OÜ Honey Investments avaldus Nordbiochem OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Honey Investments määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: OÜ Honey Investments (rk: 11179752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Vastustaja: Nordbiochem OÜ (rk: 10252122), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2013.a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Honey Investments määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud OÜ Honey Investments kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.OÜ Honey Investments esitas 31.12.2012 Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale võlausaldaja pankrotiavalduse, millega palus võlgniku Nordbiochem OÜ ja võlgniku käendaja Vambola
Kolbakov ́i vastu algatada nende maksejõuetuks tunnistamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.01.2007 laenulepingu, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu summas 100 002 GBP (Suurbritannia naela). Võlgnik kohustus laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 31.12.2009. Võlgnik ega käendaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid nõudeid alates 31.12.2009 kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Võlausaldaja saatis võlausaldajale ja võlgnikule 20.12.2012 kirjaliku pankrotihoiatuse. 04.02.2013 täpsustas OÜ Honey Investments pankrotiavaldust ning selgitas, et ei soovi võlgniku käendaja Vambola Kolbakov ́i suhtes alustada pankrotimenetlust. Võlausaldaja esitas täiendavaid tõendeid pankrotihoiatuse kättetoimetamise kohta, sh AS Eesti post kviitungi tähitud kirja saatmisest võlgnikule, väljatrüki digiallkirjaga e-posti kirjast, mis saadeti võlgnikule ja Vambola Kolbakov ́ile ning väljatrüki võlausaldaja ja Vambola Kolbakov ́i vahelisest e-kirjavahetusest.
2.Nordbiochem OÜ vaidles pankrotiavaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei olnud OÜ Honey Investments saanud ühtegi pankrotihoiatust. OÜ Honey Investments venitas laenu andmisega nii pikalt, et Nordbiochem OÜ-l tekkis sellest oluline kahju. Aastal 2009 oli pooltel juttu sellest, et laenu ei maksta tagasi, vaid see jääb ettevõttesse investeeringuks. Kuna kokkulepitud laenu tagasimaksmisest on möödunud üle 3 aasta, on nõuded aegunud. OÜ Nordbiochem on saadud raha investeerinud ning äriühingul on 12 erinevat registreerimisjärgus patenti. Nordbiochem OÜ kinnitas, et OÜ Honey Investmentsi osakapitali sissemakse ja laenu eest on tehtud tööd, mille tulemusena on loodud tehnilised lahendused ja intellektuaalne kapital, mille tegelik väärtus on tema bilansilisest väärtusest oluliselt kõrgem. Ettevõttel on piisavalt vara, et maksta kinni Honey Investments OÜ suurusjärgu nõuded ning veel suuremadki. 04.04.2013 esitas Nordbiochem OÜ esindaja täiendavad seisukohad, mille kohaselt ei ole pankrotiavalduse esitaja tõendanud pankrotihoiatuse kättetoimetamist. Võlausaldaja poolt esitatud AS Eesti Post kviitung tähitud kirja saamise kohta ei tõenda pankrotihoiatuse kättetoimetamist. Vambola Kolbakov ́ile kui ettevõtte osanikule elektronkirja saatmist ei saa lugeda võlgnikule pankrotihoiatuse edastamiseks. Nordbiochem OÜ leidis, et nõue on aegunud. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2009, nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2010 ning see lõppes TsÜS § 136 lg 2 kohaselt 01.01.2013. Menetlusdokumendi, sh pankrotiavalduse, saabumise päevaks tuleb lugeda selle saabumise päeva konkreetsesse kohtumajja. Pankrotiavaldus saabus Põlva kohtumajja 03.01.2013. Võlausaldaja nõue on ebaselge ning pankrotimenetlus tuleb jätta PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt algatamata. Viiviste ja intresside arvestus ei ole õige.
