Pillar Securitisation S.A R.L. avaldus X Xa pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.06.2013 määrus ajutise halduri nimetamata jätmise ja menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pillar Securitisation S.A R.L määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Pillar Securitisation S.A R.L. (välisriigi registrikood B 147031, J.F.Kennedy Avenue 35a L-1855 Luksemburg), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Võlgnik X X (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.06.2013 määrus muutmata, arvestades käesolevas määruses toodud põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Pillar Securitisation S.A R.L kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
19.04.2013 esitas Pillar Securitisation S.A R.L. (võlausaldaja) avalduse X Xa (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Nõue põhines 28.08.2007 Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ja OÜ Noverand vahel sõlmitud laenulepingul, mille alusel andis Kaupthing Bank
Luxembourg S.A. OÜ-le Noverand laenu 2 000 000 eurot (avalduse lisa 1) ja mille punkti 9.1 kohaselt kohustusid neli füüsilist isikut, sealhulgas võlgnik, tagama solidaarselt lepingu nõuetekohase täitmise OÜ Noverand poolt. 10.07.2009 toimunud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemise tulemusena jagati Kaupthing Bank Luxembourg S.A. varad ja kohustused võlausaldaja ja Banque Havilland S.A. vahel. Seisuga 31.08.2012 oli OÜ Noverand põhivõlgnevus 1 940 744,43 eurot ja intressivõlgnevus 51 716,68 eurot, kokku 1 994 956,71 eurot. OÜ Noverand ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, mistõttu võlausaldaja on lepingu punktist 9.2 tulenevalt õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist võlgnikult. Võlausaldaja on seisukohal, et lepingust tulenev nõue muutus OÜ Noverand vastu ning lepingu punkti 9.2 alusel ka võlgniku vastu sissenõutavaks 31.08.2012. Võlausaldaja palus võlgnikul tasuda võlgnevus hiljemalt 28.03.2013, kuid võlgnik antud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud. Pankrotihoiatuse sai võlgnik kätte 13.03.2013.Võlgniku kohustuste täitmise päevast 31.08.2012 on möödunud enam kui 30 päeva. Seega on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 kriteeriumid. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole võlausaldaja nõue selge ega tõendatud. Pankrotiavalduse läbivaatamisel tuleb vältimatult tuvastada, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Eesti kohus ei ole pädev hindama nõude materiaalõiguslikku alust, sealhulgas kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Vastavalt 28.08.2007 laenulepingu p-le 23 kohaldub lepingule Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigus. Laenul põhineva nõude sissenõutavus tuleb tuvastada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik leiab, et võimalik ei ole kontrollida, kas Luksemburgi õiguse mõttes on nõue üldse olemas. Lepingu p-st 12.2 tuleneb pangale laenusaaja poolse lepingu rikkumise korral kohustus leping üles öelda ning kuulutada laen viivitamata tagasimaksmisele kuuluvaks. Alles seejärel tekib laenusaajal kohustus laen tagastada. Vastavaid tõendeid pankrotiavaldusele lisatud ei ole. Tegemist on äärmiselt olulise võlausaldaja nõude sissenõutavusega seotud küsimusega. Ka see küsimus tuleb lahendada välisriigi õiguse järgi välisriigi kohtus. Nõue ei ole selge ka sisulistel põhjustel, kuna pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, samas kui lepingu järgi on laenuandjaks Kaupthing Bank Luxembourg S.A. Seost praeguse ja varasema võlausaldaja vahel on pankrotiavalduses põhjendatud üksnes jagunemisotsuses viidatud väidetava laenuportfelli numbriga, mis ei ole aga piisav tuvastamaks menetluslikku õigusjärglust. Pankrotiavaldusele lisatud tõendid ei kinnita üheselt laenu ülekandmist Kaupthing Bank Luxembourg S.A. poolt ja laenu saamist OÜ Noverand poolt. Pankrotiavalduse Lisa 2, mida pankrotiavalduse esitaja nimetab maksekorralduseks, on tegelikult Kaupthing Bank Luxembourg S.A. kinnitus (confirmation) Noverand Ltd-le konto debiteerimise kohta, millest ei nähtu viidet laenuportfelli numbrile. Võlausaldaja viidatud number 401968 on sellest tõendist nähtuvalt mitte laenuportfelli, vaid hoopis endise konto number. Avaldusele lisatud ainuaktsionäri jagunemisotsus ja selle lisad ei tõenda, et võlausaldaja omaks nõuet võlgniku vastu. Jagunemisotsuse on teinud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionär, kes kavandab jagada äriühingu kaheks eraldi osaks. Nimetatud otsuse pinnalt ei ole võimalik veenduda, et kavandatav jagunemine reaalselt ka ellu viidi ja/või et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. nõuded oleks eraldi kokkulepetega jagunemise käigus üle antud. Ainuaktsionär ei saakski nõuete üleandmist otsustada, sest õiguslikus mõttes on tegemist teise äriühingu, st erinevate nõuetega. Kaupthing Bank Luxembourg S.A. võimalik nõue laenusaaja vastu ei muutu automaatselt panga aktsionäri nõudeks laenusaaja vastu. Jagunemisotsusest ega lisast A ei nähtu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue oleks võõrandatud ja/või üle antud võlausaldajale.
Ka eelmärgitud asjaolud kinnitavad, et nõue on PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses ebaselge ja tõendamata.
6.Nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et samast lepingust ja sarnane pankrotiavaldus võlgniku vastu on Banque Havilland S.A. poolt juba korra kohtusse esitatud (tsiviilasi nr 2-12-51067). Vastava pankrotiavalduse jättis Pärnu Maakohus 19.03.2013 määrusega rahuldamata põhjusel, et nõue ei olnud selge ning Banque Havilland S.A. ei tõendanud nõude omandamist ega olemasolu OÜ Noverand vastu. Nimetatud määrus on jõustunud.
7.Laenulepingust tulenevad vaidlused (nõude suurus, sissenõutavus, võlausaldaja isik) tuleb lepingu kohaselt enne võimalikku pankrotimenetlust selgeks vaielda välisriigis sealse õiguse alusel. Konkreetsel juhul omab tähtsust ka asjaolu, et olemuslikult on tegemist laenulepingu käendusega, mille suhtes lepingu p 23 kohaselt kohaldub „asjaomase jurisdiktsiooni õigus“, st Eesti õigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 28.08.2007 lepingus käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat fikseeritud ei ole. Seega on tegemist tühise lepinguga, millel TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise lepingu alusel ei saa isiku vastu nõuet esitada. Välistatud ei ole ka see, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Käenduslepingu sõlmimisel on kasutatud ära võlgniku kogenematust juriidilistes küsimustes ning leping on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (nt käendaja etteulatuv loobumine erinevatest õiguskaitsevahenditest jms). Võlgnik ei valda inglise keelt määral, mis võimaldanuks tal lepingu vormistamise momendil aru saada võimalike endale võetud kohustuste tegelikust sisust. Panga poolt asjaolusid talle ei selgitatud. Seega võis pank lepingu vormistamisel rikkuda hoolsuskohustust, sõlmides käenduslepingu eraisikuga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul pole suuteline teenindama kahe miljoni euro suurust laenu. Nõue võib olla täielikult tagatud pandiga, kuivõrd 28.08.2007 laenuleping sisaldab viiteid hüpoteegi seadmisele Islandil. Seetõttu ei ole pankrotimenetluse algatamiseks mingit sisulist põhjust ega ka vajadust. Esimese astme kohtu määrus
8.07.06.2013 määrusega jättis Pärnu Maakohus ajutise halduri nimetamata, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis tulenevalt PankrS § 15 lg-st 6 menetluskulud võlausaldaja kanda.
9.Võlausaldaja nõue tugineb 28.08.2007 tähtajalisel laenulepingul. Avalduse asjaolude kohaselt väljastas Kaupthing Bank Luxembourg S.A. selle lepingu alusel OÜ-le Noverand 2 miljonit eurot. Lepingu p-i 9.1. kohaselt kohustusid neli füüsilist isikut, nende hulgas võlgnik, solidaarselt tagama laenulepingu nõuetekohase täitmise OÜ Noverand poolt. Lepingu p-i 9.2. kohaselt kohustusid eelviidatud füüsilised isikud OÜ Noverand poolt lepingu mittetäitmise korral tasuma Kaupthing Bank Luxembourg S.A.le esmanõude esitamisel rahasumma, mille viimane väljastas lepingu alusel OÜ-le Noverand. Lepingu p-i 5.1. kohaselt pidi OÜ Noverand laenu koos intressidega tagastama 31.08.2012 ühekordse maksena. OÜ Noverand seda kohustust ei täitnud. Nõue muutus sissenõutavaks 31.08.2012.
