Keko Invest OÜ avaldus avalikult teelt juurdepääsu määramiseks ja puudutatud isikute tahteavalduse asendamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. juuni 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Keko Invest OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Keko Invest OÜ (rg-kood 11391908), lepinguline esindaja: Ervin Nurmela Puudutatud isik: Vilmar Engel (ik
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja: vandeadvokaat Veikko Toomere
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas Vilmar Engeli menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 1441,40 eurot ning mõistis Keko Invest OÜ-lt Vilmar Engeli kasuks välja menetluskulu 917,09 eurot ja viivise sellelt.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Vilmar Engeli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1441,40 eurot ületavas osas rahuldamata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada Vilmar Engeli avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, summas 1441,40 eurot, s.o Tartu Ringkonnakohtus 1. märtsi 2022 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisega kantud menetluskulud. 2) Välja mõista Keko Invest OÜ-lt menetluskulud Vilmar Engeli kasuks 1441,40 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1441,40 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad menetluskulud Vilmar Engeli enda kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 1. märtsi 2022 määrusega Keko Invest OÜ (avaldaja) avalduse avalikult teelt juurdepääsu määramiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Määruse peale esitasid eraldi määruskaebused avaldaja ja Tiit Vohta ning ühise määruskaebuse Vilmar Engel (puudutatud isik), Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko (Šaporenkod). Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. septembri 2022 määrusega määruskaebused osaliselt, tühistas maakohtu 1. märtsi 2022 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Maakohus kinnitas 26. juuni 2023 määrusega avaldaja ning Nele Kondi, Tiit Vohta, Šaporenkode, Alutaguse valla ja Veskimäe Liivamaardla OÜ vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas menetluse. Kompromissi allkirjastanud menetlusosalised leppisid kokku, et ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist. Maakohus märkis, et lahendab ülejäänud menetlusosaliste menetluskulude jaotuse pärast määruse jõustumist.
3.Maakohus jättis 9. juuli 2024 määrusega puudutatud isiku menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Ringkonnakohus tühistas 1. oktoobri 2024 määrusega maakohtu 9. juuli 2024 määruse osaliselt ning tegi uue määruse, millega jättis puudutatud isiku menetluskulud maakohtus ja maakohtu 30. aprilli 2021 esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses puudutatud isiku enda kanda ning puudutatud isiku menetluskulud maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses avaldaja kanda.
4.Puudutatud isik palus määrata oma menetluskulude suuruseks kokku 20 764,27 eurot, sh käibemaks, samuti määrata, et avaldajal tuleb tasuda viivist. Njord Advokaadibüroo OÜ esindas tsiviilasjas kahe kinnisasja omanikke – puudutatud isikut, kes on XXXXXX kinnisasja omanik, ning Šaporenkosid, kes on XXXXXX kinnisasja ühisomanikud ja keda tuleb seetõttu lugeda menetluskulude osas üheks isikuks. Vastavalt esindatavate kokkuleppele esitas esindaja arved puudutatud isikule, kes need ka tasus. Samuti leppisid esindatavad kokku, et kantud kuludest jääb 1/3 Šaporenkode ja 2/3 puudutatud isiku kanda. Kokku on kulud 30 116,20 eurot. Šaporenkod osalesid menetluses kuni kompromissi allkirjastamiseni 21. juunil 2023, selle ajani esitas esindaja arveid 27 938,80 euro ulatuses, millest tuleb lugeda puudutatud isiku menetluskuluks 2/3 ehk 18 625,87 eurot, sh käibemaks. Edaspidi esitatud arved 2060,40 eurot jäid täismahus puudutatud isiku kanda. Muust kulust 117 eurost (sh riigilõiv 70 eurot määruskaebuselt) jäi puudutatud isiku kanda 2/3 ehk 78 eurot. Suur osa vandeadvokaadi ja advokaadi tööst tehti hinnaga 160 eurot/h (käibemaksuta). Administratiivset laadi tegevused viidi läbi hinnaga 80 eurot/h (käibemaksuta) ja alates 1.