3.Tartu Maakohus jättis 25.04.2012 määrusega OÜ Honey Investments avalduse alusel nimetamata OÜ-le Nordbiochem ajutise pankrotihalduri ning lõpetas PankrS § 15 lg 7 alusel asjas edasise menetluse. Maakohus asus seisukohale, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge, nõudele on võlgnik esitanud aegumise vastuväite ning võlausaldaja ei ole tõendanud pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud e-kirjade väljatrükkidest ei nähtu, et kirjale oleks lisatud manuseid. Vambola Kolbakov on saatnud võlausaldajale vastuse, milles märgib, et tema arvutis e-kirja manus ei avane. Võlausaldaja on saatnud võlgnikule standardkirja, kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, et pankrotihoiatused oleksid kätte toimetatud võlgnikule või võlgniku juhatuse liikmetele. Kohus tegi järelpärimise aadressil www.post.ee ja lehe andmetel on toimunud üks kättetoimetamise katse 27.12.2012 kell 10:20, mis ebaõnnestus. Saadetis on väljastatud 14.01.2013 kell 14:56 Põhja-Tallinna kandekeskusest saatjale ehk Honey Investments OÜ-le. Pankrotihoiatus on tahteavaldus TsÜS § 67 mõttes. Käesoleval juhul ei sisalda tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis teavet saabunud e-kirja sisust. Nordbiochem OÜ ei ole järelikult pankrotihoiatust kätte saanud ning äriühingul pole
olnud mõistlikku võimalust pankrotiavaldusega tutvuda. Pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule nõuab muuhulgas Riigikohtu lahend 3-2-1-65-12. Pankrotihoiatuse edastamist laenulepingu käendajale Vambola Kolbakov ́ile ei saa lugeda ühelgi viisil pankrotihoiatuse kättetoimetamiseks võlgnikule. Võlgnik on esitanud nõude aegumise vastuväite. Nõude aegumine peatub juhul, kui võlausaldaja teeb võlgnikule pankrotihoiatuse. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2009 ning nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2010. Kuna kohus tuvastas, et võlausaldaja ei toimetanud võlgnikule pankrotihoiatust kätte, tuleb vaidlus nõude aegumise üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Honey Investments esitas määruskaebuse, millega palus Tartu Maakohtu 25.04.2013 määrus tühistada ning jätkata menetlust Nordbiochem OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust leides, et võlgnik ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Võlausaldaja on tõendanud 21.12.2012 võlgnikule standardtähtkirja saatmist. Pankrotihoiatus saadeti võlgniku registrijärgsele aadressile ning maakohus oleks pidanud lugema pankrotihoiatuse kättetoimetatuks TsÜS § 70 alusel. TsÜS § 70 kohaselt tuleb lugeda pankrotihoiatus võlgnikule kättetoimetatuks hiljemalt 23.12.2012, st hiljemalt postitamisele ülejärgneval kuupäeval; 2) saatis võlausaldaja pankrotihoiatuse e-kirjaga võlgniku registrijärgsele e-posti aadressile. Vastavalt ÄS §-le 63 peab ettevõtja esitama registripidajale oma sidevahendite andmed. Sätte mõtte kohaselt tuleb esitada niisugused andmed, mille kaudu on võimalik ettevõtjaga ühendust saada. Võlausaldajale tuli üllatavalt maakohtu seisukoht, et e-kirja manuste olemasolu pole tõendatud, mistõttu esitab võlausaldaja TsMS § 662 lg 3 alusel väljatrüki ekirjast, millest nähtuvalt on e-kirjale dokument manustatud. Pankrotihoiatuse esitamist võlgniku registrijärgsel elektronposti aadressil tuleks lugeda TsÜS § 70 järgi võlgnikule kättetoimetamiseks; 3) on maakohus tõlgendanud Riigikohtu lahendit 3-2-1-65-12 meelevaldselt. Viidatud lahendis menetles Riigikohus võlgniku kaebust üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Riigikohus ei kontrollinud ringkonnakohtu määrust pankrotihoiatuse kättetoimetamise mõttes; 4) ei ole maakohus võtnud aegumise vastuväite osas selget seisukohta. Jääb arusaamatuks, kas maakohus on võtnud seisukoha, et nõue on aegunud, või et vaidlus aegumise üle tuleks lahendada hagimenetluses. TsÜS § 70 kohaldamisel oleks maakohus nõustunud, et võlgniku väide aegumise kohaldamise kohta on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 70 ja lugema pankrotihoiatuse kättetoimetatuks, seega oleks pidanud maakohus lugema ka asuma seisukohale, et laenulepingust tuleneva nõude aegumine oli peatunud vähemalt kuni 27.12.2012 (võlausaldaja poolt pankrotihoiatuses antud täiendav tähtaeg). Võlausaldaja nõuet puudutavad faktilised asjaolud on selged ning võlgniku aegumise vastuväide on lihtsalt materiaalõiguse küsimus, mida kohtul on kindlasti võimalik teha ka pankrotiavalduse läbivaatamisel.