Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

tutvustatud uue Twingo prototüüpi. Teise põlvkonna Twingot valmistatakse Slovakkias. Twingo II põlvkonna sportlikku mudelit on testitud ka Eesti telekanalitelt nähtava maineka autosaate Top Gear 14. hooaja 4. saates. Ka Twingo II põlvkonna mudel on olnud Eestis saadaval. Uuema põlvkonna Twingot on arvustanud mitmed Eesti ajakirjanikud, sh on autotesti läbi viinud Auto24. Renault Twingo turuosa Euroopas moodustab ca 1% kogu sõiduautode turust. Eestis müüdi 2007. a oktoobrist kuni 2010. a aprillini 140 Twingot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaubamärk TWINGO sõidukite seas kõrge eristusvõime ja hea mainega tähis. Patendiamet otsustas 01.12.2011 avaldatud teate kohaselt registreerida alates 13.04.2010 XXXLtd. nimele kaubamärk TIGGO klassis 12 (tähistatavad kaubad sportautod, autod). Hageja esitas 01.02.2012 Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse nõudega tühistada Patendiameti otsus, millega Patendiamet registreeris kostja kaubamärgi. Patendiamet jättis vaidlustusavalduse rahuldamata. Kaubamärgid TWINGO ja TIGGO on ühesõnalised tähised, mis on visuaalselt sarnase pikkusega (6 vs. 5 tähte). Kaubamärke visuaalselt võrreldes jääb silma nende esimeste tähtede „t“ ning lõpuosade „go“ kokkulangevus. Lisaks on mõlema keskosas täht „i“. Mõlemad kaubamärgid on kahesilbilised. Esimesed silbid (tvin/tuin vs. tig) algavad identse tähega „t“ ning sisaldavad mõlemad tähte „i“. Kaubamärkide viimased silbid „go“ on kokkulangevad ehk identsed. Tähiste hääldus on lõppastmes sarnane (tvingo/tuingo vs. tigo). Tähenduslikust aspektist vaadatuna on mõlema kaubamärkide tähised otsese tähenduseta uudissõnad. Keskmise tarbija jaoks pole kaubamärke võimalik tähenduslikult eristada, sest need ei tekita tavapärases ostusituatsioonis erinevaid seoseid. Eeltoodust tulenevalt on täidetud KaMS § 10 lg 1 p 2 kaubamärkide sarnasuse eeldus. Tavapäraselt tajub keskmine tarbija kaubamärki tervikuna ega asu seda detailselt uurima. Kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb arvestada märgi loodavat üldmuljet (Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsus nr C-468/01 P Procter & Gamble, p 44). Vaidlusaluste kaubamärkide tähiste eristusvõime seisneb tähistes kui tervikutes, mitte nende alg-, lõpu- või keskosades. Ekslik on kostja seisukoht, et tarbija jaoks on sõnaosa „go“ antud klassi kaupade tähistamisel tavapärane ja seetõttu madala eristusvõimega. Kahe sõiduki mudeli nimetusest ei ole võimalik järeldada vastava sõnaosa tavapärasust ega jätta sõnaosa „go“ tervikkaubamärkide TWINGO ja TIGGO võrdluses tähelepanuta. Ühisosa muudab kaubamärgid omavahel sarnasteks, kuivõrd tegemist on lühikeste lahutamatute terviktähistega. Vaidlusaluste kaubamärkide tähenduslikku eristumatust ja nende kaubamärkide tervikute eristusvõimet on möönnud ka Suurbritannia Intellektuaalomandi Amet. Klassi 12 kuuluvad väga erinevad kaubad, mistõttu ei saa väita, et klassi 12 kaubamärgi registreeringud omaksid taolises üldises kogumis asjassepuutuvust, kuna pole tõendatud, et nendega tähistatakse käesolevasse vaidlusesse puutuvaid kaupu (sportautod; autod). Kostja esitatud lisades leiduva kaubamärgiga COLNAGO tähistatakse nt jalgrattaid ja nende osi, mis pole antud juhul asjassepuutuvad. Osad kostja viidatud kaubamärgid pole olemuslikud võrreldavad tähistega TWINGO ja TIGGO. Näiteks viitavad kaubamärgid EUROCARGO ja Cargo-MAXX sõnale cargo, mis pole puutumuses kaubamärkidega TWINGO ja TIGGO. Samuti pole paljud kostja viidatud kaubamärgid registreeritud. Hageja esitas kaubamärgi TWINGO registreerimise taotluse 07.12.1993 ning selle konventsiooniprioriteediks on 08.01.1991. Kostja esitas oma kaubamärgi taotluse 13.04.2010, mis on hageja kaubamärgist selgelt hilisem. Hageja varasemal kaubamärgil on ja oli ka taotluse esitamise ajal sellega tähistatavate kaupade (sõidukid) osas kõrge eristusvõime ja hea maine.

