Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamisel kõik endast oleneva, et kättesaadava info põhjal toimetada menetlusosalisele menetlusdokumendid kätte. Sellest sõltumata tekkis täitemenetluses täitmisteate kättetoimetamisel oluline viivitus, mis ohustas oluliselt sundtäitmise eesmärgi saavutamist, mistõttu rakendas kohtutäitur juhindudes TMS § 64 lg-st 2 võlgniku vara (arvelduskontode) aresti. TMS § 64 lg-s 2 sätestatud olid tingimused täidetud, mistõttu oli võlgniku arvelduskontode suhtes 05.06.2013 rakendatud arest põhjendatud ja õiguspärane. Kuna sissenõudja oma 04.07.2013 otsusega ei rahuldanud võlgniku taotlust aresti tulemusena laekunud summa vabastamiseks, ei kuulu võlgniku taotlus arvelduskonto arestist vabastamiseks ja aresti tulemusena laekunud summade tagastamiseks rahuldamisele. Kuivõrd sissenõudja oma 17.06.2013 otsusega rahuldas võlgniku 13.06.2013 taotluse võlgnevuse ajatamiseks, koostas kohtutäitur 17.06.2013 maksegraafiku ning vabastas võlgniku arvelduskontod arestist 18.06.2013. 20.07.2013 esitas XXXHarju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse 05.07.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2013/2512, paludes selle tühistada. 06.06.2013 sai avaldaja teada, et tema pangakonto on arestitud kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks. Täituri sõnul oli tegemist eelarestiga, mille tulemusena jäetakse eelarestitud vara võlgniku kontole ja paluti esitada avaldus kokkuleppe saavutamiseks sissenõudjaga. Selle võlgnik tegi 13.06.2013. 12.06.2013 sai võlgnik teada, et eelarestitud pangakonto oli muudetud arestitud pangakontoks ning summa 546,62 eurot oli kantud kohtutäituri arvelduskontole. Asjaolusid, mis võiksid kahjustada täitemenetluse eesmärki, ei esine. Kohtutäitur ei saa oletada, et avaldaja viibib enda elukohas aastaringselt igal päeval ja on valmis vastu võtma temale saadetud tähitud kirju. Väide, et avaldaja sellest tulenev käitumine ohustas täitemenetlust, on väär. Avaldajale ei jäetud aega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitur ei kontrollinud piisava tõsidusega temale esitatud andmete õigsust ja/või sissenõudja on teadlikult esitanud valeinformatsiooni avaldaja elukoha kohta. Viide TMS § 64 lg 2 on väär, kuna arest on toimunud peale täitmisteate saatmist. Kohtutäituri seisukoht Avaldaja taotlust arvelduskonto arestist vabastamiseks pole võimalik saavutada, arest on tühistatud sissenõudja nõusolekul juba 18.06.2013, mistõttu on võlgniku taotlus asjakohatu. Muus osas jääb täitur 05.07.2013 otsuses väljendatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmist. Täitemenetluses võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel on kohtutäituri büroo töötaja külastanud sissenõudja poolt täitmisavalduses viidatud aadressi XXX, Tallinn (t.lk 61), edastanud täitmisteate nii tähitud kui lihtkirjana võlgniku registrijärgsele aadressile (t.lk 66, 67, 68), saatnud täitmisteate kahel korral ka võlgniku kehtivale e-posti aadressile XXX(t.lk 69, 81) ning avaldanud teate täitemenetluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (t.lk 74-75). Kuivõrd kohtutäitur juhindub menetlusdokumentide kättetoimetamisel registrijärgsetest andmetest ning menetlusosaliste poolt edastatud informatsioonist, siis on täitemenetluses 022/2013/2512 täitmisteate kättetoimetamisel kohtutäitur teinud kõik endast oleneva dokumentide kättetoimetamiseks ning võlgnikku tema õigustest ja kohustustest informeerimiseks. Kuivõrd kohtutäitur oli ammendanud talle teadaolevad andmed võlgnikuga ühenduse saamiseks ning arvestades, et võlgnik ei kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist ka e-posti teel, tekkis täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisel oluline viivitus, mis ohustas sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et võlgnik ei kinnitanud dokumentide kättesaamist ka pärast korduva (06.06.2013) e-kirja edastamist ehk olukorras, kus kohtutäitur edastas võlgnikule täitmisteate juhindudes võlgniku vastavast telefoni teel väljendatud sooviavaldusest. Vastupidiselt võlgniku arvamusele pole TMS § 64 lg 2 rakendusala piiratud olukorraga, mil täitmisteadet ei ole veel menetlusosalisele edastatud, vaid kohaldub olukordades, mil nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg pole möödunud, sh juhul, kui täitmisteadet pole veel võlgnikule

edastatud. Kuivõrd kohtutäitur oli teostanud kõik endast oleneva dokumentide kättetoimetamiseks ning sellest sõltumata tekkis menetlusdokumentide kättetoimetamisel oluline viivitus, mis ohustas sundtäitmise eesmärgi saavutamist, olid TMS § 64 lg 2 sätestatud eeldused täidetud ning kohtutäitur rakendas õigustatult võlgniku arvelduskontode aresti 05.06.2013. Nimetatud asjaolust informeeris kohtutäitur võlgnikku viivitamatult edastades võlgnikule arestimise akti koopia, mille kättesaamist võlgnik oma kaebuses kohtule ka kinnitab. Sellest tulenevalt ei kuulu aresti tulemusena laekunud summad arestist vabastamisele ning kuuluvad arvestamisele täitemenetluses võlgnevuse katteks. Määruse põhjendused Kooskõlas TMS § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas avaldaja pangakonto arestimine enne täitmisteate kättetoimetamist oli TMS § 64 lg 2 alusel põhjendatud ning kas kohtutäitur peab vabastama aresti tulemusena laekunud summad. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et arestimine enne täitmisteate kättetoimetamist oli TMS § 64 lg 2 alusel põhjendatud. Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur TMS § 64 lg 2 järgi võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. TMS § 8 kohustab kohtutäiturit tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Maakohus tuvastas, et täitemenetluses võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel on kohtutäituri büroo töötaja külastanud sissenõudja poolt täitmisavalduses viidatud aadressi XXX, Tallinn (t.lk 61), edastanud täitmisteate nii tähitud kui lihtkirjana võlgniku registrijärgsele aadressile XXX(t.lk 66, 67, 68), saatnud täitmisteate kahel korral ka võlgniku kehtivale e-posti aadressile XXX(t.lk 69, 81) ning avaldanud teate täitemenetluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (t.lk 74-75). Kuivõrd kohtutäitur oli teinud kõik endast oleneva dokumentide kättetoimetamiseks ning sellest sõltumata tekkis menetlusdokumentide kättetoimetamisel oluline viivitus, mis ohustas sundtäitmise eesmärgi saavutamist, olid TMS § 64 lg 2 sätestatud eeldused täidetud ning kohtutäitur rakendas õigustatult võlgniku arvelduskontode aresti 05.06.2013. Sellest tulenevalt leiab kohus, et TMS § 64 lg 2 kohaldamine oli põhjendatud. TMS § 55 sätestatud arestimise tühisuse asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et arest on tühistatud sissenõudja nõusolekul juba 18.06.2013. Aresti tulemusena laekus kohtutäituri ametikontole 546,62 eurot. Võlgnik ei ole kaebuses kohtutäiturile ja kohtule välja toonud, et tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (TMS § 131) või et sissetulek on arestitud seadusega lubatust (TMS § 132) suuremal määral. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.