2
jaanuarist 2023 hinnaga 100 eurot/t (käibemaksuta). Puudutatud isik ei käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.
ole
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2025 määrusega puudutatud isiku avalduse osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2358,49 eurot ja viivise sellelt. Alates 1. märtsi 2022 määrusega tutvumisest kuni 7. septembri 2022 määrusega tutvumiseni olid puudutatud isiku ja Šaporenkode menetluskulud kokku 4404,66 eurot, sh riigilõiv määruskaebuselt 70 eurot ja õigusabikulud 4334,66 eurot (sh käibemaks 781,66 eurot), millest kokkuleppe kohaselt jääks puudutatud isiku kanda 2/3. Õigusabi osutati hinnaga 75, 80, 90 ja 160 eurot/h. Seoses käibemaksumäära muutusega ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) seisukohaga, et käibemaksu tuleb arvestada määruse tegemise seisuga, asendas maakohus senise määra 20% alates 1. jaanuarist 2024 kehtiva määraga 22%. Esindaja ajakulu oli kokku 38 h 48 min: menetlusdokumentide ettevalmistamine, koostamine ja esitamine 28 h – määruskaebus 23 h 18 min ja kaks vastust vastavalt 3 h 18 min ja 1 h 24 min, tunnihind 80 eurot; määruse, kahe määruskaebuse, kirjade ja seisukohtadega tutvumine/analüüs, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, büroosisene nõudpidamine ning kliendiga suhtlemine ja ülevaate koostamine ca 8 h; toimiku täiendamine 2 h 48 min – 11 x 9 eurot ja 3 x 18 eurot, kokku 153 eurot käibemaksuta. Toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ja osaliselt on tegemist toimingutega, mille eest vastaspool ei vastuta. Koostatud menetlusdokumendid olid kokku 37 lk, sisuline osa oli oluliselt väiksem. Esindajad analüüsisid materjali kordamööda ja tutvusid sellega korduvalt, kuid see ei ole alus teiselt poolelt kulude väljamõistmiseks. Samuti ei vastuta pool nt büroosisese nõupidamise ja toimiku täiendamise kulu eest. Õigusteenus hõlmab ka muid toiminguid, kuid asja menetlemine ja lahendamine sõltub ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus kahtles, et kogenud advokaadil kulus määruskaebuse ja kahe vastuse koostamisele ja esitamisele 28 h ning kliendiga suhtlemisele 8 h – ajakulu on ilmselgelt ebamõistlikult suur ja ülepaisutatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust on õigusabikulu põhjendatud taotletust 80% ehk 3467,73 euro ulatuses (80% 4334,66 eurost). Toimingute paljususe tõttu – ühe toimingu ajakulu on jaotatud mitmele päevale – ei pidanud maakohus menetlusökonoomiast lähtuvalt võimalikuks hinnata iga toimingut eraldi. Puudutatud isiku ja Šaporenkode menetluskulud on koos riigilõivuga kokku 3537,73 eurot, sellest on puudutatud isiku osa 2/3 ehk 2358,49 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 2. juuni 2025 määruse osaliselt tühistada ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 743,33 eurot. Maakohus määras menetluskulude koosseisu kindlaks ebaõigesti, lugedes ekslikult põhjendatuks ka avaldaja ja Tiit Vohta määruskaebustele vastamise ajakulu 4 h 42 min. Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024 määruse järgi jäid avaldaja kanda üksnes menetluskulud, mis olid seotud puudutatud isiku enda määruskaebuse menetlusega. Kohus peab mh hindama seda, milline on menetlustoimingu tegemise vajalik ajakulu. Maakohus pidas põhjendatuks liiga suurt ajakulu. Määruskaebuse koostamiseks, esitamiseks ja sellega seotud kliendisuhtluseks kulus kokku 31 h 18 min (28 h – 4 h 42 min + 8 h). 3
Arvestades kaebuse mahtu ja sisu ning sarnastes juurdepääsuvaidlustes tavapärast menetluskulu ringkonnakohtus, on põhjendatud ajakulu 15 h. Vaidlus ei olnud tavapärasest keerulisem, määruskaebus kordas suuresti juba maakohtus esitatud väiteid, ringkonnakohtus ei peetud ühtegi istungit. Põhjendatud tunnitasu 2022. a oli 120 eurot/h, lisandub käibemaks. Põhjendatud õigusabikulu on 2160 eurot (15 h x 120 eurot/h + käibemaks, mille määr oli kulu tekkimise ajal 20%), lisandub riigilõiv 70 eurot, kokku on põhjendatud menetluskulu seega 2230 eurot. Maakohus eksis ka selles, et luges vastavalt puudutatud isiku ja Šaporenkode kokkulepitud proportsioonile puudutatud isiku põhjendatud osaks 2/3 menetluskuludest. Kirjalik kokkulepe vormistati ilmselgelt tagantjärele selleks, et panna võimalikult suured menetluskulud avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad omavahel leppida menetluskulude kandmise osas kokku mida iganes, kuid see ei ole siduv kohtule. Määruskaebus esitati ja teenust osutati kolme isiku nimel ja huvides. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tuleb lugeda 1/3, st 743,33 eurot (2230 eurost 1/3). Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest, oleks põhjendatud menetluskulu 1486,67 eurot (2230 eurost 2/3).
