Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

määrusega

Ekosüsteemide

OÜ

Pärnu Maakohus kuulutas oma 05.03.2010.a. määrusega välja Ekosüsteemide OÜ pankroti. 13.01.2010.a., s.o. perioodil kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist, on tehtud väljamakse Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) arvelduskontolt Swedbank AS-s Aivekardinad OÜ-le summas 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Pärnu Maakohus kinnitas oma 04.05.2011.a. määrusega jaotusettepaneku Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Määrusest nähtub, et Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) on 28 võlausaldajat ja nende hulgas ei ole Aivekardinad OÜ-t. Seega on Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) rahuldanud Aivekardinad OÜ nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud Aivekardinad OÜ-t teistele võlausaldajatele. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankS § 113 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kuna Aivekardinad OÜ ei ole Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) 13.01.2010.a. makset tehes eelistanud Aivekardinad OÜ-t teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud Aivekardinad OÜ nõude täies ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 2 palub hageja:

lk 3

lk 4

lk 5 jäeti tasumata 107 888 Eesti krooni. Samal ajal tasus võlgnik kostja arvest 10 000 krooni.

lk 6 Ekosüsteemide OÜ (pankrotimenetluses) enda nõudeavalduse esitamata, kinnitades sellega kostjal nõuete puudumist võlgniku vastu ja seega ka kostja eelistamist teistele võlausaldajatele. Seega on hagiavalduses õigesti märgitud, et nõudeavalduse esitamata jätmisega on kostja kinnitanud enda nõuete rahuldamist. Vastusena kostja menetlusdokumendi punktis 1 toodule hageja möönab, et hagiavalduse viide, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale on tema nõue täielikult rahuldatud, on ebatäpne. Kuna aga hageja ei ole esitanud kostja vastu hagi mitte kostja arvel nr 959 märgitud arve summa 1321,44 eurot tagastamiseks, vaid üksnes selles ulatuses, milles täideti kostjale rahaline kohustus, st summas 10 000 krooni, mis vastab 639,12 eurole, ei oma see ebatäpsus asja lahendamisele mingit tähendust. Samas rõhutab hageja, et kostja ei ole ilmselt tutvunud hageja 17.06.2013 menetlusdokumendiga, sest kostja 02.08.2013 vastusest nähtuvalt ei ole kostja tähele pannud, et hageja on oma 17.06.2013 menetlusdokumendis käsitlenud kostja 15.12.2009 arve nr 959 osalist tasumist ja samas ulatuses ka rahalise kohustuse täitmist. Hageja juhib kostja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et 02.08.2013 vastuse punktis 1 on kostja nõustunud hagi väitega rahalise kohustuse täitmisest 631,12 euro ulatuses. Seega puudub edaspidi vaidlus selles, et kostja on saanud hagejalt 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist 632,12 eurot, millega on kostja tunnistanud osaliselt hageja väiteid. Selgituseks kostja vastuse punktis 3 toodule märgib hageja, et ei ole hagis väitnud, justkui oleks kostja nõude rahuldamine 3 kuu jooksul enne hageja pankroti väljakuulutamist automaatselt võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja selgitab, et tagasivõitmise hagi esitamisel on hageja lähtunud järgnevatest asjaoludest:  Rahalise kohustuse kostjale täitis võlgnik 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku suhtes;  Rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kostjat eelistatud teistele võlausaldajatele;  Rahalise kohustuse täitmisega on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huve;  Kostja ei ole esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust. Kostja 03.05.2013 esitatud e-kirjavahetusest võib täiendavalt teha järelduse, et kostja oli ka teadlik hageja maksejõuetusest. See on asjaolu, mida hageja ei võinud hagi esitamisel kuidagi teada. Kuid kostja esitatud tõenditest saab sellise järeldus teha. Hageja esitas 17.06.2013 menetlusdokumendi lisadena viie hageja võlausaldaja nõudeavaldused, millega hageja soovib tõendada hageja võlausaldajate huvide kahjustamist kostja eelistamisega teistele võlausaldajatele. Hageja esitas koos nõudeavaldustega ka omapoolsed kommentaarid võlausaldajate huvide kahjustamisest iga võlausaldaja nõude osas, kuid hageja esitab siinkohal täiendavad selgitused võlausaldajate nõuetele. Hageja 17.06.2013 seisukohale lisatud võlausaldaja ProInkasso OÜ nõudeavaldusest nähtub esialgse võlausaldaja OÜ Uksekoda 08.09.2009 arve nr 20090688 summas 120 000 Eesti krooni, maksetähtajaga 29.09.2009, mittetasumine. Võlgnik jäi OÜ-le Uksekoda võlgu ka 02.10.2009 arve nr 20090795 summas 598 821 Eesti krooni, mille tasumise tähtaeg saabus 23.10.2009. OÜ Uksekoda esitas võlgnikule arved Elvasse ehitatava lasteaia Murumuna avatäidete (uksed-aknad) eest. Lasteaia majakarbi sulgemiseks uste ja akende valmistamine oli võlgniku majandustegevuse seisukohalt kindlasti olulisem kardinate valmistamisest, sest oli sügisene aeg ning lasteaia majakarp