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Nordbiochem OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole käesoleval juhul TsÜS § 70 kohaldatav, kuna pankrotihoiatuse kui tahteavalduse eesmärk ei ole olnud mitte rikkumisest informeerimine, vaid täiendava tähtaja andmine väidetavale rikkujale oma kohustuste täitmiseks. Seda on kinnitanud ka kaebuse esitaja ise, leides, et seoses tema poolt edastatud kirjaga on aegumistähtaeg edasi lükkunud; 2) ei ole määruskaebuse esitaja suutnud tõendada, et vastustajal on olnud mõistlik võimalus avalduse sisuga tutvuda. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotihoiatused oleksid võlgnikule või võlgniku juhatuse liikmetele kätte toimetatud. Aset on leidnud üks kättetoimetamise katse ning saadetis on lõpuks väljastatud kaebuse esitajale; 3) on maakohtu viide lahendile 3-2-1-65-12 asjakohane. Riigikohus ei olnud ringkonnakohtuga eriarvamusel osas, mis ei puudutanud menetluskulude jaotust. On ebatõenäoline, et tsiviilasjas keskset tähtsust omanud küsimuses pankrotihoiatuse kättetoimetamise kohta oleks Riigikohus jätnud oma arvamuse otsusesse märkimata, kui ta oleks ringkonnakohtuga olnud eriarvamusel; 4) on maakohus õigesti leidnud, et aegumise vastuväite esitamise tõttu tuleb vaidlus lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-02 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda saab tõendada hagimenetluses; 5) on maakohus jõudnud õigele seisukohale, et kaebuse esitaja poolt edastatud ja pankrotihoiatust sisaldavast elektronkirjast ei nähtu, et failina oleks manustatud eraldi pankrotihoiatus. Kaebuse esitaja poolt määruskaebusega esitatud 20.12.2012 saadetud e-kirja väljatrükk ei kinnita pankrotihoiatuse olemasolu manusena. Nimetatud e-kirja rekvisiitides puudub manusele viitav rida või viide. Rida on toodud hoopis kaebuse esitaja juhatuse liikme poolt kaebuse esitaja lepingulisele esindajale saadetud edastatud kirja rekvisiitides, mis aga ei tõenda, et manus oli lisatud ka 20.12.2012 võlgnikule saadetud e-kirjale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25.04.2013 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, kuid peab vajalikuks selgitada veel järgmist.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et võlausaldaja poolt saadetud pankrotihoiatus tuleb lugeda kättetoimetatuks TsÜS § 70 alusel. TsÜS § 70 käsitleb tahteavaldust, millega teatatakse lepingulise kohustuse rikkumisest. Pankrotihoiatuse tegemise eesmärk on anda võlgnikule täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks. Täiendav tähtaeg saab aga hakata kulgema hetkest, kui võlgnik tegelikult täiendavast tähtajast teada saab ehk talle on pankrotihoiatus kätte toimetatud ja tal on võimalus sellega tutvuda.
8.E-kirjaga võlgniku registrijärgsele e-posti aadressile saadetud pankrotihoiatust ei saa lugeda kättetoimetatuks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt tuleb pankrotihoiatus kätte toimetada kirjalikult. Seega on seaduses ette nähtud pankrotihoiatuse kui tahteavalduse kohustuslik kirjalik vorm. Kirjalikule vormile tuleb ringkonnakohtu arvates kohaldada TsÜS §-des 78 ja 80 sätestatut. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt peab tahteavaldust sisaldav dokument juhul, kui seaduses on sätestatud kirjalik vorm, olema tahteavalduse tegija poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 4 kohaselt asendab kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. TsÜS § 80 kohaselt loetakse tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.