7.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus ei eksinud menetluskulu koosseisu osas, määrus vastab ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024 määrusele. Maakohus teostas diskretsiooni ja põhistas oma otsustust piisavalt. Avaldaja arvamus liiga suure ajakulu kohta on sisutühi, maakohus selgitas arusaadavalt, kuidas ta hindas õigusabikulude põhjendatust. Maakohus lähtus õigesti ka puudutatud isiku ja Šaporenkode kokkuleppest, kohus ei saa jätta kokkuleppe sisu arvestamata või seda muuta.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas summas kui 1441,40 eurot ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 917,09 eurot ja viivise sellelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku avalduse 1441,40 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Kohus määrab TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks menetluskulude nimekirja, milles on detailset näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1 esimene lause), või tsiviilasja materjalid.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis menetluskulude koosseisus õigesti arvesse kulu, mis tulenes lisaks puudutatud isiku enda määruskaebusele ka avaldaja ja Tiit Vohta kaebustest. Kuigi ringkonnakohus ei käsitlenud 1. oktoobri 2024 määruses (dtl 1326–1335) eraldi asjaolu, et maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitati kolm erinevat määruskaebust, nähtub nii 1. oktoobri 2024 määruse resolutsioonist kui ka põhjendustest, sh põhjenduste p-st 11, et ringkonnakohus eristas menetluskulusid jaotades eelkõige erinevaid kohtuastmeid, mitte määruskaebuse esitajaid. Seega jäid avaldaja kanda kõik puudutatud isiku
4
menetluskulud, mis tekkisid määruskaebemenetlusest.
maakohtu
märtsi
2022
määrusega
seonduvast
12.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks puudutatud isiku menetluskulude põhjendatud suuruse, sh puudutatud isiku osa ühise esindaja kuludes. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (vt nt RKTKm 21. juuni 2021, 2-17-13164/62, p 9). Seejuures tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle osutatud õigusabi kulud iseseisvalt, tehes kindlaks ühise esindaja poolt igale esindatavale kulunud ajakulu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 175 komm. 3.4.3.4). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 5. veebruar 2020, 2-14-14536/153, p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse kohta on vajalikul määral põhjendamata. Sealjuures jättis maakohus mh nõuetekohaselt kontrollimata, kas puudutatud isik taotleb üksnes enda menetluskulude hüvitamist või sisaldab hüvitis Šaporenkode kulusid, mis jäid 26. juuni 2023 määruse alusel nende endi kanda.