lk 7 oli vaja enne talve saabumist sulgeda. Olenemata, et lasteaia hoone valmimine oli võlgniku majandustegevuse (milleks oli üldehitus) seisukohalt olulise tähtsusega, jättis võlgnik OÜ Uksekoda ees kohustuse täitmata. Selle asemel, et täita enda majandusetegevuse seisukohalt oluline kohustus võlausaldaja OÜ Uksekoda ees, leidis võlgnik, et kostjale arve tasumine on olulisem kui OÜ Uksekoda arve tasumine. Hageja rõhutab, et rahaline kohustus OÜ Uksekoda ees oli võlgnikul täitmata alates 2009 septembrikuust ja see jäigi lõpuks täitmata. Hageja hinnangul, kui ilmneb, et võlgnik on ühe võlausaldaja nõuet eelistanud teisele, st tasunud ühe arve ja jätnud teise tasumata, tuleb hinnata mõlema tähtsust võlgniku majandustegevuse olulisuse seisukohalt. Kardinate valmistamine ei ole tähtsuselt olulisem lasteaia majakarbi sulgemisest. Hageja on esitanud Elektritööde Ettevõte AIA AS-i nõudeavalduse koos lisadega, millest nähtub, et Elektritööde Ettevõte AIA AS esitas Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 16.07.2009 arve nr 907022 summas 56 000 Eesti krooni. Võlausaldaja teostas hagejale elektritöid eramu ehitusel Püünsis 2009 aasta juulikuus. Arve jäigi võlgnikul tasumata. Olgugi, et võlgnikul oli täitmata kohustusi võlausaldaja Elektritööde Ettevõtte AIA AS-i ees, otsustas võlgnik 13.01.2010 tasuda kostjale 15.12.2009 arve nr 959 alusel 632,12 eurot. Hageja hinnangul on kostjale arve tasumisega ilmselgelt eelistatud võlausaldajat Elektritööde Ettevõte AIA AS-i. Kostjale rahalise kohustuse täitmisega vähendas võlgnik veelgi enda maksevõimet ning muutis sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise. Seda kinnitab asjaolu, et võlgnik esitas 26.01.2010, so 13 päeva hiljem pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, millega võlgnik ilmselgelt kinnitab enda maksejõuetust. Hageja on kohtule tõendina esitanud ka ICE Projekt OÜ nõudeavalduse, millest nähtuvalt teostati maikuus 2009 hageja tellimusel Elva linnas soojatrassi sisendi ehitust. Objektiks oli Elva lasteaed Murumuna. Võlgnik jättis võlausaldajale 20.05.2007 arvest nr 142 tasumata kokku 20 000 Eesti krooni. Ka võlausaldaja ICE Projekt OÜ ees oli võlgnikul kohustus pikemaajaliselt täitmata, kuid võlgnik tegi sellest hoolimata tehingu kostjaga tasudes 13.02.2010 kostja arve nr 959 osaliselt. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja ICE Projekt OÜ huve, kuna võlgnikul ei jätkunud enam vahendeid võlausaldaja ICE Project OÜ nõude rahuldamiseks. Juba 26.01.2010, so 13 päeva kostjale arve osalist tasumist, esitas võlgnik pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, mis ilmselt kinnitab võlgniku enda maksejõuetust. Esitatud on OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldus, mille kohaselt on võlausaldaja töövõtulepingu alusel teostanud võlgnikule Elva lasteaed Murumuna vundamendi ehituse ning Sillaotsa Põhikooli koolihoone ja staadioni renoveerimistöid. Võlausaldaja on esitanud Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 01.05.2009 arve nr 0004, summale 186 145 Eesti krooni, millest jäeti võlausaldajale maksmata 75 000 krooni ja 01.10.2009 arve nr 00027 summale 2 292 900,00 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 107 888 Eesti krooni. Samal ajal tasus võlgnik osaliselt arve kostjale. Hageja hinnangul on kostjale tehtud maksega kahjustatud võlausaldaja OÜ Jaagor Grupp huve, sest vahendeid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks ei jätkunud ning võlgnik esitas 13 päeva peale kostja arve osaliselt tasumist avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Hageja hinnangul on kõikide eelnevalt analüüsitud võlausaldajate nõuete osas võimalik järeldada, et ehkki võlgnik oli enda majandustegevuses teinud erinevaid suuremahulisi tehinguid ja võlgnikul oli tekkinud kohustusi, ei olnud võlgnikul plaanis neid kohustusi täita. Selle asemel täitis võlgnik rahalise kohustuse kostja ees, olgugi osaliselt, kuid

