Harju Maakohtu 18.10.2013 määrus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V Vu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik V V (IK xxxxxxxxxxxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18.10.2013 määrus V Vu pankrotiavalduse menetlus lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
3.Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (PankrS § 171 lg 3). Asjaolud
V V esitas 05.08.2013 avalduse Harju Maakohtusse enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamise algatamiseks. V V kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldas, et kohustub täitma pankrotiseaduse (PankrS) §-is 173 nimetatud kohustusi.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja sattunud olukorda, kus ta ei saa enam täita endale võetud kohustusi. Avaldaja kannab karistust Tallinna Vanglas, karistusaeg kestab kuni 2015. aastani. Avaldajale teadaolevalt on tal täitmisel nõudeid 8292,41 euro ulatuses. Avaldajal puudub igasugune vara, mille arvelt katta võlausaldajate nõudeid või pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse põhjuseks on avaldaja arvates see, et ta on elanud valesti.
3.Kohus määras ajutise halduri, kes esitas 05.09.2013 kohtule aruande koos lisadega. Ajutine pankrotihaldur leidis, et kinnipidamiskohas viibival võlgnikul puudub vara, sissetulek on ebastabiilne ja see moodustab keskmiselt 69,60 eurot kuus ning rahalisi kohustusi on 49 985,69 eurot. Võlgnik on samas teatanud, et temal on hetkel täitmisel nõudeid 8292,41 euro ulatuses. Võlgnik on samuti esitanud kohtule isikukonto väljavõtte, paludes seda käsitleda võla-nimekirjana. Võlgnik märkis, et väga paljud nendest nõuetest on aegumise tõttu lõpetatud, kuid kohtutäiturid menetlevad neid edasi.
4.PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek on ebapiisav, et katta olemasolevaid kohustusi 49 985,69 eurot, leidis ajutine haldur, et avaldaja puhul on tõepoolest tekkinud maksejõuetuse olukord, samas on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et perioodil 2002 – 2009 on võlgnik toime pannud KarS § 199, § 331 ja § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsja tasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks.
5.Võlgnik on esitanud võlanimekirja summas 8292,41 eurot, jättes mainimata, et vastavalt Harju Maakohtu 09.02.2011 otsusele kriminaalasjas 1-10-3745 mõisteti temalt välja 46 kannatanu kasuks kokku 42 056,75 eurot, sh 15 831,45 eurot solidaarselt teiste süüdistatavatega. Antud asjaolu võib anda alust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
6.Ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku kohustustest moodustavad kohtuotsustega väljamõistetud kahjuhüvitised ca 90 %. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda.
7.Ajutine haldur leidis, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada PankrS § 29 alusel raugemise tõttu juhul, kui ükski isik ei ole deponeerinud pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 1500 eurot.
8.Seisuga 11.09.2013 - 18.10.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Esimese astme kohtu määrus
9.18.10.2013 määrusega lõpetas Harju Maakohus V Vu pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamata.
10.Kohus leidis, et vaidlust ei olnud asjaolus, et V V on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt vara
pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.
11.Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot ning tegi väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda see summa kohtu deposiiti. Ettepanek avaldati 11.09.2013. Seisuga 11.09.2013 – 18.10.2013 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
12.Kohus leidis, et V Vu puhul esinevad alused, mis ei võimalda tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada, mistõttu pankroti väljakuulutamine tema suhtes ei ole põhjendatud.
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-121-11 märkinud, et PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused, õiguse otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlust algatada või mitte.
14.Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et V.V on kohtule esitatud võlakirjas jätnud märkimata, et tema täitmata kohustuste maht ei piirdu ainult 8292,41 euroga, vaid moodustab tegelikult 49 985,69 eurot. Nii on kriminaalasjas 1-10-3745 temalt välja mõistetud 46 kannatanu kasuks kokku 42056,75 eurot, sh 15 831,45 eurot solidaarselt koos teiste süüdistatavatega. Võlgniku seletust, et ta ei ole varjanud oma võlgnevusi, kuna ta ei olnud kõikidest oma kohustustest teadlik, hindab kohus paljasõnalisena ja ebausutavana. Samuti kohus leiab, et kuna valdava osa (ca 90%) võlgniku kohustustest moodustavad kohtuotsustega kannatanute kasuks väljamõistetud kahjuhüvitised, st on tekkinud võlgniku süülise käitumise tagajärjel (tahtlus või raske hooletus), siis on täidetud teine eeldus tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samuti on õigustatud ajutise halduri osundus, et isegi kui võlgniku suhtes algatataks võlgadest vabastamise menetlus, ei vabaneks ta siiski enamuses oma kohustustest, mis seonduvad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
15.Kohus kontrollis ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitas vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leidis, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tasu 359 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 118,47 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult ja kanda ajutise halduri poolt nimetatud arveldusarvele. Ajutise halduri tasu 361 eurot ja vajalike kulude katteks 36 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel. Määruskaebus
16.V V palub tühistada maakohtu määruse, palub pankroti välja kuulutada ja määrata uue pankrotihalduri. Kaebaja on seisukohal, et maakohus on eksinud pankrotiseaduse sätete kohaldamisel. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole kaebajale kohustusi juurde tekitada vaid nendest vabastada.
17.Lisaks leiab kaebaja, et maakohus on kergekäeliselt rakendanud PankrS § 171 lg 2 p 5 ning ei ole välja selgitanud raske hooletuse või tahtlikkuse asjaolusid. Süülise käitumisega ei saa olla tegemist juhul, kui võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle ning osaleb menetluses ilma asjatundja abita. Vangistuses viibival võlgnikul on piiratud juurdepääs andmetele, mis võimaldaksid kohtule täieliku informatsiooni andmist.
18.Kaebaja leiab, et maakohus ei oleks saanud otsustada võlgadest vabastamise menetluse mittealustamist enne pankrotimenetluse lõpetamist. Maakohus jättis tähelepanuta PankrS § 158. Kaebaja on seisukohal, et maakohtu määrus ei tugine seadusele. Menetluse edasine käik
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 üle.
21.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Praeguses menetluses ei olnud vaidlust selles, et võlgnik on maksejõuetu ning vara pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul puudub.
22.PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
23.Maakohus on eeltoodud sätteid õigesti kohaldanud. Ebaõige on kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata, hoolimata asjaolust, et esines alus pankrotimenetluse raugemiseks ja maakohus ei ole selgitanud, milles seisnes võlgniku kohustuste rikkumine. Maakohus tugines PankrS § 171 lg 2 p-le 5, mis praegusel juhul välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik ei esitanud kohtule õigeid andmeid oma võlanimekirjas. Kaebuses esitatud väide, et võlgnik ei mäletanud/teadnud kõikide oma kohustuste olemasolust, ei ole tõsiseltvõetav. Maakohus on kindlaks teinud, et 90% ulatuses tulenevad nõuded võlgniku vastu kohtuotsusest kriminaalasjas, mille alusel võlgnik praegu vabaduskaotuslikku karistust kannab. Selliste nõuete olemasolu kriminaalasjast tulenevalt ei saanud olla võlgnikule teadmata.
24.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Gaida Kivinurm
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.