12.1.Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks selle, et puudutatud isiku ja Šaporenkode ühise lepingulise esindaja kulu oli alates 1. märtsi 2022 määrusega tutvumisest kuni 7. septembri 2022 määrusega tutvumiseni kokku 4334,66 eurot, sh käibemaks 781,66 eurot. Seega oli õigusabikulu ilma käibemaksuta 3553 eurot ning see hõlmab menetluskulude nimekirjale lisatud tööde kirjelduse (dtl 1245–1247) järgi kõiki selle ajavahemiku erineva tunnitasuga toiminguid ajakuluga kokku 42 t 48 min. Maakohus pidas 4334,66 eurost põhjendatuks 80%, st 3467,73 eurot, mis ilma käibemaksuta on 2842,40 eurot. Maakohus tõi eraldi välja ajakulu kokku 38 h 48 min: - määruskaebuse koostamine 23 h 18 min tunnihinnaga 80 eurot (kokku 1864 eurot); - vastuse koostamine avaldaja määruskaebusele 3 h 18 min ja Tiit Vohta määruskaebusele 1 h 24 min, kokku 4 h 42 min tunnihinnaga 80 eurot (kokku 376 eurot); - määruse, kahe määruskaebuse, kirjade ja seisukohtadega tutvumine/analüüs, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, büroosisene nõudpidamine ning kliendiga suhtlemine ja talle ülevaate koostamine ca 8 h. Tööde kirjeldusest nähtuvalt on nimetatud ajakulu täpsemalt 8 t 12 min, sh 6 h 54 min tunnihinnaga 80 eurot ja 1 h 18 min tunnihinnaga 160 eurot (kokku 760 eurot); - toimiku täiendamine 2 h 48 min – 14 x 12 min, millest 11 juhul oli tööde kirjelduse järgi tunnihind 45 eurot ja kolmel juhul 90 eurot, tasu oli kokku 153 eurot. Tööde kirjeldusest ilmneb, et kõnealusel ajavahemikul tehti veel kokku 3 h 48 min toiminguid, mille selgituses ei ole otsest viidet määruskaebustele või 1. märtsi ja 7. septembri 2022 määrustele, sh 2 h 36 min tunnihinnaga 80 eurot ja 1 h 12 min tunnihinnaga 160 eurot (kokku 400 eurot). Neid maakohus eraldi välja ei toonud, samas sisaldusid need algsummas, mille maakohus võttis oma arvutuse aluseks. Seega suutis maakohus vaatamata sellele, et sama toimingu ajakulu oli jaotatud mitmele päevale, arvutada välja iga toimingu ajakulu kokku ning esitada üldised seisukohad ka toimingu ja ajakulu põhjendatuse kohta. Maakohus leidis mh, et vastaspool ei vastuta büroosisese nõupidamise ja toimiku täiendamise kulu eest, ning pidas ülepaisutatuks määruskaebuse ja vastuste koostamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu. Arusaamatuks jääb, 5
miks määras maakohus põhjendatud kulu lõpptulemusena protsendina kogusummast, mis sisaldas erineva hinnaga põhjendamatuid või ülepaisutatud ajakuluga toiminguid, ning mis takistas konkreetsemalt hindamast põhjendatud toimingute ajakulu ja seejärel korrutamast seda tunnitasuga. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha seda ise.
12.1.1.Maakohus ei pidanud toiminguid 3 h 48 min ulatuses märkimist väärivaks; menetlusosalised, sh puudutatud isik, ei ole nende tähelepanuta jätmisele vastuväiteid esitanud. Vaidlustatud ei ole seda, et maakohus pidas toimiku täiendamise ajakulu 2 h 48 min põhjendamatuks. Eespool nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et hüvitatavate kulude koosseisus tuleb arvestada ka avaldaja ja Tiit Vohta kaebustele vastamist. Vaidlust ei ole, et määruskaebuse ja sellega otseselt seonduvate toimingute kulu tuleb teatud ulatuses hüvitada. Seega tuleb otsustada, millises ulatuses on põhjendatud vajalike toimingute ajakulu 36 h (23 h 18 min + 4 h 42 min + 8 h). Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (RKTKm 17. aprill 2024, 2-17-124505/94, p 12). Seega ei ole vaja hinnata eraldi iga üksiku tööde kirjelduses märgitud ajaühiku põhjendatust, vaid seda, milline on põhjendatud ajakulu kogumis, praegusel juhul seoses maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitatud määruskaebustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatult suur, arvestades mh menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust küsimust ja asja keerukust, kliendiga suhtluse vajalikku ja mõistlikku mahtu ning asjaolu, et esindajaks oli kogenud advokaat. Määruskaebuste menetlemisel esindas puudutatud isikut ja Šaporenkosid vandeadvokaat Tavo Tiits, kes oli nende esindaja ka eelnevas maakohtu menetluses. Seega olid asjaolud ja materjal talle juba varasemast tuttavad. Eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ka vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (RKTKo 28. november 2018, 2-17-10348/38, p 16). Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 29 h, mis hõlmab nii
16.märtsi 2022 määruskaebuse (dtl 752–780) ja 30. märtsi 2022 vastuste (dtl 819–828) koostamist kui ka selleks vajaliku materjaliga tutvumist, analüüsi ja suhtlust esindajatavaga ning 18 min ulatuses ringkonnakonnakohtu 7. septembri 2022 määrusega (dtl 923–943) tutvumist.
12.1.2.Tööde kirjelduses märgitud hindadest järeldab ringkonnakohus, et tasu eelmises alapunktis põhjendatuks peetud ajakulu eest oli 80 eurot/h kuni 31. märtsini 2022 ja 160 eurot/h alates 1. aprillist 2022, lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja pidas määruskaebuses põhjendatud tasuks 120 eurot/h (dtl 1402). Kohus ei saa mõista välja hüvitist õigustatud isiku taotletust ja kantust suurema tunnitasu järgi isegi juhul, kui hüvitama kohustatud vastaspool peab seda põhjendatuks.
12.1.3.Seega on puudutatud isiku ja Šaporenkode ühise esindaja põhjendatud õigusabikulu kokku 2344 eurot (28,7 h × 80 eurot/h + 0,3 h × 160 eurot/h).
12.1.4.Puudutatud isik palus hüvitada õigusabikulu koos käibemaksuga, kuid ei toonud eraldi välja selle määra ja ka tööde kirjelduses on toimingute hinnad käibemaksuta. Käibemaksumäär oli vaidlusaluse õigusteenuse osutamise ajal 20%, millest lähtub õigesti ka avaldaja. Maakohus kohaldas ekslikult menetluskulude kindlaksmääramise ajal kehtinud käibemaksumäära 22%. MTA seisukoht, mida maakohus ilmselt silmas pidas, puudutab riigi õigusabi tasudele kohaldatavat käibemaksumäära, mitte vastaspoole kantud menetluskulude hüvitamist. Seega on põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga kokku 2812,80 eurot (2344 eurot + käibemaks 20%).
6
12.2.Avaldajaga leidis iseenesest õigesti, et maakohus võttis puudutatud isiku menetluskulude osa kindlaksmääramisel põhjendamatult aluseks vaid puudutatud isiku ja Šaporenkode kokkuleppe (dtl 1253), mille järgi kannab puudutatud isik kõigist menetluskuludest 2/3 ja Šaporenkod kannavad 1/3. Kokkulepet ei saa siiski jätta täiesti tähelepanuta, sest ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-17315, p 13). Kokkuleppest tuleneb see, millises ulatuses oleks avaldajalt põhimõtteliselt võimalik menetluskulud puudutatud isiku kasuks välja mõista, kuid see ei tähenda, et samas proportsioonis tuleb avaldajal menetluskulud puudutatud isikule igal juhul hüvitada. Puudutatud isik võib nõuda üksnes enda menetluskulude hüvitamist ning seda ei muuda asjaolu, et kulude omavahelise jaotuse tingis esindatavate erinev majanduslik kindlustatus ja asjaolu, et advokaadibüroo valis puudutatud isik (dtl 1236). Samas ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et kulud tuleb jagada isikute arvu järgi. Puudutatud isik oli XXXXXX kinnisasja omanik ja Šaporenkod XXXXXX kinnisasja ühisomanikud. 1. märtsi 2022 määruse vaidlustamise menetluses langesid nende huvid kokku ning ühise esindaja koostatud ühised menetlusdokumendid ja toimingud olid nende sisu arvestades põhimõtteliselt võrdselt mõlema kinnisasja omanike huvides, toimikust ei nähtu, et puudutatud isiku osakaal oleks olnud suurem või väiksem. Seega tuleb lugeda ühise esindaja põhjendatud õigusabikuludest puudutatud isiku osaks pool, s.o 1406,40 eurot (2812,80 eurot / 2).
13.Maakohus määras, et avaldajal tuleb hüvitada puudutatud isikule riigilõivust 2/3. Avaldaja arvates tuleks tal hüvitada isikute arvust lähtudes 1/3. Eelmises alapunktis toodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikule tuleb ka riigilõivust hüvitada pool, s.o 35 eurot.
14.Eeltoodut arvestades tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isiku menetluskuludest 1441,40 eurot (1406,40 eurot + 35 eurot), s.o maakohtu määratust 917,09 eurot vähem.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.