lk 8 võlgnik siiski eelistas kostjale kohustuse täitmist enda varasemalt võetud kohustuste täitmisele. Selles seisnebki kostja eelistamine ja võlgniku teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja vastuses viidatud Riigikohtu lahendites toodud kolleegiumi seisukohtadest tulenevalt tuleb kohtul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise hagi läbivaatamisel hinnata võlausaldajate huvide kahjustamist rahalise kohustuse täitmisega kostjale. Kohus peab antud juhul hindama seda, kas rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huve. Hageja jääb varemväljendatud seisukohale, et võlausaldajate huvid on kahjustatud sellega, kui võlgnik tasus kostja arveid, kui võlgnikul oli samal ajal täitamata kohustusi teiste võlausaldajate ees. Antud juhul, kui kohus nõustuks kostjaga ja asuks seisukohale, et kostjale rahalise kohustuse täitis võlgnik enda majandustegevuse raames tavalise tähtaja jooksul (p 4 c), peab kohus hindama ka seda, kas majandustehingud kostjaga olid Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) majandustegevuse seisukohalt olulisemad kui tehingud nende võlausaldajatega, kelle nõudeid võlgnik ei rahuldanud. Hageja leiab, et ei olnud. Pigem vastupidi. Kui tehingu tõttu kostjaga oleks hageja jätnud rahalise kohustuse kostjale täitmata, oleks hagejale enne enda pankrotiavalduse esitamist jäänud rohkem vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Vaatamata kostjale makse tegemisega saabus vähem kui kolm kuud hiljem ikkagi hageja pankrot. Hageja soovib siinjuures ka rõhutada, et isegi sel juhul, kui rahalise kohustuse täitmisel kostjale toimis Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) enda igapäevase majandustegevuse raames, on saanud kahjustada võlgniku teiste võlausaldajate huvid, sest ka täitmata kohustused olid otseselt seotud võlgniku majandustegevusega. Kostja eelistamise fakti teistele võlgniku võlausaldajatele ei muuda seega olematuks ka asjaolu, et võlgnik võis kostja arveid maksta enda majandustegevuse jätkamiseks (RKTKo on 08.04.2009 kohtuasjas nr 3-2-1-21-09, punktis 16 ja refereeritud kohtuasjas nr 3-2-1-58-03, selgitanud, et tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks). Riigikohtu praktikale tuginedes on hageja hinnangul PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamiseks vajalik eeldus täidetud, kui esineb vähemalt üks sättes nimetatud asjaoludest, st kas kohustus on täidetud 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või on rahalise kohustuse täitmine toimunud ebatavalise maksevahendiga või on täitmine toimunud enne maksetähtpäeva või on täitmine toimunud üht võlausaldajat teisele eelistades. Riigikohus on osundanud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelisesaamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (p 12). Kostja väitel on hageja kostja valmistatud vara (kardinad Elva laseteaia „Mesimumm“ jaoks) ebaseaduslikult võõrandanud kolmandale isikule – Elva lasteaiale Mesimumm, kuna kostja poolt valmistatud kaup anti hagejale üle omandireservatsiooniga, st omand

lk 9 valmistatud kaubale jäi kuni arve lõpliku tasumiseni kostjale. Hageja märgib veelkord, et PankrS § 55 lg 1 järgi on pankrotihalduril kohustus tagasi võita PanrkS §-s 113 lg 1 p 2 aluste esinemisel rahaline kohustus, mis täideti 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui sellega kahjustati võlausaldajate huve. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisel võib kohus tunnistada kehtetuks soorituse, millega rahaline kohustus täideti ja nõuda kostjalt saadu tagastamist. Tehingut ennast kehtetuks ei tunnistata. Seega ei ole kostjal võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist pankrotipesast. Hageja märgib veel, et kostja ei ole pankrotihaldurile esitanud ka vara välistamise nõuet. Kostja väide, et kostjalt saadud kauba võrra on suurendatud hageja pankrotivara väärtust, ei ole põhjendatud, sest nagu kostja ka ise märgib, on kostja valmistatud kaup üle antud Elva lasteaiale „Mesimumm“. Kaup ei olnud pankrotimenetluse algatamise ajal, 29.01.2010 hageja omandis. Pankrotivara koosseis ja väärtus tehakse kindlaks pankroti algatamise aja seisuga. Järelikult ei suurenenud kostjalt saadu võrra hageja pankrotivara hulk või pankrotivara väärtus. Kokkuvõtteks: Arvestades hagiavalduses ja hageja 17.06.2013 ning käesolevas menetlusdokumendis esitatud väiteid ning põhjendusi jääb Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) esitatud hagi juurde ja palub:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Aivekardinad OÜ vaidles hagile vastu. Kohtule esitatud kirjaliku vastuse /t.l. 91/ kohaselt vaidleb kostja vastu tema vastu esitatud nõudele järgmistel põhjustel:

lk 10 millest hageja tasus kostjale üksnes 10 000 krooni (631,12 eurot). Seega ei ole tõene hageja väide, et kostja nõuded on kogu ulatuses rahuldatud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja seeläbi on eelistatud hageja pankrotimenetluses kostjat teistele võlausaldajatele.

lk 11 ning kui PankrS (1994) § 45 alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Kolleegium jõudis järeldusele, et PankrS (1994) § 45 (PankrS (2004) § 109 lg 1 ja § 113) alusel pole üldjuhul tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla tasumine, mis mõlemapoolselt täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kui mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Sama otsuse p-s 8 leidis kolleegium, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks; (d) 03.06.2003. a tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03 tehtud otsuses märkis Riigikohus ka seda, et PankrS § 45(1994) (PankrS (2004) § 109 lg 1 ja § 113) tekst lubab üheselt järeldada, et selles paragrahvis sätestatud alustel tasutud võla tagasinõudmise kohustuslikuks tingimuseks on teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Seega peab hageja tõendama, et PankrS § 45 p-des 1-2(1994) (PankrS (2004) § 109 lg 1 ja § 113) sätestatud viisil kahjustati teiste võlausaldajate huve (p 8). Ühe võlausaldaja eelistamist, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on samas või varasemates järkudes, võlga ei tasutud, ei saa pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks (p 9).

lk 12 kostja on andnud hagejale üle vara, hageja on talle mittekuuluva vara õigusvastaselt võõrandanud kolmandale isikule ja seeläbi on suurendanud hageja pankrotivara väärtust, kostjal puudub võimalus üleantud vara hageja pankrotivarast välistamiseks ning kostja peab hagejalt kauba eest saadud osalise tasu veelkord hageja pankrotivarasse loovutama. Arvestades asjaolu, et hageja poolt kostjale arve osaline tasumine ei ole kahjustanud teiste võlausaldajate huve, vaid pigem on kostja poolt hagejale üleantud vara arvelt kostja õiguseid rikkudes (omandireservatsiooni klauslit rikkudes) suurendatud hageja pankrotivara väärtust palub kostja: jätta hagi rahuldamata; jätta kohtukulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: I

Poolte vahel ei saa olla vaidlust selle üle, et

lk 13 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjale rahalise kohustuse täitmisel eelistati teda teistele võlausaldajatele ja kahjustati teiste võlausaldajate huve e. siis kas on olemas eeldus kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Kostja on seisukohal, et tasudes esitatud arve vaid osaliselt, ei ole hageja eelistanud teda teistele võlausaldajatele ja selle maksega ei ole teisi võlausaldajaid kahjustatud. Kuna kaup anti hageja üle omandureservatsiooniga, e. teisisõnu kaup pidi jääma kostja omandisse kuni arve täieliku tasumiseni, siis ei oleks hageja tohtinud selle suhtes teha korraldusi enne kui tasus kogu arve. Arve on osaliselt tasumata, samas on hageja kauba , milleks olid kardinad, üle andnud lasteaiale Mesimumm. Kostja leiab, et kohustuse osaline täitmine oluliselt hiljem, kui oli arve tasumise tähtaeg (22. 12. 2009) ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Kostja leiab, et täitmine ei ole tagasivõidetav, kuna arve osaline tasumine ei rikkunud teiste võlausaldajate huve, vaid pigem on kostja poolt hagejale üle antud vara arvelt, kostja õigusi rikkudes, suurendatud hageja pankrotivara väärtust. Hageja on kohtule esitanud Maksu ja Tolliameti nõudeavalduse /t.l. 63/, mille lisast selgub, et detsembriks 2009 oli hagejal maksuvõlg mida hageja ei maksnud. Proinkasso OÜ nõudeavalduse kohaselt /t.l. 68/ tellis hageja ajavahemikus 10. 07. 200913. 10. 2009 OÜ-lt Uksekoda Uksekoda OÜ uksed, mis võeti vastu 08. 09. 2009. Hageja poolt on maksmata arved : 20090688 08. 09. 2009 summas 120 000 EEK, tähtaeg 29. 09. 2009 20090795 23. 10. 2009 summas 598 921 EEK tähtaeg 23. 10. 2009. Elektritööde Ettevõtte AIA nõudeavalduse kohaselt /t.l. 81/ oli hageja võlg 56 000 krooni. Töö võeti vastu juulis 2009 /t.l. 82/ ja tasumise tähtaeg oli 24. 07. 2009.

lk 14 kohustuse täitmine toimus vähem kui kuu aega enne pankrotiavalduse esitamist hageja selleks ajaks ilmselt juba maksejõuetu. Nagu selgub kostja poolt esitatud kirjavahetusest, selgitas võlgniku esindaja, et ettevõttel puudub võimalus arve maksmiseks /t.l. 51 ja 52/. See tähendab, et kostja teadis võlgniku makseraskustest. Kostjal oli võimalik makseraskuste ilmnemisel tagasi võtta hagejale üle antud vara. Ka oli tal võimalus esitada oma nõue kasvõi osaliselt võlgniku pankrotimenetluses kuid ta ei ole seda teinud. Sellega on ta kaotanud võlausaldaja staatuse pankrotimenetluses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma kohustuse kostjale täitnud, eelistades teda teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulisemad või vähemalt sama olulised. Sellega on hageja kahjustanud teiste võlausaldajate huve.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.