Aktiva Finance Group osaühingu hagi J. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4797.24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post XXX); kostja J. A. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt J. A.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 2856.86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1212.59 eurot.
3.Mõista kostjalt J. A.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis 0,065% päevas alates 02.10.2025 kuni põhinõude summas 2856.86 eurot täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi J. A. (isikukood XXX) vastu sissenõudmiskulu 25 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud J. A. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt J. A.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 940 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv, 360 eurot on õigusabikulud ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J. A.’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXx, viitenumbriga 718183840.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.09.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 24.09.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 01.10.2025 hagiavalduse J. A. vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista XXX AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 2856.86 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1212.59 eurot, viivis 0,065% päevas alates 02.10.2025 kuni põhinõude summas 2856.86 eurot täitmiseni, riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 527 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 2
2-25-118491
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks XXX AS ja kostja vahel 14.06.2021 vahel sõlmitud liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse “XXX 17,99“ osutamiseks telefoninumbrile XXX (Lisa 1); 18.01.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 2) seadme Samsung Galaxy S21 FE 5G 6+128GB ostmiseks; 29.03.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 3) seadme HP Pavilion 15-EG0027NO ostmiseks; 03.05.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 4) seadme Samsung Galaxy A53 5G 128GB ostmiseks; 25.08.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 5) seadme HP Pavilion 15-EG0007NO ostmiseks; 22.10.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 6) seadme Samsung Galaxy S21 FE 5G 128GB ostmiseks; 20.01.2023 osamaksetega vara müügileping (Lisa 7) seadme Huawei MatePad SE 64GB LTE ostmiseks; 03.02.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (Lisa 8) seadme Sony PlayStation 5 God of War Ragnarök + lisapult ostmiseks. Hageja selgitab, et järelmaksu lepingute näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes kuna järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ega muid tasusid, mistõttu ei ole tegemist krediidilepinguga. Kostja kasutas XXX AS teenuseid nende eest tasumata, mistõttu ütles XXX AS lepingud 25.11.2023 üles. 29.01.2025 loovutas XXX AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 09.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 3141 lg 1-3 alusel 01.04.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud 3
2-25-118491 väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja selgitab, et sissenõudmiskulu koosneb järgnevast: (1) 14.03.2025.a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot (Lisa 13.1); (2) 02.04.2025.a tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 13.2); (3) 21.04.2025.a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (Lisa 13.3); (4) muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja välja toodu ei ole kokku 50 eurot, vaid 30 eurot. Hageja on tõendanud kolme kirja saatmist, kuid hageja ei ole tõendanud võlgniku makseviivitusega tingitud muid kulusid summas 5 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudmiskulu (15 + 5 + 5) 25 eurot.
5.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2856.86 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1212.59 eurot, viivis 0,065% päevas alates 02.10.2025 kuni põhinõude summas 2856.86 eurot täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu 25 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka 4
2-25-118491 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
7.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohus jättis küll rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude 25 eurot, kuid arvestades hageja nõude suurust, rahuldas kohus sisuliselt kogu hageja nõude. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 560 eurot ja õigusabikulud 527 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 141.03 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 418.97 eurot, ehk kokku 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (3 x 120) 360 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (560 + 20 + 360) 940 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus 5
2-25-118491 kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 718183840.