lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-28134/12

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-28134/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-28134

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu omandi üleandmise nõudes

Tsiviilasja hind

4 473,82 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Alvar Kaljurand, e-post [email protected] Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX, e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-13-28134 menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1.XXX(edaspidi „hageja“) esitas 3. juunil 2013 hagi XXXOÜ (edaspidi „kostja“) vastu kinnistu (registriosa nr 182902) 2500/24998 suuruse mõttelisele osa omandi üleandmise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 6. juuni 2013 määrusega (edaspidi „määrus“) ja kohustas kostjat hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
2.Kohus toimetas määruse ja hagiavalduse kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte
26.augustil 2013. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 9. september 2013. Kostja esitas vastuse 17. septembril 2013, milles vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ja esitas vastuväite aegumise kohaldamiseks. Hageja vastas 24. septembril 2013 kostja vastusele, et kostja nõue aegumise kohaldamiseks on põhjendamatu ning palub kohtul jätta see rahuldamata ja tähelepanuta. Hageja toob esile, et kostja vastus on esitatud hilinenult, ja taotleb kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole vastanud hagile tähtaegselt. Samuti taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole tähtaegne. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
4.TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus tutvunud asja materjalidega ja tõenditega on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid on õigussuhte kvalifitseerimisel seotud poolte viidatud asjaoludega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Kohus on TsMS § 436 lg 2 esimese lause ja TsMS § 436 lg 4 esimese lause järgi pooltevahelise õigussuhte määratlemisel seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6208, p 11 esimene lõik).
6.Hageja nõude alus saab hagis kirjeldatud asjaoludel olla esimese võimalusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 esimene lause, kui käsitleda nõuet lepingu täitmise nõudena. Viidatud norm näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

2 (3)

2-13-28134

7.Hageja sõlmis XXX(edaspidi „müüja“) Rapla notar Raul Joametsa juures
14.veebruaril 2003 võlaõigusliku kinnistu müügilepingu ja esitas avalduse eelmärke kinnistamiseks (tlk 10-14). Kinnistusraamatusse kanti eelmärge hageja kasuks (tlk 23). Lepingu p 5.1 kohaselt sõlmivad hageja ja müüja asjaõiguslepingu ning teevad kinnistamisavalduse kinnistu omandi üleandmiseks hiljemalt 1. juunil 2003 kui lepingu p-s 5.1 nimetatud eeldused on täidetud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kinnistu omandiõigust hagejale üle antud. Kostja omandas täitemenetluses müüjale kuuluva kinnisasja koos seda koormavate kinnistusraamatu kannetega (tlk 15-21).
8.Tulenevalt eeltoodust ei saa hageja nõuda 14. veebruari 2003 lepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt, kuna kostja ei ole nimetatud lepingu pool. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub, aga kostja ei ole seda teinud. Kostja ei ole ka astunud müüja asemel kinnistu müügilepingusse. Seega ei saa kostjale tuleneda kohustusi hageja ja müüja vahelisest lepingust, st see leping ei saa iseenesest olla hageja nõude aluseks kostja vastu (vt Riigikohtu 7. juuni 2011.aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11 p 27).
9.Teine haginõude alus saab olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma, koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-ga 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
10.TsMS § 436 lg 4 esimese lause järgi on kohus seotud pooltevahelise õigussuhte määratlemisel poolte esitatud asjaolude. Hageja ei ole tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kinnistusraamatu kanne hageja eelmärke osas oleks ebaõige. Samuti ei ole hagiavalduses toodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt näha, et hageja oleks saanud kinnisasja omanikuks, st ebaõige ei ole vähemalt hageja suhtes ka kinnistusraamatus praegu olev omanikukanne. Järelikult ei saa hageja nõuda TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks kostja nõusolekut.
11.Tulenevalt neist põhjendustest leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi jääb rahuldamata.
12.Järgnevad tõendid ei oma asja lahendamisel tõenduslikku tähendust ja kohus jätab tõendid TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata: tlk 22, 24-26.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja