Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-14382
Tsiviilasi
Sergei Musakko avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vilmar Engeli, Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko määruskaebus Tiit Vohta määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Vilmar Engel (ik: XXXXXXXXXXXX), Marianna Šaporenko (ik:XXXXXXXXXXXX) ja Maksim Šaporenko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits Tiit Vohta (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Vastustaja (avaldaja): Sergei Musakko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Puudutatud isik: Alutaguse vald (vallavalitsuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 8. oktoobri 2021 määruse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebused rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Sergei Musakko (avaldaja) esitas 01.10.2020 maakohtule avalduse talle kuuluvale XXXXXX kinnistule juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle kinnistute XXXXX (omanikud Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko), XXXXXX (omanik Vilmar Engel) ja XXXXXXXX (omanik Tiit Vohka) ning kinnistusraamatusse vastavate kannete tegemiseks. Marianna Šaporenko, Maksim Šaporenko, Vilmar Engel ja Tiit Vohka vaidlesid avaldusele vastu, leides, et avaldaja kinnistule on olemas alternatiivsed mõistlikumad juurdepääsud võrreldes taotletud juurdepääsuga.
2.08.10.2021 esitas avaldaja maakohtule avalduse, milles loobus avaldusest, kuna on kinnistu võõrandanud. Menetluskulud palus avaldaja jätta poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus lõpetas 8. oktoobri 2021 määrusega Sergei Musakko avalduses avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks menetluse, kuna avaldaja on avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Avaldajale tagastati pool riigilõivust (25 eurot). Määruse kohaselt ei ole avaldusest loobumine vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Arvestades avalikult kasutatavale teele juurdepääsu menetluse eripära, kaasatud külgnevate kinnisasjade omanike ühist huvi menetluses, ja avaldusest loobumise põhjust, ei ole kohtu hinnangul kulude jaotamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel põhjendatud ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Vilmar Engel, Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko (puudutatud isikud 1, 2, 3) esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 8. oktoobri 2021 määruse tühistamist. Määrata Vilmar Engelile, Marianna Šaporenkole ja Maksim Šaporenkole tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks ning teha uus määrus, millega jätta nende menetluskulud Sergei Musakko kanda ja lõpetada menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) rikkus kohus oluliselt TsMS § 429 lg-t 3 ja § 176 lg-t 2, kuna jättis küsimata kaebajate seisukoha loobumisavalduse suhtes ega andnud neile võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Sellega kohtles kohus kaebajaid võrreldes avaldajaga ebavõrdselt; 2) on kohus ületanud diskretsiooni piire. Ka avalikule teele juurdepääsu menetluses ei ole avaldusest loobumisel menetluskulude jaotamisel põhjendatud kõrvale kalduda TsMS § 168 lg 4 reeglist. Menetluskulusid olnuks võimalik vältida, kui avaldaja oleks pöördunud esmalt kaebajate poole, et läbi rääkida toimivate juurdepääsulahenduste leidmise osas. Lisaks pidanuks arvesse võtma, et avaldajale kuulunud kinnistut ühendab avaliku teega alternatiivne mõistlikum juurdepääsutee (killustikutee, mis kulgeb piki Alutaguse vallale kuuluva XXXXXX kinnistu lõunapiiri, läbib lühikeses osas XXXXXXXX kinnistut ning kulgeb edasi XXXXX ja XXXXX kinnistute põhjapoolse piiri lähedalt avaldajale kuulunud kinnistule). Ekslik on kohtu seisukoht, nagu olnuks kaebajatel huvi kohtumenetluses osaleda. Ka TsMS § 172 lg 1 alusel pidanuks kulud jääma avaldaja kanda. Asjaolu, et avaldaja loobus avaldusest, näitab, et nõue oli perspektiivitu; 3) ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. Säte kohaldub olukorras, kus kohus teeb sisulise lahendi. Kohus lõpetas menetluse sisulist lahendit tegemata. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole ebaõiglane või ebamõistlik. Avaldaja algatas kohtumenetluse põhjendamatult, ilma reaalse vajaduseta. Menetluse ajal kinnistu võõrandamine ja avaldusest loobumine oli avaldaja vaba valik, mis ei vabasta teda kohustusest hüvitada menetluskulud.
5.Tiit Vohta (puudutatud isik 4) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
8.oktoobri 2021 määruse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ja uue määrusega Tiit Vohta menetluskulude Sergei Musakko kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa kohus menetluskulude poolte endi kanda jätmisel lähtuda TsMS § 162 lg-st 4 ja § 172 lg-st 1, kuna kohus ei ole teinud lahendit mõne menetlusosalise kahjuks või huvides. TsMS § 168 lg-st 4 tulenevalt peab ka hagita menetluses avaldaja kandma menetluskulud, kui ta avaldusest loobub, v.a juhul, kui puudutatud isik rahuldab avaldaja nõude pärast avalduse esitamist selliselt, nagu avaldaja avalduses väljendas. Avaldaja on avalduses kinnitanud, et ainuke, kes nõustub tema omandis eratee kasutamisega, on puudutatud isik 4. Seega ei esine erisust, mis võimaldaks jätta puudutatud isiku 4 menetluskulud tema enda kanda; 2) on kohus jätnud põhjendamata, miks oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine tema suhtes ebamõistlik või ebaõiglane. Avaldaja on puudutatud isiku 4 vastu esitanud põhjendamatu avalduse. Kuna puudutatud isik 4 ei ole menetlust põhjustanud, siis on ebaõiglane ja ebamõistlik jätta tema menetluskulud tema enda kanda.
6.Tiit Vohta on seisukohal, et Vilmar Engeli, Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Vilmar Engel, Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko leiavad, et Tiit Vohta määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Sergei Musakko vaidleb määruskaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitajate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus õige ja seaduslik. Määruskaebuse esitajad, sh puudutatud isik 4, vaidlesid avaldusele vastu, väitsid, et tegemist ei ole ajalooliselt
kujunenud teega, viitasid teele, mis ei olnud avaldaja kasutuses. Kaebajate menetluskulud on seotud taotluste, väidete ja tõenditega, mis ei olnud põhjendatud. Tõele ei vasta väide, et menetluskulusid olnuks võimalik vältida, kui avaldaja oleks pöördunud esmalt kaebajate poole. Puudutatud isikud 1, 2, 3 ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus. Nad ei soovinud, et keegi kasutaks nende kinnistutel asuvat teed. Avaldaja oli taotletud teed kasutanud 17 aastat ning tee oli kitsendusena märgitud, seega XXXXXXXX, XXXXXX ja XXXXX kinnistute omanike õiguspärane ootus ei ole riivatud. Tee sulgemise tõttu puudus avaldajal juurdepääs oma kinnistule. Alternatiivseid juurdepääsuteid ei ole. Avaldaja loobus avaldusest kinnistu võõrandamise tõttu. Asjaolule, et avaldus oli esitatud kaebajate käitumise tõttu, viitab ka samasisuline vaidlus Keko Invest OÜ-ga (tsiviilasi nr 2-21-5188), kus on vaidluse all sama tee. Viru Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-21-5188 Keko Invest OÜ esialgse õiguskaitse avalduse. Käesoleva tsiviilasja puudutatud isikud on puudutatud isikud ka tsiviilasjas nr 2-21-5188.
9.Alutaguse vald teatas, et ei võta kohtukulude jaotamise osas seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
11.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuste põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ehkki puudutatud isikud 1, 2, 3 paluvad oma määruskaebuses maakohtu määruse tühistada täies ulatuses, taotlevad nad tehtava uue määrusega samuti asjas menetluse lõpetamist. Seega sisuliselt on kõik puudutatud isikud vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas, leides, et nende menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
12.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuste väide ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuivõrd maakohtu põhjendused menetluskulude jaotamisel on napid, täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
12.1.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute 1, 2, 3 väitega, et maakohus on rikkunud TsMS § 429 lg-s 3 sätestatud kohustust teatada enne menetluse lõpetamise otsustamist teistele menetlusosalistele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Nimetatud rikkumine ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul toonud kaasa asjas ebaõige lahendi tegemist. Määruskaebuse esitajad ei vaidle vastu asjas menetluse lõpetamisele ning nad on saanud kõik oma seisukohad kohtule esitada määruskaebemenetluses.
12.2.Maakohus on jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda tuginedes TsMS § 162 lg 4 ja § 172 lg 1 sätetele. Määruskaebustes esitatud seisukoht, et maakohus on valesti kohaldanud TsMS § 162 lg 4 normi, on ekslik. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 14), et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Hagita menetluses kuulub menetluskulude jaotamisel reeglina kohaldamisele TsMS § 172 lg 1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend
tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14), et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
12.3.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et asjaolusid arvestades on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei tehtud lahendit avaldaja kahjuks, vaid avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et ta oli menetluse ajal kinnistu, millele ta juurdepääsu taotles, võõrandanud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, et avaldaja algatas kohtumenetluse põhjendamatult, ilma reaalse vajaduseta. Asja materjalidest (sh esitatud fotodest) nähtuvalt asusid puudutatud isikud 1, 2, 3 2020. a suvel tegema avaldajale vaidlusaluse juurdepääsutee kasutamisel takistusi. Kohtumenetluses vaidlesid kõik puudutatud isikud avaldusele vastu. Avaldaja väide, et ta on taotletud juurdepääsuteed kasutanud 17 aastat ja tegemist on ajaloolise juurdepääsuga, on kooskõlas kohaliku omavalitsuse (Alutaguse vald) seisukohas tooduga. Valla seisukohas on selgitatud, et avaldaja ja puudutatud isikute kinnistud asuvad endise Kohtla Kaevanduse suvilate territooriumil ning vaidlusalune tee oli suvilate territooriumi sisetee, mille kaudu oli tagatud juurdepääs mh praegusele XXXXXX kinnistule. Vald oli ka seisukohal, et endise suvilate territooriumi jagamisel elamumaa sihtotstarbega kruntideks ei saanud maaomanikud eeldada, et olemasolevad (ning katastriüksuse plaanidel ja eksplikatsioonides kitsendustena kajastatud) juurdepääsuteed ehitatakse ümber ning neil tekib õigus ajalooliselt kujunenud liikumissuundasid takistada. Puudutatud isikute väide, et avaldajal on olemas mitu alternatiivset juurdepääsu oma kinnistule, on vastuolus avaldaja väitega, et nimetatud teed on samuti suletud või ei eksisteeri enam. Ringkonnakohus on tutvunud ka Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-21-5188, kus Keko Invest OÜ taotleb talle kuuluvale Mäe kinnistule (XXXXXX kinnistu naaberkinnistu) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramist. Nimetatud tsiviilasjas on puudutatud isikuteks ka kõik käesoleva tsiviilasja puudutatud isikud. Tsiviilasjas nr 2-21-5188 on Viru Maakohus rakendanud 30.04.2021 määrusega (jõustunud) esialgset õiguskaitset ja kohustanud puudutatud isikuid kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni võimaldama Keko Invest OÜ-l kasutada XXXXXX kinnistuga külgnevale X kinnistule pääsemiseks sama teed, mille kaudu käesolevas asjas taotles juurdepääsu avaldaja. Ülaltoodut arvestades oli avaldaja juurdepääsunõudega kohtusse pöördumine põhjendatud. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 24), et puudutatud isikutena, keda avalduse lahendamine puudutab, tuleb käsitleda kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikke ja kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust. Seejuures rõhutas Riigikohus, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga.
Seega oli puudutatud isikute osalemine tsiviilasja menetluses vältimatu. Juhul kui avaldaja ei oleks neid avalduses puudutatud isikutena märkinud, lasus kohustus nende menetlusse kaasamiseks ja nende seisukoha võimalike juurdepääsuteede suhtes väljaselgitamiseks maakohtul. Ka puudutatud isik 4 on asjas puudutatud isik sõltumata sellest, kas ta oli enne kohtumenetlust teinud avaldajale takistusi tema kinnistut läbiva teeosa kasutamisel või mitte. Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsuvaidlus lahendatakse reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku(te) huvides. Avaldaja kasuks määratakse kinnistule juurdepääs üle puudutatud isiku(te) kinnistu(te) ja puudutatud isiku(te) kasuks määratakse juurdepääsutasu, mille peab hüvitama avaldaja, ning välistatud peaks olema uue analoogilise vaidluse tekkimine asjassepuutuvate kinnistute omanike vahel. Seega maakohus jättis põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
12.4.TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus märgib, et nii maakohus kui ka avaldaja ja puudutatud isikud (kellel kõigil olid menetluses lepingulised esindajad) on jätnud tähelepanuta võimaluse käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-21-5188 liitmiseks TsMS § 374 alusel, mis ilmselt võimaldanuks paremini tagada TsMS §-s 2 sätestatud eesmärgi täitmise. Sisuliselt samade asjade eraldi menetlemine on tõenäoliselt tekitanud menetlusosalistele ka mittevajalikke kulutusi.
13.Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebemenetluse menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 teise alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.