10.Võlgnik on pankrotiavaldusele esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole tõendatud, kas 28.07.2007 lepingust tulenev nõue üldse eksisteerib, st kas Kaupthing Bank Luxembourg S.A. on üle kandnud ning OÜ Noverand saanud lepingu alusel 2 miljonit eurot, kas nõue on muutunud üldse sissenõutavaks ning kas lepingust tulenevad Kaupthing Bank Luxembourg S.A. nõuded on üldse üle antud. Samuti on võlgnik esitanud käenduslepingu tühisust puudutavad vastuväited ja põhjendused.
11.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku ja tema esindaja ning tutvunud põhjalikult pankrotiavalduse, sellele lisatud tõendite ning võlgniku vastuväidetega, leidis, et võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele on sedavõrd arvessevõetavad, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata.
12.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata ka siis, kui võlausaldaja ei ole oma nõuet piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
13.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik pankrotiavaldusele vastu vaielnud põhjendatult. Võlgnik on esitanud nii nõuet kui käenduslepingut puudutavad vastuväited. Võlgniku vastuväited on argumenteeritud ja tema põhjendused kaalukad. Võlgniku sisulised vastuväited eeldavad asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist ning seda sellises mahus, mis kohtu hinnangul väljub pankrotimenetluse raamidest.
14.Kohus on seisukohal, et poolte vaidlused nii nõuet puudutavas osas (kas nõue üldse eksisteerib, kas ja millal muutus nõue sissenõutavaks, kas pankrotiavalduse esitanud isik omab üldse lepingust tulenevat nõudeõigust) kui käenduslepingu tühisuse osas (kas käendusleping on tarbijakäendusleping ja/või kas see käendusleping on vastuolus heade kommetega), tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seejuures tuleb silmas pidada, et lepingu p 23 kohaselt tõlgendatakse lepingut kooskõlas Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusega, tagatistele aga kohaldatakse asjaomase jurisdiktsiooni õigust. Lepingu p 24 kohaselt lahendatakse lepingust tulenevad või sellega seotud kohtuvaidlused Luxemburgi linna pädevates kohtutes.
15.Kohtu hinnangul pankrotiseaduse mõttest tulenevalt ei tohi füüsilisest isikust võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist (PankrS § 15 lg 3 p 1, § 31 lg 2).
16.Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades leidis kohus, et võlgnikule tuleb ajutine haldur jätta nimetamata. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Määruskaebus
17.20.06.2013 esitas võlausaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankrot ja nimetada ajutine pankrotihaldur.
18.Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 463 lg-t 2, jättes põhjendamata, miks ei saa kohus vastata küsimustele sellest, kas nõue üldse eksisteerib, kas ja millal muutus nõue sissenõutavaks, kas võlausaldajal on õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kas käendusleping on Eesti õiguse kohaselt tühine. Võlausaldaja hinnangul on tegemist tüüpiliste küsimustega, millele tuleb vastata pea kõigi pankrotimenetluste raames. Ainuüksi nende küsimuste tõusetumine ei õigusta pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Pankroti võib jätta välja kuulutamata, kui nendele küsimustele vastamine oleks äärmiselt raskendatud. Seega tuleb määrus lugeda põhjendamatuks.
19.Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid, suutmata vastata eelnimetatud küsimustele ning jättes seetõttu võlgniku pankroti välja kuulutamata ja ajutise halduri nimetamata. Võlausaldaja leiab, et nimetatud küsimustele on võimalik vastata pankrotiavaldusele lisatud tõendite põhjal.
20.Nõude eksisteerimise küsimuse osas märgib võlausaldaja, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. poolt OÜ-le Noverand 2 000 000 euro laenamine on tõendatud
asjaoluga, et OÜ Noverand omas Kaupthing Bank Luxembourg S.A.-s kontot numbriga 401968 (kaebuse lisa 1), 28.08.2007 laenulepinguga ning samuti 03.09.2007 Kaupthing Bank Luxembourg S.A. kinnitusega laenusumma kontole numbriga 401968 üle kandmise kohta. Samuti selgitab võlausaldaja, et jättis kaebuse lisaks oleva teate OÜ Noverand konto nr 401968 avamise kohta algselt maakohtule esitamata, kuna leiab, et ei saanud kahtlust olla selles, et OÜ Noverand omas kontot Kaupthing Bank Luxembourg S.A.-s ning samuti ei palunud kohus vaatamata pankrotimenetluses kehtivale uurimispõhimõttele vastavat tõendit esitada.
21.Küsimuse osas, kas nõue on sissenõutav, leiab võlausaldaja, et laenulepingust ning ka käendusest tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks 31.08.2012, mis tähendab, et Kaupthing Bank Luxembourg S.A. üldõigusjärglasel võlausaldajal oli sellest kuupäevast õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside tasumist. Täiendava tõendina esitab võlausaldaja Banque Havilland S.A. poolt 10.09.2012 OÜ-le Noverand saadetud tähitud kirja, milles teatas, et OÜ Noverand poolt laenu tagastamata jätmine ning intressi mittemaksmine on käsitletav laenulepingu rikkumisena lepingu punkti 12.1. (a) tähenduses ning palus vastavad kohustused täita hiljemalt 17.09.2012. OÜ Noverand sai vastava tähitud kirja kätte 14.09.2012. Ka need tõendid jättis võlausaldaja esialgses pankrotiavalduses kohtule esitamata, kuna leidis, et laenuleping tõendab nõude sissenõutavust piisavalt. Samuti ei palunud ka siis kohus ise nende tõendite esitamist.
22.Seoses võlausaldaja õigusega nõuda laenulepingu täitmist, märgib võlausaldaja, et pankrotivaldusele lisatud tõenditest nähtub selgelt, et laenulepingust tulenevad nõuded läksid võlausaldajale üle Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemise tulemusel üldõigusjärgluse korras. Pankrotiavalduse lisadest 3 ja 4 nähtuvalt otsustas Kaupthing Bank Luxembourg S.A. ainuaktsionär Luton Investments S.A 10.07.2009 Kaupthing Bank Luxembourg S.A. likvideerimismenetluseta jaotumise. 10.07.2009 notariaalse ainuaktsionäri otsuse 2. otsusega jaotus Kaupthing Bank Luxembourg S.A. kaheks äriühinguks - Pillar Securitisation S.A.R.L. ja Banque Havilland S.A. Ainuaktsionäri 3. otsuse kohaselt jõustus jaotumine 10.07.2009. Võlausaldaja äriregistri väljavõtte kohaselt on võlausaldaja asutamise kuupäevaks 10.07.2009 ning registrisse kandmise kuupäevaks 14.07.2009. 10.07.2009 notariaalse ainuaktsionäri otsuse 2. otsuse alapunkti 1 täpi 2 alusel läksid võlausaldajale üle otsuse lisas A nimetatud kontodega seotud laenud. Lisas A on real 24 nimetatud ka OÜ Noverand konto numbriga 401968. Seega ei saa mingil juhul väita, et on ebaselge, kas ja kuidas on lepingust tulenevad nõuded võlausaldajale üle läinud.
23.Ebaõige on kohtu järeldus, et liialt keeruline on hinnata, kas võlgnikuga seotud käendusleping on tühine. Võlausaldaja leiab, et võlgniku vastuväited käenduse maksimumsumma puudumisest ja heade kommete vastasusest tingitud käenduse tühisuse kohta on põhjendamatud ja kohus pidanuks jätma need tähelepanuta. Esmalt märgib võlausaldaja, et käenduse maksimumsumma oli sätestatud laenulepingu 1. peatükis käenduse mõiste juures ning samuti on selge, et käesoleval juhul ei olnud tegemist tarbijakäenduslepinguga. Samuti tuleb arvesse võtta, et võlgnikul oli käenduse sõlmimise ajal valitsev mõju OÜ Noverand üle, kuivõrd äriregistrist nähtuvalt olid 28.08.2007 OÜ Noverand osanikeks OÜ H.D. Invest ja TV Invest ja võlgnik oli H.D. Invest osanikuks. Seega ei oleks laenulepingus pidanud käenduse maksimumsummat sätestama, kuigi seda oli lepingus tehtud. Kuivõrd käenduse maksimumsumma on laenulepingus sätestatud, ei ole käesoleval juhul oluline, kas tegemist on tarbijakäenduslepinguga või mitte.
24.Võlausaldaja hinnangul on ilmne, et käendus ei ole tühine ka heade kommete vastasuse tõttu ning sellele järeldusele jõudmine ei nõua ulatusliku õigusliku analüüsi teostamist. Samuti juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et võlgnik ei ole väitnud, et käendus on
heade kommetega vastuolus, vaid on üksnes märkinud, et see võib nii olla põhjusel, et see võib teda ülemääraselt kahjustada. Võlausaldaja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandele, milles selgitatakse, et ülemäärase kahjustamise väite esitamisel tuleb kontrollida kas esinevad heade kommete vastased objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Võlgnik ei ole esile toonud heade kommete vastaseid objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid. Arusaamatuks jääb, millised konkreetsed laenulepingu käendust puudutavad sätted ja miks on vastuolus heade kommetega. Kohus pidanuks käenduse tühisuse vastuväite juba sel põhjusel kõrvale jätma. Arvestada tuleb, et võlgnik oli laenulepingut sõlmides 50 aastane. Võlgnik oli esmakordselt OÜ Noverand juhatuse liige 1996. aastal. Võlausaldaja peab tõenäoliseks, et võlgnik tegeles ettevõtlusega varemgi ning seega on tegemist isikuga, kes oli kogenud ning vähemalt üle keskmise võimekas. Sellise isiku puhul ei ole võimalik, et ta ei saanud käenduse olemusest aru ning samuti peab võlausaldaja väheusutavaks, et võlgnik ei valda piisavalt inglise keelt. Võlgnik pidi suhtlema teiste käendajatega inglise keeles ning isegi kui tema keeleoskus oli alla keskpärase, saanuks ta korraldada tõlke koostamise. Võlgnik kirjutas käendusele alla vabatahtlikult.
25.Lisaks toob võlausaldaja esile, et võlgnik ei ole laenulepingu regulatsiooni vaidlustanud. Valitsevaks kohtupraktikaks on, et pelgalt võlgniku vastuväidetest pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks ei piisa. Kui käendaja leiab, et käendus on tühine, peab ta olema käenduse vaidlustanud, mida ta praegusel juhul teinud ei ole. Vastus määruskaebusele
26.Võlgnik palub jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Menetluse edasine käik
27.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, arvestades seejuures käesolevas määruses toodud põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.Ebaõige on määruskaebuse väide, et küsimustele sellest, kas nõue üldse eksisteerib, kas ja millal muutus nõue sissenõutavaks, kas võlausaldajal on õigus nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kas käendusleping on Eesti õiguse kohaselt tühine, on võimalik vastata pea kõigi pankrotimenetluste raames ning nende küsimuste tõusetumine ei õigusta pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et võlgniku sisulised vastuväited eeldavad asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest ning poolte vaidlused nii nõuet puudutavas osas kui käenduslepingu tühisuse osas tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1150-04 leituga, mille kohaselt pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Asjaolu, et poolte vahel on erimeelsused vaidluse sisuliste asjaolude osas, nähtub selgelt ka esitatud määruskaebusest ja selle vastusest.
30.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on väga napisõnaliselt märkinud, et jätab pankroti välja kuulutamata ja ajutise halduri nimetamata põhjusel, et võlgniku esitatud vastuväited tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on määruskaebuses õigesti leitud, et pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks ei piisa pelgalt võlgniku vastuväidetest. Maakohus on määruse põhjendavas osas üksnes märkinud poolte vastastikused vastuväited, andmata neile mingit asjakohast hinnangut, millest nähtuks võlgniku vastuväidete põhjendatus. Samas on õige maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt eeldavad võlgniku sisulised vastuväited asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlgniku vastuväidete põhjendatuse ja võlausaldaja nõude piisava põhistamata jätmise osas märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Õige on võlgniku vastuväide, et võlausaldaja nõue ei ole selge ega tõendatud. 03.09.2007 maksekorraldust (avalduse lisa 2) ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks nõude olemasolu hindamisel. Nimelt on võlausaldaja ise menetluse kestel andnud selle dokumendi sisule erinevaid tõlgendusi. Pankrotiavalduses on võlausaldaja väitnud, et maksekorraldusel olev number 401968, mis kajastub ka jagunemisotsuse lisas A, on võlgniku laenuportfelli number. 21.05.2013 eelistungil on võlausaldaja esindaja aga kinnitanud, et numbriga 401968 on tähistatud OÜ-le Noverand antud laenu. Esitatud määruskaebuses (p-s 3.3.3.2) on aga võlausaldaja märkinud, et number 401968 on OÜ Noverand konto number, mida ta omas Kaupthing Bank Luxembourg S.A.-s. Võlausaldaja esitatud maksekorralduse alusel ei ole seega võimalik hinnata nõuet tõendatuks. Samuti ei nähtu jagunemisotsusest ega selle lisadest nõude üleminekut võlausaldajale. Jagunemisotsuse lisa A kannab pealkirja „I. Ülevaade SPV-le võõrandatavatest privaatpanganduse laenudest seisuga 31.05.2009”. Kes või mis on SPV, jagunemisotsusest ega selle lisadest ei selgu. Tõendamata on ka sellekohased määruskaebuses esitatud väited. Käesoleva määruskaebemenetluse raames esitatud väited ja tõendid puudutavad vaidluse sisulisi asjaolusid ega anna alust otsustada maakohtust erinevalt.
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.