Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-40623

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-13-40623

Osakapitali suuruseks on 10 353 eurot, mis jaguneb osanike vahel võrdselt. Iga osaniku osamaks on 3451 eurot. II Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et OÜ Haapsalu Briis omab alljärgnevaid arvelduskontosid: • Swedbank AS-is arvelduskontot nr *, mille saldo seisuga 06.09.2013.a. oli 140 eurot (Swedbank AS-i vastus on esitatud kohtule koos taotlusega pankrotiavalduse tagamiseks); • AS-is SEB Pank arvelduskontosid nr *, mille saldo seisuga 08.09.2013.a. oli 22,33 eurot, ja * (POS kogumiskonto), mille saldo seisuga 08.09.2013.a. oli 0 eurot. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et OÜ Haapsalu Briis nimele oli registreeritud kaubik Ford Transit (reg.märk *, ehitusaasta 2004). Kaubik võõrandati 18.03.2013.a. T. S.’ale (kasutajatena on märgitud Tiit Koppel ja A. K.). Pooled leppisid kokku kaubiku maksumuseks 3500 eurot ja nimetatud summa võrra vähenes OÜ Haapsalu Briis võlgnevus T. S.’ale. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud OÜ Haapsalu Briis omanduses olevat vallasvara. OÜ Haapsalu Briis raamatupidamine kajastab TKT Vara OÜ võlgnevust summas 155,42 eurot. Samas võlgneb Haapsalu Briis OÜ TKT Vara OÜ-le 4317,13 eurot. Seega saab nõudeid tasaarvestada ja summat ei saa lugeda vara hulka. OÜ Haapsalu Briis omab raamatupidamise andmetel varana kaupa müügiks 16 505,36 euro väärtuses. Tegemist on kaupluses asuvate üksikute kaubajääkidega, mille realiseerimismaksumuseks kujuneb ilmselelt oluliselt väiksem summa. Seega tulenevalt eeltoodust on OÜ-l Haapsalu Briis ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara raamatupidamise andmetel kokku 16 645,36 eurot. III Võlad Järelepärimise tulemusena Maksu ja Tolliametisse selgus, et seisuga 09.09.2013.a. on äriühingul maksuvõlgnevus kokku summas 2235,93 eurot, millest põhivõlg on 2214,10 eurot ja arvestuslik intress 21,83 eurot. Maksevõlg on alates 21.08.2013.a.. OÜ Haapsalu Briis raamatupidamine kajastab võlgnevusi 74-le hankijale kokku summas 35 751,93 eurot, neist suurimad on Haapsalu Tarbijate Ühistu summas 8786,26 eurot (pärast pankrotiavalduse esitamist on lisandunud augustikuu rendiarve summas 1058,76 eurot), TKT Vara OÜ summas 4317,13 eurot (pärast võimalikku tasaarvestust jääks OÜ Haapsalu Briis võlaks 4161,71 eurot), FIE T. O. summas 2002,90 eurot, GB Grupp OÜ summas 1753,20 eurot ja R. K. summas 1643,28 eurot. Tagatiseta laen T. S.’ale on 3530,28 eurot. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad OÜ Haapsalu Briis ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku 41 518,14 eurot. IV Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Võlgniku vara suhtes ei ole menetluses olevaid täitemenetlusi. V Majanduslik olukord OÜ-l Haapsalu Briis on seisuga 12.09.2013.a. ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara raamatupidamise andmetel kokku 16 645,36 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 41 518,14 eurot. Seega ületavad kohustused vara 24 872,78 eurot. OÜ-l Haapsalu Briis on äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne 2012.a. majandustulemuste kohta. OÜ Haapsalu Briis 2011.a. müügitulu oli 104 905 eurot, kuid 2012.aastal 90 493 eurot. 2012.a. majandusaasta tulemiks oli kahjum 14 294 eurot, kuid omakapital oli 5945 eurot. Samas on osakapital 10 353 eurot. Seega ei olnud 2012.a. lõpuks omakapital langenud alla poole

2-13-40623

osakapitalist. OÜ Haapsalu Briis lõpetas oma majandustegevuse augustis 2013.a., kuna igakuised realisatsioonist laekuvad summad ei katnud jooksvaid kulusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu juhatus on pankrotiavalduse esitanud õigeaegselt. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Haapsalu Briis on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu tervendamine ajutise pankrotihalduri arvates ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks loeb ajutine haldur asjaolu, et 2012.a. lõpetasid Karja 25 kinnistu valdajad võlgnikuga rendilepingu. Uue asukoha tõttu kaotas kauplus suure osa oma klientuurist, mis tõi kaasa käibe languse ja suutmatuse katta jooksvaid kulusid ning tasuda võlausaldajate nõudeid OÜ Haapsalu Briis majanduslik olukord halvenes 2010 aastal seoses majanduse langusega. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur on aruandele lisanud kulude aruande, millega pankrotihaldur Ly Müürsoo taotleb ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1000 eurot Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatust ning ajutise halduri aruandest lähtuvalt on kohus tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid ligikaudu 10 korda. Kohustusi on 41 518,14 euro eest ja varasid 16 645,36 euro eest, millede tegelik väärtus selgub aga alles pankrotimenetluse käigus ning võib olla prognoositust väiksem. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Seega ei ole tegemist ajutiste makseraskustega. Võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on tegevuse kahjumlikkus, mis on hinnatav muude asjaoludena PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja OÜ Haapsalu Briis pankrot välja kuulutada. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha 10. oktoobrile 2013.a. kell 10.00 Haapsalu kohtumajas. Pankrotihaldurina jätkab pankrotihaldur Ly Müürsoo, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Eeltoodu alusel tuleb kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

2-13-40623

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks 768 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 232 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 768 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 232 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, sidekuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Avaldaja tasutud riigilõiv jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel võlgniku enda kanda. Halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda PankrS § 150 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.