Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

maksejõuetus sai juhtkonnale selgeks augustis 2012. Dokumentatsioon, mis tõendab võlgniku nõudeõigust ja BLOÜ vastu, on üle antud selle nõude uuele omanikule (kes on LGL ning LGL poolt võlgnikule esitatud vastunõue on alusetu. Võlgnikul on vaid üks kehtiv töölepingjuhatuse liige AK– kellel on töötasunõue võlgniku vastu. Kehtivad üüri- rendi- ja liisinglepingud puuduvad. Raamatupidamisdokumendid asuvad raamatupidaja LN valduses. Juhatuse liikmetele väljamakseid, 2010, 2011 ja 2012 aastatel tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatas võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital

2 800 525

110 807

146 311

8 875 107

83 130

223 050

2009, 2010,2011

Andmed puuduvad

Andmed puuduvad

Andmed puuduvad

Seisuga 10.09.2012 Andmed puuduvad

Andmed puuduvad

Negatiivne

Finantsandmetest nähtub, et võlgniku varasem majandustegevus oli suhteliselt edukas kuni veebruaris 2010 tekkisid esimesed maksuvõlgnevused. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas on varana loetletud vaid 1800 € suurune nõue M AS vastu, mis on nimetatud eelduslikuks nõudeõiguseks ja tuleneb ts.asjast 2-121368. Muu vara võlgnikul väidetavalt puudub. Võlgniku pangakontodel on : 236 €, sealhulgas 277,54 USD (Swedbank konto); 4,91 € (6,35 USD) SEB Pank kontol. Võlgnikul puudub muu vara, sealhulgas kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, osalused äriühingutes. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kõiki kulusid katta ei saa. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud vaid kuni 8000 €, sealhulgas maksuvõlg koos intressidega 2123,71 € ja AS SEB Pank ees summas ca 6000 €. nr

Võlausaldaja

Nõue, €

Märkused

5 117,91

Kasutusrendi leping nr XXX

8,32

Kaardi hooldustasu ja teatised

2135,85

sellest põhivõlg 1359,28

KOKKU

7 262,08

Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 7262,08 €, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Majandusaasta aruandeid 2009, 2010 ja 2011 aastate kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud ning 14.09.2011 avaldas Harju Maakohtu registriosakond võlgniku sundlõpetamisteate. Seisuga 11.09.2012 on võlgnikul esitamata 13 maksudeklaratsiooni. Finantstulemuste analüüsist jääb kahtlus, et võlgnik võis olla maksejõuetu juba 2010. aasta lõpus, sest võlgniku omakapital oli muutunud negatiivseks. Võlgniku juhtkond oleks pidanud hiljemalt 2011. aasta alguses võtma kasutusele Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust ega ole asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima. Võlgniku omakapital oli ilmselt negatiivne juba

mitme aasta keskel ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Võlgnik on 2009, 2010 ja 2011 majandusaastate kohta jätnud äriregistrile esitamata raamatupidamise aruanded ning viimase 13 kalendrikuu osas ka maksudeklaratsioonid. Seega on võlgniku juhatus jätnud nõuetekohaselt korraldamata äriühingu raamatupidamise. Raamatupidamise seadus näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). Kuid ilmselt ei ole juhatus mitme nimetatud aasta kohta nõuetekohast raamatupidamisarvestust pidanudki. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu ning võlgniku tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ei ole enam võimalik. Võlgnikul puudub vara ja juhtkonnal puuduvad äriplaani jätkamiseks nii tahe kui ka rahalised vahendid. Võlgniku omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Töötajate töölepingud on lõpetatud. Võlgniku seaduslik esindaja on esitanud pankrotiavalduse, seega on võlgniku juhtorgani esindaja seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest võlgade suuruseks on vähemalt 7262,08 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. Seega võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine haldur nõustub võlgniku selgitusega, et maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa juhatuse liikme ANsurmaga kaasnenud segadus, kus võlgnik ei suutnud piisavalt või õigeaegselt oma ärihuve kaitsta ja mida mõned äripartnerid võisid pahatahtlikult ära kasutada. Kõige selle tulemusel muutus võlgnik mittelikviidseks ja katkesid ärisidemed, mis viis äritegevuse seiskumiseni ja püsiva maksejõuetuseni. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli omanike/ juhtkonna nõrk äriplaan, mille tulemusel tekkis juhatuse ühe liikme kadumisega suur segadus ja tegevjuhita jäänud võlgnik ei suutnud enam majandustegevust jätkata. Lähtudes majandusandmete analüüsist leiab ajutine haldur, et võlgnik võis olla maksejõuetu juba 2010.aasta lõpu seisuga, kui omakapital oli muutunud negatiivseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul puuduvad piisavad andmed, et võtta lõplikke seisukohti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1050 eurot, mille haldur palub kanda halduri büroo OÜ Kodukontor arvelduskontole AS-s Swedbank . Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing RT pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 7262,08 eurot ning arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige AK(ik XXX). Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1050 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1050 eurot pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.