Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

XXXXXXXXXXXXXX .

Nr.

Võlausaldaja

1 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 2 Aktsiaselts XXX 3 Osaühing Xxx

KOKKU

Tunnustatud Välja Võlausaldajal jääb nõuded (eurodes) makstud saamata (eurodes) 2 662,49 2 662,49

1 750 000 218 244,70 1 970 907,19

1 750 000 218 244,70 1 970 907,19

Endiselt ei ole teada tagasivõitmise võimalused ega pankrotivara tekkimise reaalsed allikad. Vara tekkimise ainus võimalus oleks juhatuse liikme(te) vastu kahjunõude esitamine, kuid seni pole see õnnestunud, sest pikka aega puudusid raamatupidamise dokumendid ja raamatupidamisprogramm. Peale dokumendikaustade kättesaamist puudub endiselt raamatupidamisprogramm ning raamatupidamise taastamiseks ja erikontrolli läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Ilma piisava tõendusmaterjalita ja menetluskulude katteks vajalike rahaliste vahenditeta ei ole võimalik kahjunõuet esitada ega võimalikke kohtuvaidlusi pidada. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgniku juhatuse liikmega ja tema esindajaga ning võlausaldajatega, korraldas võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni ülevõtmise ja hoiustamise, korraldas kuriteoteate esitamise, koostas päringuid, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande. Pankrotitoimkonna liikmed ja nende esindaja XXX on avaldanud haldurile korduvalt arvamust, et kahjunõue tuleb võlgniku juhatuse liikme Xxx ja ilmselt ka juhatuse endise liikme XXX vastu kindlasti esitada, sest nende tegevuse tulemusel on võlgnik pankrotistunud ja seetõttu on võlgniku võlausaldajad kahju saanud. Sealhulgas tõendab XXX väidetavat pahatahtlikkust ka vastuoluline käitumine - pikaajaline pankrotisituatsiooni eitamine ja hilisem pankrotiavalduse esitamine ning raamatupidamise dokumentide valdamise pikaajaline eitamine, lisaks ka XXX OÜ vastu olnud nõude väidetavalt kahjumlik loovutamine 6.08.2011 XXX. Lisaks tekitas võlausaldajates kahtlusi ka mitme väljamakse põhjendatus, sealhulgas näiteks veel veebruaris-märtsis 2010, peale Aleksandr XXX kadumist, töötasu maksmine XXX ja XXX . Haldur selgitab, et nimetatud isikud said võlgnikult palka ka 2008 ja 2009 aastal. Haldur selgitab ka, et on käesolevas pankrotimenetluses esitanud kaks kuriteoteadet – esimese 25.02.2013 ja teise 13.04.2013. Esimeses kuriteoteates teatas haldur, et XXX ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust ja on jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise. Teises kuriteoteates teatas haldur, et XXX on andnud kohtule valevande, on jätnud pankrotihaldurile esitamata andmed võlgniku raamatupidamise ja majandustegevuse kohta ning varjab raamatupidamisdokumente, sealhulgas on varjanud ka 6.08.2011 XXX OÜ vastu olnud nõude võõrandamise fakti ja lepingut. Kui kriminaalasjas leiab kinnitust juhatuse liikme süüline käitumine, saab kriminaalasjas esitada kahjunõude ja õnnestuks vältida prognoosimatuid vaidluskulusid, sealhulgas kohtuvaidluse võimalikke kulusid. Hagemiseks pole täna piisavalt tõendusmaterjali ja rahalist katet. Haldur selgitab ka, et subjektiivsest kahtlusest üksi ei piisa, näiteks palga väljamakseid väidetavale lähikondsele ei saa, teadmata asjaolusid, ettearvatult lugeda kahju tekitamiseks ja võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Sama on telefoniarvete tasumise ja muude kahtlustustega. Ka majandustehingute kahjulikuks liigitamiseks ja makse tagasinõudmiseks ei piisa paljalt pangakonto väljavõtte andmetest - näiteks siia kasvõi kiri 14.08.2009, kus Osaühing Xxx erinevad lepingupartnerid paluvad kolmandate isikute poolt tasutud summad

lugeda tasutuks lepingupartnerite endi poolt ja seega lugeda täidetuks nende kohustused Osaühing XXX ees. Haldur ei saa sellises olukorras, lähtudes põhjalikult kontrollimata andmetest, esitada kahjunõudeid või hagisid võlgniku lepingupartnerite vastu, kui näiteks kaubasaajad ja tasujad on erinevad ja pealegi asuvad veel välisriikides. Kahjunõude esitamiseks on vaja läbi viia raamatupidamise revisjon, milleks vajalikust dokumentatsioonist õnnestus väidetavalt enamik juhatuse liikmelt paberkandjal siiski kätte saada. Kuid see on süstematiseerimata – kaustad on õmblemata ja neis puudusid registreerimislehed. Puudub ka raamatupidamise programm ja selle põhiosaks olev pearaamat või selle väljatrükk. Puuduvad ka kontoandmikud, mistõttu moodustavad üleantud kaustad vaid dokumentide määratlemata kogumi, mis oleks vaja süstematiseerida – sisuliselt oleks vaja taastada ja digitaliseerida võlgniku kogu raamatupidamine. Haldur pöördus audiitorbüroosse (finantsspetsialist XXX ), kes tutvus üleantud dokumentatsiooniga ja hindas võlgniku raamatupidamise taastamise ja ning erikontrolli läbiviimise kulu suuruseks 17 500 eurot (lisandub käibemaks). Nimetatud finantsspetsialist on halduri varasem koostööpartner, kellel olemas pankrotimenetlustes revisjonide läbiviimise kompetents ja kogemus. Haldur edastas nimetatud pakkumise XXX , kes vastas 4.06.2013, et on erikontrolli pakkumise edastanud pankrotitoimkonnale. Tänaseks mingit vastust või lubadust üheltki võlausaldajalt ei ole. Kahjunõude esitamiseks juhatuse liikme ja/või ka endiste liikmete vastu on muu hulgas vaja välja selgitada ka, kes juhatuse liikmetest konkreetselt ja millal on allkirjastanud Osaühing Xxx väljamaksete erinevaid maksekorraldusi pankrotieelsel perioodil, st ajavahemikus 01.05.2008 kuni 25.10.2012. Halduri teabe nõuedes AS-le SEB Pank ja Swedbank AS-le päris haldur: palun võimaluse korral väljastada Osaühing Xxx, xxx arveldusonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõte töödeldaval kujul perioodi 01.05.2008 kuni 25.10.2012 kohta, näidates iga väljamakse juures ära maksekorralduse allkirjastanud isiku nime. Haldur esitas oma teabenõuded digitaalallkirjastatult 23.04.2013. SEB Pank vastas: „isikulisi andmeid maksete kinnitajate kohta me väljavõttele lisada ei saa. Kasutajaandmete logi on arhiveeritud“. Swedbank AS saatis taas vastuseks vaid kontoväljavõtte, millel küsitud info puudus. Halduri hinnangul olid Osaühingu Xxx(pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühe võtmeisiku XXX kadumine ja surm 2010. aasta alguses, mille tulemusel katkes võlgniku äriplaani realiseerimine ja vaibus majandustegevus. Siiani puudub selgus ka alates 07.01.2010 juhatuse ainsaks liikmeks jäänud Xxx tegevuse mõnede asjaolude kohta, mistõttu on haldur esitanud kaks kuriteoteadet. Tagasivõitmishagi esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Andres Tootsman on 07.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et Osaühing Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 08.08.213 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded Osaühing Xxx (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 10 000 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt ei ole ükski võlausaldaja nõustunud menetluskulusid enda kanda võtma. Pankrotihaldur on kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorraga pankrotimenetluse lõpetamine. 25.09.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekule ilmus üks võlausaldaja. Koosolek kiitis heaks halduri koostatud lõpparuande, sealhulgas kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 4 901,47 eurot. Võlgniku juhatuse liige Xxx on tutvunud halduri koostatud aruandega ning nõustunud aruandes märgitud pankrotimenetluse kuludega. Xxx ei ole nõus väitega, et tema tegevuse tulemusel on võlgnik pankrotistunud ja seetõttu on võlgniku võlausaldajad kahju saanud. Samuti sellega, et ta ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust ning jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise, on andnud kohtule valevande, on jätnud pankrotihaldurile esitamata andmed võlgniku raamatupidamise ja majandustegevuse kohta ja varjab raamatupidamisdokumente. Kuivõrd nimetatud vastuväidete aluseks olevate asjaolude kohta on pankrotihaldur Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitanud kaks kuriteokaebust, mille alusel on avatud kriminaalasi nr 13730000119 ning antud kriminaalmenetluse korraldamise ja läbiviimisega tegeleb Põhja Prefektuuri Majanduskuritegude talitus, siis kohus Xxx esitatud vastuväidete osas seisukohta ei võta. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuriteo tunnustega tegu ei ole maksejõuetus tekke põhjusena Osaühing Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses välistatud, kuid selles osas saab hinnangu anda pärast kriminaalmenetluste lõppemist. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Jaotusettepanekust ning lõpparuandest nähtub, et võlgnik on esitatud vastuväite võlausaldajate Aktsiaselts Xxx ja XXX OÜ nõuetele täies ulatuses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt nimetatud võlausaldajad ei ole esitanud kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §ga 168 Osaühing Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks võlausaldajatele järgnevalt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 2 662,49 eurot ja Osaühing Xxx 218 244,70 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et Osaühing Xxx (pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme Xxx (isikukood xxx, tel XXX e-post xxx) vastutavale hoiule. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Andres Tootsman on Osaühig XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud tasu taotluse summas 487,50 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 487,50 eurot on mõistlik ja põhjendatud Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus Osaühig XxxOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani töötasuks 487,50 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Aktsiaselts Xxxja XXX OÜ poolt on 16.10.2012 ja 17.10.2012 kohtu deposiitkontole kantud kokku 2 500 eurot võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, millest 26.11.2012 kohtumääruse alusel on menetluskuludeks ära kasutatud 2 000 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude, s.h halduri tasu ja kulutuste katteks ning haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et halduri tasu summas 487,50 eurot tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. Ülejäänud summa 12,50 eurot tuleb deposiidi tasujale Aktsiaseltsile Xxx tagastada. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluses kulutused kogusummas 4 901,47 eurot. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kuivõrd varasema kohtumäärustega on kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulutused siis need kulutused teistkordset kinnitamist ei vaja. Pankrotihalduri tasu kuulub kinnitamisele käesoleva kohtumäärusega. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused summas 3 017,47 eurot, millest 821,10 eurot on kuriteoteadete koostamise tasu; 240 eurot finantsanalüüsi eest ja 1 956,37 eurot bürookulud, on põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Samuti on võlgnik ning võlausaldajad nõustunud pankrotihalduri tehtud kulutustega. Kohus kinnitab halduri Osaühig XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 3 017,47 eurot. PankrS § 165 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus jätab vastavalt halduri taotlusele analoogia alusel PankrS § 165 lõikega 4 halduri oma kohustustest vabastamata kuni võlgniku juhatuse liikme suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse lõppemiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.