Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Määruse tegemise aeg ja koht
07.juuni 2013
Tsiviilasja number
2-13-17636
Võlausaldaja
Pillar Securitisation S.A R.L., välisriigi registrikood B 147031, J.F.Kennedy Avenue 35a L-1855 Luksemburg, lepingulised esindajad Kaimo Räppo vandeadvokaat ja Siiri Traat, vandeadvokaadi abi Heino Tupits, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx, lepinguline esindaja Veikko Puolakainen
Võlgnik
Paide
Pillar Securitisation S.A R.L. võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Pillar Securitisation S.A R.L. (edaspidi Pillar) on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale avalduse Heino Tupits’a pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse asjaolude kohaselt: - 28.08.2007 sõlmisid Kaupthing Bank Luxembourg S.A. (edaspidi Kaupthing) ja OÜ Noverand laenulepingu (edaspidi Leping), mille alusel Kaupthing andis OÜ-le Noverand 2 000 000 eurot laenu; - Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus OÜ Noverand maksma Laenulepingu alusel väljastatud laenu koos lepingujärgsete intressidega tagasi ühekordse maksena 31.08.2012; - Lepingu p 7.1. kohaselt kohustus OÜ Noverand tasuma laenu põhiosalt intressi summas laenumarginaal (Lepingu kohaselt 1,75%) + LIBOR’i määr; - Lepingu p 9.1. kohaselt kohustusid neli füüsilist isikut, nende hulgas Heino Tupits (edaspidi Võlgnik), tagama solidaarselt Lepingu nõuetekohase täitmise OÜ Noverand poolt. Lepingu p 9.2. kohaselt kohustusid samad isikud, sh Võlgnik, juhul kui OÜ Noverand Lepingut ei täida, tasuma Kaupthing’ile esmanõude esitamisel rahasumma, mille viimane Lepingu alusel väljastas OÜ-le Noverand; - 10.07.2009 toimunud Kaupthing Bank Luxembourg S.A. jagunemise tulemusena jagati Kaupthing’i varad ja kohustused Pillar’i ja Banque Havilland S.A. (edaspidi Havilland) vahel; - Jagunemisotsuse Lisas A on märgitud need Kaupthing’i laenuportfellide numbrid, mis antakse jagunemisotsuse tulemusena üle Pillarile. Pankrotiavaldusele lisatud maksekorraldusel (Lisa 2) nähtub, et võlgniku laenuportfelli number kajastub jagunemisotsuse lisas A. Seega on ilmne, et Lepingust tulenev Kaupthing’i nõue on jagunemisotsuse tulemusena üle läinud Pillar’ile; - OÜ Noverand ei täitnud laenu ja intressimaksete tasumise kohustust Lepingus kindlaksmääratud tähtpäeval 31.08.2012. Seisuga 31.08.2012 oli OÜ Noverand põhivõlgnevus 1 940 744.43 eurot ja intressivõlgnevus 51 716.68 eurot, kokku 1 994 956.71 eurot; - 12.03.2013 esitas võlausaldaja Võlgnikule tähitud kirja teel korduva nõude ja pankrotihoiatuse, milles teavitas Võlgnikku, et OÜ Noverand ei ole seniajani tasunud Lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu võlausaldaja on Lepingu p 9.2. tulenevalt õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist Võlgnikult. Võlausaldaja palus võlgnikul tasuda võlgnevus hiljemalt 28.03.2013. Võlgnik antud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud. Pankrotihoiatuse sai võlgnik kätte 13.03.2013.
Tsiviilasi nr 2-13-17636 Võlausaldaja on seisukohal, et Lepingust tulenev nõue OÜ Noverand vastu muutus sissenõutavaks 31.08.2012. OÜ Noverand nimetatud kuupäevaks oma Lepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees ei täitnud ning Lepingu p 9.2. alusel muutus nõue samast kuupäevast (31.08.2012) sissenõutavaks, sealhulgas ka Võlgniku vastu. Võlausaldaja on mitmel korral, sh 12.03.2013, esitanud Võlgnikule nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. 12.03.2013 nõudekiri sisaldas ka pankrotihoiatust. Võlgnik sai nõudekirja kätte 13.03.2013, kuid pole seniajani tasunud võlgnevust võlausaldaja ees. Võlgniku kohustuste täitmise päevast 31.08.2012 on möödunud enam kui 30 päeva. Seega on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 kriteeriumid.
Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnistanud, palus jätta see rahudamata ja ajutine pankrotihaldur nimetamata. Võlgniku vastuväidete kohaselt - ei ole nõue selge ega ka tõendatud. Nõude suuruse, aluse ja täitmise asjaolude tõendamiskoormis lasub PankrS § 10 lg 4 kohaselt võlausaldajal. Pankrotiavalduse läbivaatamisel tuleb vältimatult tuvastada, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Eesti kohus ei ole pädev hindama nõude materiaalõiguslikku alust, sealhulgas kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Vastavalt 28.07.2007 laenulepingu p-le 23 kohaldub lepingule Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigus. Laenul põhineva nõude sissenõutavus tuleb tuvastada väljapoolt pankrotimenetlust; - Võimalik pole kontrollida, kas Luksemburgi õiguse mõttes on nõue üldse olemas. Lepingu p-st 12.2 tuleneb pangale laenusaaja poolse Lepingu rikkumise korral kohustus Leping üles öelda ning kuulutada laen viivitamata tagasimaksmisele kuuluvaks. Alles seejärel tekib laenusaajal kohustus laen tagastada. Vastavaid tõendeid pankrotiavaldusele lisatud ei ole. Tegemist on äärmiselt olulise ja võlausaldaja nõude sissenõutavusega seotud küsimusega. Ka see küsimus tuleb lahendada välisriigi õiguse järgi välisriigi kohtus. See tähendab, et nõue on tõendamata ja ebaselge. PankS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; - Nõue on ebaselge ka sisulistel põhjustel – nimelt on pankrotiavalduse esitanud Pillar Securitisation S.A.R.L., samas kui Lepingu järgi on laenuandjaks Kaupthing Bank Luxembourg S.A. Seost praeguse ja varasema võlausaldaja vahel on pankrotiavalduses põhjendatud üksnes jagunemisotsuses viidatud väidetava laenuportfelli numbriga. See pole aga piisav tuvastamaks menetluslikku õigusjärglust. Lepingus endas viide sellisele numbrile puudub. - Pankrotiavaldusele lisatud tõendid ei kinnita üheselt laenu ülekandmist Kaupthing’i poolt ja laenu saamist OÜ Noverand poolt. Pankrotiavalduse Lisa 2, mida pankrotiavalduse esitaja nimetab maksekorralduseks, on tegelikult Kaupthing Bank kinnitus (confirmation) Noverand Ltd-le konto debiteerimise kohta. Sellest ei nähtu viidet laenuportfelli numbrile. Pillari viidatud number 401968 on sellest tõendist nähtuvalt mitte laenuportfelli vaid hoopis konto number (account). Täpsemalt endise konto number, kuna tõendil nähtub ka uus konto number (current account), mis sisaldab endas ka vana konto numbrit; - Tõendatud pole, et Pillar omaks nõuet Heino Tupits’a vastu. Avaldusele lisatud ainuaktsionäri jagunemisotsus ja selle lisad seda ei tõenda. Jagunemisotsuse on teinud Kaupthing’i ainuaktsionär, kes kavandab jagada äriühingu kaheks eraldi osaks. Nimetatud otsuse enda pinnalt ei ole võimalik veenduda, et kavandatav jagunemine reaalselt ka ellu viidi ja/või et Kaupthing’i nõuded oleks eraldi kokkulepetega jagunemise käigus üle antud. Ainuaktsionär ei saakski nõuete üleandmist otsustada, sest õiguslikus mõttes on tegemist teise äriühingu, st erinevat nõuetega. Kaupthing’i võimalik nõue laenusaaja vastu ei muutu automaatselt panga aktsionäri nõudeks laenusaaja vastu. Jagunemisotsusest ega Lisast A ei nähtu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue oleks võõrandatud ja/või üle antud Pillarile. Ka eelmärgitud asjaolud kinnitavad, et nõue on PankrS § 15 lg 3 p 4 tähenduses ebaselge ja tõendamata; - Nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et samast lepingust ja sarnane pankrotiavaldus Heino Tupits’a vastu on juba korra kohtusse esitatud (tsiviilasi nr 2-12-51067). Siis esitas pankrotiavalduse Havilland, kes väitis et tema omab Lepingust tulenevat nõudeõigust Heino Tupits’a vastu. Havilland’i pankrotiavalduse jättis Pärnu Maakohus 19.03.2013 määrusega rahuldamata põhjusel, et nõue ei olnud selge ning Havilland ei tõendanud nõude omandamist ega olemasolu OÜ Noverand vastu. Nimetatud määrus on jõustunud. Seega on ebaselge kas üldse ja kui, siis milline võlausaldaja omab väidetavat nõuet Heino Tupits’a vastu. Sellest omakorda järeldub ,et esineb alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks; - käendusleping on tühine. Laenulepingust tulenevad vaidlused (nõude suurus, sissenõutavus, võlausaldaja isik) tuleb Lepingu kohaselt enne võimalikku pankrotimenetlust selgeks vaielda välisriigis sealse õiguse alusel. Konkreetsel juhul omab täiendavalt tähtsust ka asjaolu, olemuslikult on tegemist laenulepingu käendusega, mille suhtes Lepingu p 23 kohaselt kohaldub „asjaomase jurisdiktsiooni õigus“, st Eesti õigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbjakäendusleping on
Tsiviilasi nr 2-13-17636 tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 28.07.2007 lepingus käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat fikseeritud ei ole. Seega on tegemist tühise lepinguga, millel TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise lepingu alusel ei saa isiku vastu nõuet esitada. Välistatud pole seegi, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Käenduslepingu sõlmimisel on kasutatud ära Heino Tupits’a kogenematust juriidilistes küsimustes ning leping on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (nt käendaja etteulatuv loobumine erinevatest õiguskaitsevahenditest jms). Heino Tupits ei valda inglise keelt määral, mis võimaldanuks tal lepingu vormistamise momendil aru saada võimalike endale võetud kohustuste tegelikust sisust. Panga poolt asjaolusid talle ei selgitatud. Seega võis pank lepingu vormistamisel rikkuda hoolsuskohustust, sõlmides käenduslepingu eraisikuga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul pole suuteline teenindama kahe miljoni euro suurust laenu. Sisuliselt just selle summa tasumist pankrotiavalduse vahendusel H.Tupits’alt hetkel nõutakse; - Nõue võib olla täielikult tagatud pandiga - 28.07.2007 laenuleping sisaldab viiteid hüpoteegi seadmisele Islandil. Pole välistatud, et laenulepingust tulenev nõue on on tegelikkuses tagatud pandiga. Seetõttu ei ole pankrrotimenetluse algatamiseks mingit sisulist põhjust ega ka vajadust.
Tsiviilasi nr 2-13-17636 Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades leiab kohus, et võlgnikule Heino Tupits’ale tuleb ajutine haldur jätta nimetamata. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.