Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-14382
Tsiviilasi
Sergei Musakko avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vilmar Engeli, Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko määruskaebus Tiit Vohta määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (puudutatud isikud): Vilmar Engel (ik: XXXXXXXXXXXX), Marianna Šaporenko (ik:XXXXXXXXXXXX) ja Maksim Šaporenko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits Tiit Vohta (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Vastustaja (avaldaja): Sergei Musakko (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Puudutatud isik: Alutaguse vald (vallavalitsuse kaudu)
1) rikkus kohus oluliselt TsMS § 429 lg-t 3 ja § 176 lg-t 2, kuna jättis küsimata kaebajate seisukoha loobumisavalduse suhtes ega andnud neile võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Sellega kohtles kohus kaebajaid võrreldes avaldajaga ebavõrdselt; 2) on kohus ületanud diskretsiooni piire. Ka avalikule teele juurdepääsu menetluses ei ole avaldusest loobumisel menetluskulude jaotamisel põhjendatud kõrvale kalduda TsMS § 168 lg 4 reeglist. Menetluskulusid olnuks võimalik vältida, kui avaldaja oleks pöördunud esmalt kaebajate poole, et läbi rääkida toimivate juurdepääsulahenduste leidmise osas. Lisaks pidanuks arvesse võtma, et avaldajale kuulunud kinnistut ühendab avaliku teega alternatiivne mõistlikum juurdepääsutee (killustikutee, mis kulgeb piki Alutaguse vallale kuuluva XXXXXX kinnistu lõunapiiri, läbib lühikeses osas XXXXXXXX kinnistut ning kulgeb edasi XXXXX ja XXXXX kinnistute põhjapoolse piiri lähedalt avaldajale kuulunud kinnistule). Ekslik on kohtu seisukoht, nagu olnuks kaebajatel huvi kohtumenetluses osaleda. Ka TsMS § 172 lg 1 alusel pidanuks kulud jääma avaldaja kanda. Asjaolu, et avaldaja loobus avaldusest, näitab, et nõue oli perspektiivitu; 3) ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. Säte kohaldub olukorras, kus kohus teeb sisulise lahendi. Kohus lõpetas menetluse sisulist lahendit tegemata. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole ebaõiglane või ebamõistlik. Avaldaja algatas kohtumenetluse põhjendamatult, ilma reaalse vajaduseta. Menetluse ajal kinnistu võõrandamine ja avaldusest loobumine oli avaldaja vaba valik, mis ei vabasta teda kohustusest hüvitada menetluskulud.
kujunenud teega, viitasid teele, mis ei olnud avaldaja kasutuses. Kaebajate menetluskulud on seotud taotluste, väidete ja tõenditega, mis ei olnud põhjendatud. Tõele ei vasta väide, et menetluskulusid olnuks võimalik vältida, kui avaldaja oleks pöördunud esmalt kaebajate poole. Puudutatud isikud 1, 2, 3 ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus. Nad ei soovinud, et keegi kasutaks nende kinnistutel asuvat teed. Avaldaja oli taotletud teed kasutanud 17 aastat ning tee oli kitsendusena märgitud, seega XXXXXXXX, XXXXXX ja XXXXX kinnistute omanike õiguspärane ootus ei ole riivatud. Tee sulgemise tõttu puudus avaldajal juurdepääs oma kinnistule. Alternatiivseid juurdepääsuteid ei ole. Avaldaja loobus avaldusest kinnistu võõrandamise tõttu. Asjaolule, et avaldus oli esitatud kaebajate käitumise tõttu, viitab ka samasisuline vaidlus Keko Invest OÜ-ga (tsiviilasi nr 2-21-5188), kus on vaidluse all sama tee. Viru Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-21-5188 Keko Invest OÜ esialgse õiguskaitse avalduse. Käesoleva tsiviilasja puudutatud isikud on puudutatud isikud ka tsiviilasjas nr 2-21-5188.
tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14), et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
Seega oli puudutatud isikute osalemine tsiviilasja menetluses vältimatu. Juhul kui avaldaja ei oleks neid avalduses puudutatud isikutena märkinud, lasus kohustus nende menetlusse kaasamiseks ja nende seisukoha võimalike juurdepääsuteede suhtes väljaselgitamiseks maakohtul. Ka puudutatud isik 4 on asjas puudutatud isik sõltumata sellest, kas ta oli enne kohtumenetlust teinud avaldajale takistusi tema kinnistut läbiva teeosa kasutamisel või mitte. Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsuvaidlus lahendatakse reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku(te) huvides. Avaldaja kasuks määratakse kinnistule juurdepääs üle puudutatud isiku(te) kinnistu(te) ja puudutatud isiku(te) kasuks määratakse juurdepääsutasu, mille peab hüvitama avaldaja, ning välistatud peaks olema uue analoogilise vaidluse tekkimine asjassepuutuvate kinnistute omanike vahel. Seega maakohus jättis põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.