9.Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud, et e-kiri oleks nõuetekohasel elektroonilisel kujul, sh allkirjastatuna, jõudnud saajani. Riigikohtu praktika kohaselt saab ekirja lugeda saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Juhul, kui saatja e-kirja saamise kinnitust ei nõudnud, peab saaja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa aga tõendada saadetud e-kirja väljavõttega. Riigikohus on pidanud usaldusväärseks tõendiks nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõtet selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (RK lahend r 3-2-1-123-07). Isikul lasub vastutus kasutada sellist tahteavalduse saatmise viisi, mis võimaldab tal tõendada avalduse kohalejõudmist (RK lahend 3-2-1-50-12). Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et saadetud ekirjadele oleksid olnud lisatud manused. Määruskaebuse esitaja poolt määruskaebusele lisatud väljavõte (tl 105) ei tõenda manuse olemasolu pankrotihoiatuse saatmise hetkel, vaid viitab sellele, et manus eksisteeris e-kirja edastamisel määruskaebuse esitaja esindajale. Manuse võis seega lisada ka e-kirja edastamise ajal ehk 13.05.2013. Isegi kui e-kirjale oleks lisatud manus pankrotihoiatusega, ei nähtu asja materjalidest, et määruskaebuse esitaja oleks e-kirja kättesaamise tõendamiseks esitanud tõendeid selle kohta, et e-kiri jõudis vastustaja või vastustaja valitud teenusepakkuja serverisse. Käesoleval juhul ei saa lugeda tõendatuks pankrotihoiatuse kättetoimetamist e-kirja kaudu.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tähitud kirja saatmisest registrijärgsele aadressile ei piisa tahteavalduse kättetoimetamise tõendamiseks. Kuigi Riigikohus ei analüüsinud lahendis nr 3-2-1-65-12 tähitud kirja kättetoimetamise küsimust, vaid ainult asja menetluskulusid käsitlevat osa, on selles küsimuses jõustunud ringkonnakohtu lahend, mille kohaselt ei saa lugeda pankrotihoiatust kättetoimetatuks, kui isik on saanud ainult teate tähitud kirja kohta, millele võlgnik järele ei läinud. Ringkonnakohus nõustub viidatud lahendis toodud tõlgendusega, mille kohaselt ei sisalda tähitud kirja saabumise teatis teavet saabunud kirja sisust. Sellest tulenevalt ei olnud võlgnikul võimalik pankrotihoiatuse sisuga tutvuda. Käesoleval juhul nähtub Tartu Maakohtu määrusest, et pankrotiavalduse kättetoimetamisel on toimunud üks ebaõnnestunud katse. Vastustaja Nordbiochem OÜ ei ole seega saanud võimalust reaalselt pankrotihoiatusega tutvuda, mistõttu ei saa lugeda tähitud kirjaga saadetud pankrotihoiatust kättetoimetatuks.
11.Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt ei ole maakohus võtnud selget seisukohta aegumise vastuväite kohta. Maakohus on märkinud, et võlgniku vastuväide nõude aegumisele on kohane vastuväide ning see tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise pankrotihalduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Viidatud sätte eesmärgiks on vältida muude, pankrotimenetlusega mitteseotud nõuete lahendamist väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus on õigesti hinnanud võlgniku vastuväidet põhjendatuks. Põhjendatuse hindamine ei eelda kohtult sisuliselt materiaalõiguse kohaldamist, vaid esialgset hinnangut vastuväite perspektiivikusele. Käesoleval juhul on võlgnik selgitanud nõude aegumise tähtaegu, millele võlausaldaja ei ole vastu vaielnud. Võlausaldaja on määruskaebuses selgitanud, et nõue pole aegunud, kuna aegumine peatus pankrotihoiatuse esitamise ja täiendava tähtaja määramise ajaks (tl 97). Tulenevalt asjaolust, et pankrotihoiatust ei saa lugeda kättetoimetatuks, ei ole aegumine TsÜS § 167 lg 2 alusel peatunud ning võlgniku vastuväide tuleb lugeda põhjendatuks. Menetlusökonoomiast tulenevalt ei võta kohus pankrotimenetluses lõplikku seisukohta nõude aegumise kohta, vaid selline vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. Nõude aegumise hindamine eeldab täiendavate asjaolude tuvastamist ja hindamist, mis väljub käesoleva kohtuasja raamidest.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.