Mida eristusvõimelisem on kaubamärk, seda tõenäolisem on ka avalikkuse eksitamine (Euroopa Kohtu 27.04.2006 otsus nr C-235/05 P L’oreal, p 36). Kaubamärgiga TWINGO tähistatakse klassi 12 kaupu „maismaasõidukid ja -veokid“. Kaubamärgiga TIGGO tähistatakse klassi 12 kaupu „sportautod, autod“. Need kaubad on identsed, kuna hageja kaubamärgi kaubad hõlmavad ka kostja kaupu. Hageja ja kostja kaubamärgiregistreeringute kaubad on ka samaliigilised, kuivõrd maismaasõidukite ja -veokite alla kuuluvad ka muud sõidukid, mis pole sportautod ja autod, ent on nendega siiski sarnased (nt sportautod vs. pereautos, autod vs. (mini)bussid, maismaaveokid vs. pakiautod jne. Tõenäoline on kaubamärkide äravahetamine ja seostamine. Tarbija võib eeldada, et kaubamärgiga TIGGO tähistatud sõiduki näol on tegemist hageja uue sõidukiga (nt TWINGO sõsarmudeli või selle edasiarendusega), mida tähistatakse sarnase kaubamärgiga. Samuti võib tarbija arvata, et kaubamärgiga TIGGO tähistatud sõidukid on valmistatud hagejaga seotud firma poolt selle loal (nt et sarnase kaubamärgi all pakub sõidukeid XXX-i välismaine, Hiina tütarfirma). Tarbija võib eeldada, et kaubamärgiga TIGGO tähistatud sõidukite kvaliteet on tagatud XXX-i poolt. Seega on kaubamärgi TIGGO registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 pga 2. Kaubamärkide äravahetamise tõenäosus on õiguslik konstruktsioon, mistõttu on selle hindamine õigus- mitte faktiküsimus. Lähtuda ei tule mitte kaubamärkidega reaalselt tähistatavatest kaupadest, vaid taotluse ja registreeringu kaupade loeteludest. TWINGO on Eesti turul tuntud ja eristusvõimeline kaubamärk, seevastu TIGGO pole Eesti kohalike tarbijate seas tuntud tähis. Kostja pole kaubamärgi TIGGO tuntust Eestis tõendanud. Seda ei tõenda ka asjaolu, et Eestis on avaldatud lühike artikkel TIGGO mudelist. Kaubamärgiga TIGGO tähistatud automudelit pole võimalik Eestist osta. Kaubamärgi TIGGO registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p-ga 3. Kuigi hageja leiab, et hageja ja kostja kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, pole see KaMS § 10 lg 1 p 3 juures expressis verbis nõutav. Euroopa Kohus on märkinud, et KaMS § 10 lg 1 p 3 laadse õiguskaitset välistava asjaolu juures ei ole vaja tuvastada äravahetamise tõenäosust, kuivõrd antud sätte eesmärgiks on mainekate kaubamärkide kaitsmine nende eristusvõime ja/või maine ärakasutamise ja/või kahjustumise eest (Euroopa Kohtu 23.10.2003 otsus nr C-408/01, Adidas, p 27). Seega on KaMS § 10 lg 1 p 3 asjaolu tuvastamiseks piisav, kui tarbija loob mõttelise seose kaubamärkide vahel, so hilisem kaubamärk meenutab talle varasemat kaubamärki. Võttes arvesse hageja ja kostja kaubamärkide üldilme sarnasust, võidakse kaubamärgi kasutamisega klassis „sportautod, autod“ õigusvastaselt ära kasutada ja/või kahjustada varasema kaubamärgi TWINGO mainet ja/või eristusvõimet. Vaidluse lahendamisel ei saa juhinduda välisriikide praktikast, sest teadmata on konkreetset vaidlust või registreerimisprotsessi mõjutanud asjaolud (kohaliku tarbija taju, kaubamärkide tuntus eri riikides jne). Hageja palub KaMS § 10 ja § 41 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 alusel tuvastada, et kaubamärgi TIGGO registreering kaupade „sportautod; autod“ osas esinevad KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud. Samuti taotleb hageja kohustada Patendiametit jätkama menetlust kohtulahendiga kindlaks tehtud asjaolude pinnalt.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kõnealused kaubamärgid on erinevad, antud erinevused välistavad tõenäolise kaubamärkide äravahetamise tarbija poolt, sealhulgas assotsiatsioonide tekkimise seoses varasema

kaubamärgiga TWINGO. Euroopa Kohus on sedastanud, et kaubamärkide äravahetamist tuleb hinnata tervikuna. Taoline terviklik hindamine peab tuginema, hõlmates kaubamärkide visuaalset, auditiivset või kontseptuaalset sarnasust, nende kaubamärkide loodud terviklikule muljele, arvestades eriti võrreldavate tähistuste eristusvõimelisi ja domineerivaid elemente (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-251/95, Sabel, p 22). Seejuures on WIPO juhendmaterjali kohaselt ühised eesliited tavaliselt olulisemad kui ühised järelliited. Ka Euroopa Kohus on märkinud, et tarbijad pööravad üldjuhul rohkem tähelepanu kaubamärkide algusele kui lõpule (Euroopa Kohtu ühendatud kohtuasjas nr T-183/02 ja T-184/02 El Corte Ingles vs. OHIM, p-d 81 ja 83). Sama põhimõte on sätestatud ka Euroopa Liidu Kaubamärgi ja Disaini Registreerimisameti (OHIM) vaidlustamismenetluse juhendis. Nii on OHIM leidnud, et puudub äravahetamise sarnasuse tõenäosus näiteks selliste tähiste osas nagi ELTON-HILTON, VOBIS-COPIS, SINOIL-EMOIL, PLOVER-OLOVER, NABER + kuju, FABER + kuju, MOBILIX-OBELIX, XENOVA-RENOVA jne. Vaidlusalused kaubamärgid on tervikuna erinevad. Võib küll täheldada identsust nende lõpuosas „go“ ning tähtede „t“ ja „i“ olemasolu mõlemas kaubamärgis, kuid antud asjaolud pole piisavad, tõendamaks kaubamärkide tõenäolist äravahetamist tarbija poolt, sealhulgas kaubamärkide omavahelist assotsieerumist. Võrreldavatele kaubamärkidele hinnangu andmisel ei saa lähtuda vaid ühest elemendist kaubamärgi koosseisus ning anda hinnangut selle komponendi alusel teisele märgile (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-3/03 Matrazen Concord vs. OHIM, p 32; C120/4 Medion, p 29). Lühikeste kaubamärkide puhul mängivad rolli igasugused erinevused. Käesoleval juhul on võrreldavad tähised lühikesed sõnalised elemendid, mille üksikud osad on tarbijatele kohe tajutavad ja hoomatavad. Sealjuures on tarbijale kohe tajutavad ka tähiste lõpuosad „go“, kusjuures Eesti tarbijale on see ingliskeelsest kontekstist tulenev sõna üheselt mõistetav ning seostatav mineku, sõitmisega. Seega ei oma tähiste kokkulangev lõpuosa kõrget eristusvõimet antud kaupadega seoses, ning vastavalt varasemale kohtupraktikale ei anna tarbija sellele osale olulist tähendust. Võrreldavate tähiste algusosad „twin“ ja „tig“ on aga täiesti erinevad. Seetõttu ei saa nendele võrreldavatele tähistele omistada sarnasust nende üldmuljes. Visuaalselt jätab kaubamärgi tähis TIGGO lühema mulje. Kokkulangevused esitähtedes „T“, lõpuosas „go“ ning tähe „i“ esinemine ei muuda tähiseid visuaalselt sarnasteks ja assotsieeruvateks. Kaubamärkide prefiksid on erinevad („twin“ vs. „tig“), mis annavad kaubamärkidele erinevaid tunnusjooni, muutes need täiesti erinevateks tähisteks. Visuaalselt jääb hageja kaubamärgi puhul kohe silma ka tähe „w“ esinemine hageja kaubamärgi esiosas, mis on eesti tarbijale tavapäratu ning pilkupüüdev. Vastandina püüab kostja kaubamärgis tarbija pilku dubleeritud konsonant „gg“, mis on samuti eesti tarbijale tavapäratu. Tervikuna on võrreldavad kaubamärgid visuaalselt erinevad. Lõpuosade „go“ kokkulangevus pole visuaalsel analüüsil oluline, sest tegemist on madala eristusvõimega elemendiga. Vaidlusalused kaubamärgid pole foneetiliselt sarnased. Tähised sisaldavad erineva hääldusega algusosi ning häälduvad erineva pikkusega (TIGGO lühemalt). Lisaks sellele on kostja märgis rõhuasetus topeltkonsonandil „gg“. Vaidlusalused kaubamärgid pole semantiliselt sarnased. Tarbija võib sõnamärgi lahutada osa(de)ks, kui see tekitab tarbijas seoseid. Hageja esitatud väljatrükis „Delfi test: Renault Twingo“ on viidatud „Uus Renault Twingo kannab eelkäijaga sama nime, mis tõlkub eesti keelde jämekoomiliseks kaksikminek“. Hageja kaubamärki käsitleb Eesti tarbija moodustatuna erinevatest elementidest, kuna tarbijale eristuvad ingliskeelsed sõnad twin ja go. Inglise keel on eesti tarbijate hulgas laialdaselt levinud ja kasutusel. Hageja kaubamärgi elementide tähendusi kinnitab ka J. Silveti „Inglise-Eesti sõnaraamat“. Vastupidiselt eelnevale ei oma kostja

kaubamärk TIGGO Eesti tarbijale konkreetset tähendust. Isegi kui keskmine tarbija näeb tähises elementi „go“, siis prefiks „tig“ ei oma mingit tähendust ega seostu ingliskeelse sõnaga twin. Sõnalõpp „go“ on tavapärane klassi 12 toodete tähistamisel. Patendiameti registris on eri isikute nimel klassis 12 sõnalõpuga „go“ kaubamärke 32. Ka teised autotootjad kasutavad automudelite tähistamisel sõnalõppu „go“ (nt Škoda „Citigo“, Toyota „Aygo“ jne). See on tavapärane oma tähenduse tõttu, sest „go“ viitab minekule, sõidule. Seega on klassi 12 kaupade osas tegemist madala eristusvõimega elemendiga, mida tarbijad on antud tooterühma juures harjunud nägema ning millele nad ei pööra kaubamärgist tähelepanu. Euroopa Kohus on rõhutanud, et kui kaubamärgil on kirjeldav osa, ei saa seda osa lugeda domineerivaks, kuna segiajamise tõenäosuse olemasolu tuvastamine ei saa põhineda osadel, mida kaubamärgiõigus ei kaitse (Üldkohtu otsus asjas nr T-202/04 Echinacin vs. Echinad, p-d 50-51). Kuna tarbija on harjunud sufiksi „go“ esinemisega kõnealustel toodetel, siis arvestades tähiste erinevaid prefikseid „twin“ vs. „tig“, on tegemist erinevate tähistega. Varasema kaubamärgi eristusvõimel ja heal mainel on piirid – ei ole kohane laiendada antud tingimusi igasugusele hilisemale kaubamärgile, milles teatud tähed küll kokku langevad, kuid milles tegelikkuses puudub või ei ole võimalik täheldada võimalikku kaubamärkide omavahelist äravahetamist tarbijate poolt. Euroopa Kohtu asjas nr C-235/05 P L’oreal väljendatud seisukoha kohaldamine pole asjakohane, sest KaMS § 10 lg 1 p 2 eeldab tõenäolist kaubamärkide äravahetamist tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumist varasema kaubamärgiga, kuid antud juhul pole see tingimus täidetud. Tarbijad on kaubamärgist TIGGO teadlikud. Kui TWINGO II põlvkonna mudel jõudis turule 2007. a, siis kostja maasturit TIGGO kajastav artikkel on avalikustatud juba 05.04.2005. Ükski esitatud tõend ei kinnita võimalikku kaubamärkide äravahetamist tarbijate poolt, Eesti tarbija on olnud teadlik nii automudelist TIGGO kui ka TWINGO vähemalt mitme viimase aasta jooksul ning mingit kaubamärkide äravahetamist ei ole esinenud. Kaubamärkide äravahetamine pole tõenäoline ka turusituatsioonis. TWINGO kaubamärk tähistab väikeautot, kuid TIGGO maasturit. Autod on keretüübilt erinevad ning pole alust arvata, et tarbija nende vahel seoseid looks. Euroopa Kohus on sedastanud, et kui asjaoludest nähtub, et teatavate kaupade objektiivsetest omadustest tuleneb, et keskmine tarbija omandab selle alles pärast eriti tähelepanelikku uurimist, tuleb õiguslikul analüüsil arvesse võtta, et see asjaolu võib vähendada neid kaupu puudutavate kaubamärkide segiajamise tõenäosust otsustaval hetkel, kui langetatakse valik nende kaupade ja kaubamärkide vahel (lahend nr C-361/04 P Picaro, p 40). Klassi 12 toodete puhul pole tegemist tavapäraste laiatarbekaupadega, vaid toodetega, mille puhul on tarbija tähelepanelikkuse aste suurem. Seega tõusetuvad antud kaubamärkide erinevad tunnusjooned veelgi enam esile. Kuna tegemist on hinnaliste kaupadega, on tarbija ostutehingu sooritamisel ning selle kaalumisel väga tähelepanelik ning teeb enne ostu sooritamist eeltööd, olles teadlik nii hageja kui ka kostja sõidukitest ja neil kasutatavatest kaubamärkidest. KaMS § 10 lg 1 p 3 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna antud kaubamärgid pole identsed ega sarnased. Lisaks jääb arusaamatuks, mil viisil võiks kostja ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet olukorras, kus hageja kaubamärgis kasutatud sõnalõpp „go“ on tavapärane klassi 12 toodete tähistamisel. Avalikkus pole võrreldavate kaubamärkide vahel loonud seost, seega ei saa hilisem kaubamärk ebaõiglaselt ära kasutada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Kostja kaubamärk on saanud õiguskaitse juba paljudes riikides. Seega pole usutav, et võiksid esineda kostja kaubamärgi TIGGO õiguskaitset välistavad asjaolud Eestis. Samade poolte vahel toimus sarnane vaidlus ka Suurbritannia kohtus, kus leiti, et võrreldavad tähised on erinevad ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike väidete ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub registreeritud Eesti siseriiklik kaubamärk TWINGO klassis 12 (tähistatavad kaubad maismaasõidukeid ja -veokid). Kostjale kuulub hilisem Eestis registreeritud rahvusvaheline kaubamärk TIGGO klassis 12 (tähistatavad kaubad mh sportautod ja autod). Hageja leiab, et Eesti Patendiameti otsus kaubamärgi TIGGO registreerimise kohta klassis 12 sportautode ja autode osas on ebaõige, kuna kostja kaubamärgi osas esinevad KaMS § 10 lg pdes 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Riigikohus on asja nr 3-2-1-77-10 p-s 11 sedastanud, et: „Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11.11.1997 otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23; Euroopa Kohtu 22.06.1999 otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25)“. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et kaubamärkide tõenäoline äravahetamine tähendab seda tõenäosust, et tarbija võib uskuda, et vaadeldavad kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või, vastavalt, olukorrale, majanduslikult seotud samalt ettevõtjalt (Euroopa Kohtu lahend asjas nr T-169/03 Sergio Rossi vs OHIM, p 77). Kohus nõustub hagejaga selles, et semantilisest aspektist vaadatuna on kaubamärgid TIGGO ja TWINGO tähenduslikult eristamatud. Ei sõnal TIGGO ega TWINGO pole Eesti tarbija jaoks tähendust. Erinevalt kostjast leiab kohus, et tähendust ei annaks tähisele TWINGO ka sõnaosa „go“ lahutamine tähise esimesest silbist. See oleks tõenäoline ainult juhul, kui sõnaosa „twin“ moodustaks koos sõnaosaga „go“ tähenduse, mis mingil moel iseloomustaks kaubamärgiga tähistatavat toodet või annaks sellele reklaamiks olulise nüansi. Kostja väidetud tähendus „twin“ + „go“ puhul („kaksikminek“ või „kaksiksõit“) on kunstlik ja ähmane, sel pole eesti keeles selget tähendust ning seda pole kuidagi seostatud vastava sõiduki eriomadustega. Kuigi sõna go tähendust (minek) võib Eesti tarbija jaoks pidada üldteadaolevaks ning seda võiks autode tähistamisel pidada tootele lisaväärtust andvaks, pole antud juhul sõnaosa „go“ eraldamine ja terviklikust tähisest eraldi analüüsimine põhjendatud. Pigem võib tähiseid TWINGO ja TIGGO vaadelda ühtsete tervikutena, mis ei oma kindlat tähendust ning mille valikul (väljamõtlemisel) on tootja lähtunud nende visuaalsest ja foneetilisest, mitte tähenduslikust aspektist. Eeltoodust tulenevalt pole kohtu arvates asjakohased kostja väited ka selle kohta, et kuna sõnalõpp „go“ on tavapärane klassi 12 toodete tähistamisel, omab see madalat eristusvõimet. Vaadeldavate kaubamärkide puhul pole sõnalõpp „go“ tähiste esimestest osadest tähenduslikult eristatav ning see ei oma antud juhul kaupa kirjeldavat mõju. Tähiseid TWINGO ja TIGGO võib neid pidada selles mõttes sarnasteks, et kumbki neist ei kanna kindlat tähendust. Samas ei ole nad ka sarnase tähendusega ega ühetähenduslikud,

mistõttu tuleb tähiste sarnasuse üle otsustamisel arvesse võtta nende visuaalseid ja foneetilisi omadusi. Visuaalsel võrdlusel nähtub, et kaubamärgid TIGGO ja TWINGO on mõnevõrra erinevad, kuid neis on ka sarnaseid elemente. Sõna TIGGO koosneb viiest tähest, sõna TWINGO kuuest tähest. Sarnasuseks võib pidada asjaolu, et tähised on suurtähtedes ning kokku langevad esitäht „t“ ja lõpp „go“. Siiski on sõnade keskosad erinevad. Sõna TIGGO jätab üldisel visuaalsel vaatlusel konkreetsema ja lühema mulje, sest kasutatud on vähem eri tähti ning keskel domineerib topeltkonsonant „gg“. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise algusosa; käesoleval juhul on tähiste algusosad „tig“ ja „twin“ erinevad (kokku langeb üksnes esitäht „t“; täht „i“ esineb küll mõlemas tähises, kuid järjestuses erinevalt). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kuna tegemist on lühikeste tähistega, toob iga erinevus neis kaasa ka erinevuse üldmuljes. Kohus leiab, et kaubamärkide tähiste peamine erinevus seisneb nende foneetikas. Tähis TWINGO hääldub kui tuin-go ning tähis tiggo kui tig-o. Kuigi mõlemad tähised on kahesilbilised ning häälduses langevad kokku tähed „t“ ja sõnaosad „go“, häälduvad tähiste algusosad erinevalt (tuin vs tig). Tähis TWINGO hääldub märkimisväärselt pikemalt kui TIGGO. Hääldades sõna TWINGO, langeb rõhk sõnaosale „twin“, milles sisalduv täht „n“ hääldub pikalt. Hääldades sõna TIGGO, langeb rõhk sõnaosale „tigg“, milles sisalduv topeltkonsonant „gg“ hääldub lühikeselt, kuna täht „g“ on sulghäälik. See muudab sõna TWINGO sõnast TIGGO foneetiliselt pikemaks ja erinevaks. Hageja väitel on kaubamärkide äravahetamine ja assotsieerumine asjaomase avalikkuse poolt tõenäoline, sest hageja kaubamärk TWINGO omab kõrget eristusvõimet ning hageja ja kostja tähistatavad kaubamärgid on identsed ja samaliigilised. Hageja leiab, et äravahetatavad võivad olla ka sellised kaubamärgid, mis on küll vähem sarnased, ent mille kaubad on väga sarnased ning kui varasem kaubamärk omab kõrget eristusvõimet. Kohtu hinnangul on kaubamärk TWINGO iseenesest Eesti tarbija jaoks mõõduka/suhteliselt kõrge eristusvõimega. Seda kinnitavad hageja lisatud meediakajastused Renault Twingo II põlvkonna mudeli kohta (tlk 17, 22, 27, 29, 34), samuti asjaolu, et seda on ajavahemikul 20072010 Eestis teataval hulgal müüdud (140 autot). Kuigi käesoleval juhul on kaubamärgid registreeritud samaliigiliste kaupade osas (hageja kaubamärgiga tähistatavad maismaasõidukid ja –veokid hõlmavad endas kostja kaubamärgiga tähistatavaid autosid ja sportautosid, mõlema kaubamärgiomaniku autod on suunatud tavatarbijale sarnastes tingimustes eraotstarbel kasutamiseks), ei ole siiski tõenäoline ka nende äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi TIGGO assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kohus nõustub kostjaga, et autode näol pole tegemist laiatarbekaubaga, vaid kaubaga, mille puhul on tarbija tähelepanelikkuse aste tavapärasest suurem ning eeltöö tegemise tõenäosus kõrge, kuna autod on kallid ning neid ostetakse harva. Kaupade äravahetamise ja assotsieerumise tõenäosuse hindamisel võib arvestada ka seda, et hageja tähistab kaubamärgiga TWINGO väikeautot, samal ajal kui kostja kaubamärk TIGGO on kasutusel maasturi tähistamiseks; autod on märkimisväärselt erinevad ka välimuselt (tlk-d 160 ja 164). Kohtu hinnangut toetab ka asjaolu, et sõidukite nimetuste puhul on tavapärane nende kasutamine ja seostamine tootja nimega. Eeltoodu koos kaubamärkide madala sarnasusastmega kahandab oluliselt kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. Kohus leiab, et kaubamärgid TWINGO ja TIGGO on visuaalselt ja foneetiliselt erinevad määral, mis ei anna alust arvata, et on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kostja kaubamärgi TIGGO assotsieerumine hageja kaubamärgiga TWINGO. Vastupidiseks hinnanguks ei anna alust ka hageja kaubamärgi eristusvõimelisus ning kaupade samaliigilisus,

kuna kostja ja hageja poolt vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatavad kaubad on välimuselt erinevad ning sellised, mille puhul tarbija tähelepanelikkuse aste on tavapärasest suurem. Seega ei ole alust KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks. KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Hageja leiab, et antud sätte kohaldamisel pole vajalik tuvastada kaubamärkide äravahetamise tõenäosust, sest sätte eesmärgiks on mainekate kaubamärkide kaitsmine nende eristusvõime ja/või maine ärakasutamise ja/või kahjustumise eest. Kohus leiab siiski, et täidetud pole KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused. Kohus tuvastas eespool, et hageja ja kostja kaubamärgid on visuaalselt ja foneetiliselt erinevad. Kaubamärgi ärakasutamise või kahjustamise võimalust ei saa tuletada üksnes kaubamärkide teatavast sarnasusest. Käesoleval juhul pole sarnasuse aste piisav, et see oleks alus KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisele. Eeltoodud põhjendustel jääb rahuldamata XXX hagi XXXLtd vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Käesoleva hagi hind on TsMS § 125 ja § 132 alusel 3 500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 250 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.