KarS § 185 lg 2 (suures ulatuses narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule) ja § 199 lg 2 p 4, 8 (vargus); Tallinna Linnakohtu 06.07.2004. a otsus nr 1-1500/04 - süüteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 (vargus); Pärnu Maakohtu 2008. a otsus nr 1-08-439/5 - süüteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (vargus) ja § 330 (kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine); Harju Maakohtu 2009. a otsus nr 1-09-3421/36 - süüteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4 (vargus), § 266 lg 2 p 1, 3 (omavoliline sissetung); Harju Maakohtu 2011. a otsus nr 1-10-3745 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (vargus), § 331 (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine), Tallinna Ringkonnakohtu 2011. a otsus nr 1-11-1795 - süüteo kvalifikatsioon KarS § 184 lg 2 p 2 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) Võlgniku varad Kinnistusregistri andmete kohaselt ei ole ega ole olnud võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud andmetele ei ole ega ole olnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Vastavalt äriregistri elektroonilisele andmebaasile ei oma võlgnik osasid ega aktsiaid. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto nr XXXXXXXXX AS-is Swedbank, mille jääk on 0,00 eurot. Kinnipeetava isikukontol on vabanemisfondina deponeeritud 259,27 eurot. Isikukonto on ajutise halduri taotluse alusel arestitud vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Igakuine keskmine sissetulek on 69,60 eurot (arvestusperiood veebruar 2013 – juuli 2013). Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele muu vara puudub. Võlgniku kohustused ja võlad Kohustused: Jrk nr Võlausaldaja

Võlad: Peatatud täitemenetlused: kohtutäituri (KT) Urmas Tärno menetluses olevad täiteasjad 052/2009/5192 ja 052/2008/8952 (sissenõudja Põhja PP Korrakaitseosakond), 052/2002/4883 (sissenõudja Eesti Vabariik Kohtute kaudu); KT Jüri Urb’i menetluses olev täiteasi 037/2002/3578 (sissenõudja Edgar Viks); KT Hille Kudu menetluses olev täiteasi 035/2005/604 (ERGO Kindlustuse AS); KT Kristiina Feinman’i menetluses olevad täiteasjad 034/2011/815 (sissenõudja XXX), 034/2003/107 (sissenõudja XXX); KT Katrin Vellet’i menetluses olevad täiteasjad 031/2006/1389 (sissenõudja Aktiva Finants), 031/2003/1432 (sissenõudja EMT AS), 002/2002/4745 (EV Reformierakond); KT Terje Tsapis menetluses olev täiteasi 029/2007(206 (sissenõudja XXX); KT Mati Roodes menetluses olevad täiteasjad 026/2004/7801, 2800, 799 (sissenõudja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu), 007/2010/7561 (Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamis-keskuse kaudu); KT Kaire Põlts’i menetluses olevad täiteasjad 025/2013/361 (sissenõudja XXX), 025/2007/4510 (sissenõudja Põhja PP); KT Marek Laanemets’a menetluses olev täiteasi 014/2012/1122 (sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu); KT Mati Kadak’u menetluses olevad täiteasjad 008/2008/9568, 008/2008/6523, 008/2008/9483 (sissenõudja Põhja PP), 008/2004/5574 (sissenõudja XXX); KT Kersti Seisleri menetluses olev täiteasi 011/2011/2374 (Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu). Ajutine haldur on seega tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, sissetulek on ebastabiilne ja see moodustab keskmiselt 69,60 eurot kuus ning rahalisi kohustusi on 49 985,69 eurot. Võlgnik on samas teatanud, et temal on hetkel täitmisel nõudeid 8 292,41 euro ulatuses. Võlgnik on samuti esitanud kohtule isikukonto väljavõtte, paludes seda käsitleda võlanimekirjana. Samas võlgnik märkis, et väga paljud nendest nõuetest on aegumise tõttu lõpetatud, kuid kohtutäiturid menetlevad neid edasi. Ajutine haldur juhib tähelepanu, et enne 01.01.2010. a jõustunud kohtulahenditega väljamõistetud kulude ja rahalise karistuse täitmisele kohaldatakse vastavalt 3-aastast (II astme kuritegu) ja 5-aastast (I astme kuritegu) aegumistähtaeg. Karistusseadustiku (KarS) (redaktsioon 31.12.2009. a) § 82 lg 2 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine muuhulgas ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Alates 01.01.2010. a jõustunud kohtulahendite puhul kohaldatakse KaRS § 82 lg 5 (jõustunud 01.01.2010. a), mille kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku

2-13-36240 vangistuses viibimise ajaks. Enne 01.01.2010. a jõustunud väärteoasjas tehtud lahenditega väljamõistetud kulude ja rahatrahvi täitmisele kohaldatakse 18-kuulist aegumistähtaeg alates otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub muuhulgas ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Alates 01.01.2010. a jõustunud väärteoasjas tehtud lahenditega väljamõistetud kulude ja rahatrahvi täitmisele kohaldatakse 4-aastast tähtaeg. Aegumine peatub vanglas viibimise või aresti kandmise ajaks. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetluse aluseks oleva nõude aegumise puhul jääb kohtutäituril õigus täitekulude väljanõudmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et käesoleval ajal kohtutäiturite menetluses olevad nõuded oleksid aegunud, vaid tegemist on kas täitekulude või aegumata nõuete sissenõudmisega. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek on ebapiisav, et katta olemasolevaid kohustusi (49 985,69 eurot), leiab ajutine haldur, et avaldaja puhul on tõepoolest tekkinud maksejõuetuse olukord, kus võlgnik ei suuda olemasolevaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Samas ajutine haldur leiab, et avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et perioodil 2002 – 2009. a on võlgnik toime pannud KarS § 199, § 331, § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsja tasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks. Võlgnik on esitanud võlanimekirja summas 8 292,41 eurot, samas jättes mainimata, et vastavalt Harju Maakohtu 09.02.2011. a otsusele kriminaalasjas 1-10-3745 mõisteti temalt välja 46 kannatanu kasuks kokku 42 056,75 eurot, sh 15 831,45 eurot solidaarselt teiste süüdistatavatega. Antud asjaolu võib anda alust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku kohustustest moodustavad kohtuotsustega väljamõistetud kahjuhüvitised ca 90 %. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada PankrS § 29 alusel raugemise tõttu juhul, kui ükski isik ei ole deponeerinud pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 1 500 eurot.

7.Koos pankrotiavaldusega on XXXesitanud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. XXXkinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et XXXpuhul esinevad alused, mis ei võimalda tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada (PankrS § 171 lg 2 p 5), mistõttu pankroti väljakuulutamine tema suhtes ei ole põhjendatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-121-11 (14.11.2011 kohtumäärus) märkinud (p 11), et PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused, õiguse otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlust algatada või mitte. Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et XXX on kohtule esitatud võlakirjas jätnud märkimata, et tema täitmata kohustuste maht ei piirdu ainult 8292,41 euroga, vaid moodustab

8.Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Svetlana Pilden palub välja mõista ajutise halduri tasu 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot. Ajutine haldur on arvestanud vajalike kulutuste katteks 36 eurot. Ajutine haldur palub riigivahenditest välja mõista 361 eurot (sh sotsiaalmaks) Svetlana Pildeni kasuks (Svetlana Pildeni arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank) ja riigivahenditest vajalike kulutuste katteks 36 eurot Business Law Firm OÜ kasuks (Business Law Firm OÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 118,47 eurot (ükssada kaheksateist eurot ja nelikümmend seitse senti), tuleb välja mõista võlgnikult ja kanda ajutise halduri poolt nimetatud arveldusarvele. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas