Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Avaldaja nõue ja põhjendused XXXOÜ esitas Harju Maakohtule avalduse XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Osaühing on kustutatud äriregistrist dokumentide hoidjata. OÜ XXX (kustutatud) kustutati äriregistrist 19.01.2012 registripidaja kandeavaldusega Harju Maakohtu 26.04.2012 määruse nr Ä 10081561 / 5 alusel. OÜ XXX kustutamisel ei viidud läbi likvideerimist ja osaühingu vara on senini jaotamata. Äriregistrist kustutamisel oli OÜ XXX (kustutatud) avaldaja XXXOÜ osanik osalusega 130 000.00 krooni (1/3 XXXOÜ osakapitalist). Kuivõrd osaühing OÜ XXX (kustutatud) on äriregistrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara, s.o. XXXOÜ osa, käsutada, samamoodi ei ole võimalik konverteerida XXXOÜ osakapitali kroonidest eurodesse ja huvitatud isiku XXXOÜ õigusi ei ole sellega võimalik realiseerida. Seega tuleb läbi viia OÜ XXX (kustutatud) likvideerimine. Avaldaja pakub OÜ XXX (kustutatud) likvideerijaks avaldaja juhatuse liikme XXX (isikukood XXX), kes on ka OÜ XXX (kustutatud) viimane ainuosanik ja juhatuse liige ning omab piisavaid teadmisi ja oskusi likvideerimismenetluse vajalikul tasemel läbiviimiseks. XXX annab oma nõusoleku OÜ XXX (kustutatud) likvideerijaks määramiseks ning kinnitab, et ta ei soovi OÜ XXX (kustutatud) liikmena tegutsemise eest tasu ega kulude hüvitamist.

Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ XXX äriregistrist kustutatud 19.01.2013. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast äriühingu registrist kustutamist on äriühingu vara jaotamata. Kuivõrd OÜ XXX (kustutatud) on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada.

ÄS § 218 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uued likvideerijad. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata OÜ XXX(kustutatud) likvideerijaks XXX, kes on esitanud sellekohase nõusoleku ning kinnituse, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele ning puuduvad muud asjaolud, mis välistaksid tema likvideerijaks määramise. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks XXX ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang OÜ XXX (kustutatud) maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 08.04.2014. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud juriidilise isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.